Ehitusjäätmed

Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise JUHIS
Jäätmekava näidis ja juhised.docx (ehitusprojekti juurde)
Jäätmeõiendi vorm. docx

Ehitus- ja lammutusjäätmete (üldnimetusega ehitusjäätmed) käitlemist reguleerib jäätmeseadus ja jäätmehoolduseeskiri.
Ehitusjäätmete hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid ja ehitusmaterjalide pakendid, mis tekivad ehitamisel, sh remontimisel ja lammutamisel (üldnimetusega ehitamine). Lammutamisel kuuluvad ehitusjäätmete hulka ka detailid, mida on võimalik uuesti kasutusele võtta (nt radiaatorid, tellised, palgid jmt).

Registreerimistõendi taotlemine

Ehitamise või lammutamise käigus tekkivate jäätmete vedamiseks, kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks peab ettevõttel olema jäätmeluba või registreerimistõend.
Registreerimistõendi saamiseks tuleb esitada taotlus Keskkonnaametile (piret.peeterson@keskkonnaamet.ee). Riigilõivu registreerimise puhul ei maksta. Keskkonnaamet väljastab registreerimistõendi 10 tööpäeva jooksul, kui taotluses ei esine puudusi ja kavandatav tegevus on seaduspärane.
Jäätmeloa või registreerimistõendi olemasolu saab kontrollida keskkonnalubade infosüsteemist. Kasuta otsingut, sisestades ettevõtte nime, kellele jäätmeid plaanitakse üle anda. Veendu, et jäätmeluba/registreerimistõend on kehtiv Saare maakonnas. Tabelis 1 on nimetatud jäätmed, mida ettevõttel on lubatud vastu võtta. Ehitusjäätmed algavad üldjuhul koodinumbriga 17.
Õiguslik alus: jäätmeseadus § 74.

Millega arvestada projektide koostamisel?

Ehitusprojektile tuleb lisada jäätmekava (vt näidist), milles on ära toodud:
  • jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus (§ 32 lg 3 p 2 toodud jäätmeliikide kohta)
  • pinnasetööde mahtude bilanss
  • selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil
  • ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate mahutite tüübid
  • jäätmete käitlustoimingud ja -kohad.
Projekti asendiskeemil tuua ära ehitise tarbeks mõeldud jäätmemahutite asukohad (võttes arvesse jäätmehoolduseeskirja § 5 ja Lisa 1 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1). Soovitav on näha ette ruum ka pakendijäätmete mahuti jaoks. Kui kinnistul kompostitakse või on kavas kompostida biojäätmeid, siis näidata ära ka komposteri või auna asukoht.
Ka ehitise lammutamiseks vajalik projekt peab olema kooskõlastatud vallavalitsuses.
Projektis peab olema lause: "Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada linnavalitsuses kinnitatud ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Ehitusjäätmete õiendi vorm on eeskirja lisas 4." Ehitajal/omanikul peab olema võimalik tõendada ehitusjäätmete üleandmist jäätmekäitlejatele (nt arvega) säilitades vastavad dokumendid vähemalt kahe aasta jooksul.
Ehitusettevõtjate hinnangul tekib nt 200 m2 eramu ehitusel kokku u 30-85 m3 ehitusjäätmeid (analüüs).

Juhised ehitajale ehitusjäätmetega ümberkäimiseks

Ehitusobjektil tuleb liigiti koguda järgmised jäätmed:
1) puit
2) paber ja kartong
3) metall
4) mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, betoon jms)
5) klaas
6) pinnas
7) plastijäätmed
8) ohtlikud jäätmed
9) korduskasutuseks sobivad materjalid (ehitusdetailid, ehitusmaterjalid)
10) pakendid
11) ehitus- ja lammutussegapraht, mis ei sisalda ohtlikke aineid.
 
Keskkonnaameti vastava loa või registreeringu olemasolul võib tekkinud ehitusjäätmed taaskasutada kohapeal või taaskasutada või kõrvaldada ehitusjäätmete käitluskohas. Pinnase ladustamisel väljaspool kinnistut tuleb taotleda Keskkonnaametilt registreerimistõend.
Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks ainult isikule, kellel on asjakohane jäätmeluba või kes on ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Lubade ja litsentside olemaslu saab kontrollida keskkonnalubade infosüsteemist.
Puidujäätmeid võib põletada/kasutada kütteks vaid juhul, kui need pole värvitud ega immutatud.
Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri määrust asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuete kohta.
Kui ehitis jääb üleujutusalasse, siis kavandada meetmed üleujutusohu ennetamiseks.

Mida teha väljakaevatud pinnasega?

Kui pinnas kaevatakse välja kaevetööde käigus looduslikust olekust, siis on tegemist kaevisega. Ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandustööde käigus tekkivat ja ülejäävat kaevist on võimalik kasutada vastavalt maapõueseaduse §-le 60. Kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine on lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Nõusolek loetakse antuks, kui sellest on eelnevalt kirjalikult teavitatud Keskkonnaametit ning viimane ei ole kahe nädala jooksul teate saamisest arvates nõusoleku andmisest keeldunud.
Kui tegemist ei ole kaevisega maapõueseaduse tähenduses, tuleb saastumata pinnase kasutamine maa-ala planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel Keskkonnaametis vastavalt jäätmeseaduse §-le 74 registreerida. Saastumata pinnast võib laotada ka eramaale. Pinnase kasutamiseks täitematerjalina võib tegevuse registreerida kinnistu omanik või ettevõte, kes töid teeb (sellisel juhul on teate juurde vaja esitada kinnistu omaniku nõusolek kavandatava tegevusega). Pinnase vedajal peab olema vastav registreerimistõend või jäätmeluba.

Millega arvestada kasutusloa taotlemisel või lammutustööde lõpetamisel?

Kui ehitamise käigus tekkis ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada vallavalitsuses kinnitatud ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Ehitusjäätmete õiendi palume kinnitamiseks saata aadressile katrin.koppel@saaremaavald.ee.
Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada jäätmeõiend ja kinnitada see vallavalitsuses.
 
Ehitusjäätmete käitlemisega tegelevad Saaremaal näiteks:
  • Kudjape jäätmejaam (OÜ Kudjape Ümberlaadimisjaam)
  • Maasi jäätmejaam (Maasi Jäätmehoolduse OÜ)
  • AS Level
  • OÜ Sikassaare Vanametall
  • AS Saare Erek
  • OÜ Abiks Ikka

Ehitusjäätmete taaskasutamise kohustus

Vastavalt jäätmeseadusele tuleb alates 2020. aasta 1. jaanuarist vähemalt 70 % ehitus- ja lammutusjäätmeid taaskasutata korduskasutuseks ettevalmistatuna, ringlussevõtuna ja muul viisil, sealhulgas tagasitäiteks muude ainete asemel (välja arvatud sellised looduslikud ained nagu kivid ja pinnas ning ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas).