Kes võivad panna pakendeid avalikesse konteineritesse? Sinna võivad puhtaid pakendeid panna kõik inimesed olenemata sellest, kas nad elavad Kuressaares, mõnes vallas või on hoopis kaugemalt tulnud turistid. Ettevõtetel on soovitav sõlmida otselepingud jäätmekäitlusfirmaga, sest nii on ettevõttele kasulikum ning siis ei saa ka avalikud (eelkõige eraisikutele) mõeldud konteinerid liiga kiiresti täis. 
 
Kas ma pean jogurtitopsid ja ketšupipudelid enne konteinerisse panemist puhtaks pesema? Pakendikonteinerisse viidud pakendid peavad olema puhtad, st toidujäägid tuleb pakendilt maha loputada, pesuvahendiga pesema ei pea. Kui toidujääke on raske maha loputada (nt hapukoorepakk), siis visake pakend pigem oma tavalisse prügikasti.
 
Kas pakendikonteinerisse võib panna pakendid kilekotis või peab panema lahtiselt? Soovitav on panna pakendid konteinerisse lahtiselt või läbipaistvas kilekotis, kuid võib panna ka värvilises kilekotis. Lahtiselt kogutud või läbipaistvas kilekotis pakendeid on hiljem lihtsam sorteerida.
 
Kas piimakott ja juustukile on pakend või olmeprügi? Piimakott, mis on puhtaks loputatud ja juustukile, millel pole toidujääke, on pakendid ja need võib panna kollasesse segapakendikonteinerisse. Kui te ei taha hakata piimakotti loputama, siis visake see oma tavalisse prügikasti.
 
Kas pakendikonteinerisse võib panna ka klaasist purke-pudeleid, mis ei kuulu raha eest tagasiviidava taara alla? Roheline pakendikonteiner ongi mõeldud klaasist pudelite-purkide kogumiseks, see pole üldse oluline, kas pandimärk on peal või mitte. Kui roheline konteiner on juhtumisi täis ja kõrval on kollane konteiner, siis võib pudelid-purgid panna kollasesse konteinerisse. Sellepärast ei tasu muretseda, et pudelid-purgid konteineris katki lähevad, need suunatakse hiljem nagunii sulatamisele.
 
Miks ma pean sorteerima, kui prügivedaja valab lõpuks kõik jäätmed ühte kokku? Prügivedajal on keelatud liigiti kogutud jäätmeid teiste jäätmetega kokku valada, välja arvatud juhul, kui liigiti kogutavate jäätmete konteineris on väga palju tavaprügi. Jäätmeid sorteerides on võimalik oma prügikulusid vähendada ja aidata kaasa looduslike ressursside kokkuhoiule. Liigiti kogutud jäätmetest toodetakse uusi materjale ja tooteid. 
 
Kuhu viia niidetud muru jm aiajäätmed? Niidetud muru jm aiajäätmed on soovitav oma krundil kompostida. Aiajäätmeid võib lahtiselt kompostida, toidujäätmeid tuleb kompostida kinniselt. Kui seda võimalust pole, siis tuleb aiajäätmed viia Kudjape jäätmejaama (vastuvõtutasu 11 senti/kg). 
 
Kuhu ma saan viia väljajuuritud kännud? Kännud võib viia Kudjape jäätmejaama.
 
Kuhu viia lehtklaas? Lehtklaas tuleb viia Kudjape jäätmejaama (vastuvõtutasu 12 senti/kg). Klaaspakendikonteinerisse (roheline) või selle kõrvale maha seda panna ei või.
 
Miks ma pean prügi ära andma, kui mul konteiner veel täis ei ole? Linnades üle Eesti kehtib nõue, et prügivedu peab toimuma vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. See on nii seatud selleks, et ennetada prügiga tekitatavat kahju keskkonnale ja teistele inimestele (sh prügi põletamist, valesse konteinerisse sokutamist, metsa alla viimist). Kui inimene teab, et prügiauto nagunii varsti tuleb ja ta peab nagunii arve tasuma, siis pole enam motivatsiooni oma prügist valel moel vabaneda. Kui teil reeglina veopäevaks konteiner täis ei saa, siis tuleks hankida väiksem konteiner (80- või 100-liitrine). Kui ka see on teie jaoks liiga suur, on võimalus kasutada jäätmekotti või hakata kasutama näiteks naabriga ühist konteinerit.
 
Miks ma pean prügi eest maksma, kui prügivedaja saab mandril selle eest raha? Prügivedajal on võimalik raha saada paberi- ja papijäätmete ning vanametalli eest. Tavaprügi eest prügivedajale ei maksta, vaid prügivedaja maksab prügilas (ca 60 €/tonn) või Iru jäätmepõletustehases (ca 30 €/tonn) vastuvõtutasu. Sellele lisanduvad vedaja muud kulud (nt tööjõukulu, kütusekulu). 
 
Kuidas saada prügiveost vabastust? Prügiveost vabastamine on põhjendatud, kui kinnistul ei elata ja seda ei kasutata (v.a mõned päevad aastas) ja see on tõendatav vee- ja elektrinäiduga. Vabastuse taotlus tuleb esitada vallaavalitsusele (posti teel Tallinna 10, elektrooniliselt katrin.koppel@saaremaavald.ee või ise kohale tuues; taotluse vormi saab vallavalitsusest või siit). Vabastuse saab korraga kuni kolmeks aastaks. Kui varem pidi vabastuse taotluse esitama 20. jaanuariks, siis nüüd saab seda teha aastaringselt.
 
Kuhu panna ohtlikud jäätmed, nt värvid, tabletid, kraadiklaasid, patareid? Aegunud ravimid saab tasuta viia apteeki, patareide jaoks on vastavad kastid poodides. Ohtlikke jäätmeid võetakse tasu eest vastu Kudjape jäätmejaamas (v.a pliiakud – tasuta). Kuressaare linna elanikel on võimalus piiratud koguses ohtlikke jäätmeid ära anda ka tasuta (nt poolaasta jooksul 10 kg vanaõli, 10 kg värvijääke, 10 kg värvipütte, 10 kg kemikaalijääke, 0,1 kg kraadiklaase jm elavhõbedat sisaldavaid jäätmeid jne).
 
Kuhu panna läbipõlenud pirnid? Vana telekas? Hõõglambi pirnid võib panna oma tavalisse prügikasti. Säästupirne ja LED-lampe on kohustatud elanikelt tasuta vastu võtma poed, mis neid müüvad. Tasuta võib jätta poodi ka oma vana elektroonikaseadme, kui ostate samast poest uue sama liiki seadme (nt teleka, triikraua, pesumasina). Väikeseid, kuni 25 cm küljepikkusega elektroonikaseadmeid (nt vana mobiilitelefoni) võite viia tasuta suurematesse elektroonikapoodidesse isegi siis, kui te sealt uut seadet ei osta (nt OnOff Aurigas, K-Raua, Bauhof, Kuressaare Kaubamaja). Vanaelektroonikat võetakse tasuta vastu ka Kudjape jäätmejaamas ja Sikassaare Vanametallis. Vana mobiiltelefoni võite tasuta saata Mobiiliringlusele (mõnede mudelite eest makstakse teile selle eest). Lisaks eelnimetatutele võite oma vana teleka jm elektroonikajäätmed üle anda ainult vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Jäätmete üleandmine vastavat luba mitteomavale isikule on seaduserikkumine ja selle eest võib teid trahvida.
 
Kuhu viia autorehvid? Vanarehvide puhul kehtib tootjavastutus. Eraisikud saavad oma vanarehve tasuta ära anda Sikassaare Vanametalli, O.S.I Grupp OÜ-le (Talli 5) või jätta need uute rehvide soetamisel rehvivahetusse.
 
Miks on pakendikonteinerid pidevalt täis? Kui pakendikonteinerid täituvad pidevalt üle, siis järelikult ei tühjendata neid piisava sagedusega. Ületäitumist kiirendab ka see, kui pakendeid (nt pappkaste) ei pressita eelnevalt kokku, kui pakendikonteinerisse pannakse sellist prügi, mis pole pakend ja ka siis, kui pakendid surutakse ühte konteinerisse, kuigi kõrvalolev sama värvi konteiner on veel pooltühi. Kui pakendikonteiner on ületäitunud, siis tuleks sellest teavitada konteineri omanikku, omaniku nimi on kirjas konteineril oleval sildil (TVO tel 681 1481, ETO tel 640 3240, EPR tel 633 9240). Kui pakendipunktis on mitut värvi konteinerid ja sinine (paber- ja kartongpakend) või roheline (klaaspakend) on juba täis, siis võib oma pakendid panna kollasesse (segapakend) konteinerisse, mitte aga vastupidi.
 
Kui konteiner on täis, kas ma võin prügi selle kõrvale maha panna? Kui avalikuks kasutuseks mõeldud pakendikonteiner on täis, siis ei või prügi ega ka pakendeid sinna kõrvale maha panna, sest need kanduvad sealt tuule ja loomade-lindude kaasabil laiali ning reostavad linnatänavaid ja ümberkaudsete elanike krunte. Linnavalitsusel on õigus prügi mahapaneku eest trahvi teha. Avalikesse pakendikonteineritesse võib panna ainult puhtaid pakendeid, muud prügi sinna panna ei või.
Kui isiklik konteiner on saanud täis ja järgmise graafikujärgse tühjenduseni on veel aega, siis võib tellida vahepealse lisatühjenduse.
 
Kas kõikidesse paberikonteineritesse võib panna ajalehti? Avalikud pakendikonteinerid on ette nähtud pakendite kogumiseks. Siniste pakendikonteineritega kogutakse paber- ja kartongpakendeid. Kui konteineril on silt, mis lubab sinna panna ka ajalehti, raamatuid jm vanapaberit, siis võib neid sinna panna. Kui sellist silti ei ole, siis võib sinisesse konteinerisse panna ainult paber- ja papp-pakendeid. Sinised konteinerid on kasutusel ka kortermajadel, nendega kogutaksegi vanapaberit ja tühjendamise eest tasuvad kortermaja elanikud, seega need konteinerid ei ole avalikud.
 
Miks ma ei tohi uue eeskirja järgi panna toidujäätmeid biojäätmete konteinerisse biolaguneva kotiga? Uue eeskirja kohaselt võib biojäätmete konteinerisse panna toidujäätmeid lahtiselt või paberkotis (ka omatehtud ajalehetuutus). Biolaguneva kilekoti kasutamine pole alates 1. augustist 2014 enam lubatud, kuna biolagunevad kotid on oma omadustelt väga erinevad - mõned neist ei lagune mitmete aastate jooksul. Samuti on võimatu korteriühistul ja vedajal kontrollida, kas kilekott on biolaguneva koti märgistusega või on see siiski tavaline mittelagunev kilekott. Biojäätmete eraldi kogumise eesmärk on toota sellest energiat ja komposti. Energiatootmine on võimatu, kui kogutud biojääde sisaldab kilet. Samuti ei saa kasutada kiletükke sisaldavat kompostmulda.
 
Kuidas ma saaksin endale harvema prügiveo? Kuna prügiveo minimaalse sageduse tiheasustusalal (üks kord nelja nädala jooksul) näeb ette riiklik jäätmeseadus, siis harvemat prügiveo teenust saada pole võimalik. Inimesel tuleks valida endale sobiva suurusega konteiner/jäätmekott või kasutada näiteks naabritega ühist konteinerit.