Sorteerimine

Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida, seda vähem jäätmeid jääb üldkonteinerisse ja seda vähem tuleb jäätmeveo eest maksta, sest hakkama saab väiksema konteineriga. Seega on igal majapidamisel või ühistul mõistlik valida sobiva suurusega segajäätmetekonteiner (eramajade puhul on lubatud kasutada jäätmekotti), mis vastaks tekkiva prügi hulgale.
Kodumajapidamises moodustavad tekkivast prügist suurema osa pakendid, vanapaber ja toidujäätmed. Pakendid moodustavad hinnanguliselt tekkiva prügi hulgast lausa poole.

Saaremaa valla jäätmete vastuvõtukohad

Olmejäätmed 

Kõik kodumajapidamises tekkinud jäätmed, mis muude  jäätmeliikide hulka ei kuulu, visatakse segaolmejäätmete konteinerisse või jäätmekotti ja antakse regulaarselt üle jäätmevedajale. Hinnakiri

Paber ja kartong

Paberi ja kartongi konteinerisse käivad:
  • ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid
  • vihikud
  • trükiga ja puhtad kirja- ning joonistuspaberid
  • ümbrikud
  • kaanteta raamatud
  • pappkastid ja -karbid, paberkotid jm puhtad paberpakendid.
Paberi ja papi konteinerisse ei sobi:
  • määrdunud või vettinud paber ja papp
  • majapidamispaber
  • kasutatud pabernõud
  • kartongist joogipakendid, kile
  • foolium- ja kopeerpaber.
Kortermajadel, kus on 5 või enam korterit, peab olema eraldi konteiner vanapaberi jaoks, v.a juhul, kui kinnistul on puiduküte. Teistel kinnistutel tuleb vanapaberit koguda eraldi ja viia selleks ette nähtud kogumispunkti. Kudjape jäätmejaamas võetakse paberit ja kartongi vastu tasuta.

Biojäätmed

Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning toidu- ja köögijäätmed.
Biojäätmete konteiner on kohustuslik 5 või enama korteriga kortermajadele, kinnistutele, kus biojäätmeid tekib enam kui 25 kg nädalas, vähemalt 25 istekohaga toitlustusettevõttele, lasteaedadele, koolidele, haiglale.
 
Biolagunevate jäätmete konteinerisse käivad:
  • liha- ja kalajäätmed, sh kalaluud
  • köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid
  • munakoored, munapaberrestid
  • pagari- kondiitritooted (leib, sai, koogid)
  • juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed
  • kohvipaks ja teepakid, kohvi paberfiltrid
  • määrdunud paber ja papp (majapidamispaber, pabersalvrätid)
  • määrdunud paberkotid
  • toataimed ja lõikelilled.
Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei sobi:
  • suured kondid ja lihavedelik
  • toiduõli, jää
  • vedelad piimatooted, piim
  • muud vedelikud.
Biojäätmed tuleb konteinerisse panna lahtiselt, paberkottides või biolagunevates kilekottides, mis vastavad standardile EN13432. Kui biojäätmete konteineris kasutatakse vooderduskotti, siis peab see olema biolagunev.
Biojäätmete konteinerit võib kasutada ka eramaja omanik oma aia- ja haljastusjäätmete kogumiseks ja üleandmiseks. Biojäätmete konteiner on reeglina pruuni värvi, kui kasutatakse muud värvi konteinerit, siis peaks sellel olema silt kirjaga "Biojäätmed".

Segapakend - pakendikonteinerid

Pakendid tuleb viia pakendikonteinerisse või jäätmejaama.
Pannes pakendid segaolmejäätmete konteinerisse, maksate nende eest topelt, sest pakendi käitlemise hind on tootele ostes juba lisatud.
 
Pakendikonteinerisse käivad:
  • Klaaspakendid (roheline konteiner): tühjad pandimärgita klaasist pudelid, klaaspurgid, muud puhtad klaaspakendid (värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, klaaspurgid, siirupipudelid jm). Eemalda klaaspakenditelt metall- või plastmasskorgid.
  • Paber- ja kartongpakendid (sinine konteiner): pappkastid ja -karbid, jõupaber ja paberkotid jm puhtad paberpakendid, joogipapp (tühjad piima-, mahla- ja jogurtipakid). Tetrapakid (piima, mahla ja jogurtipakid ei lähe papikasti, sest need koosnevad mitmest kihist, sh kile ja/või foolium).
  • Kui sinine papp-pakendi konteiner või roheline klaaspakendi konteiner on täis, siis võib need pakendid panna kollasesse segapakendi konteinerisse.
Segapakendid (kollane konteiner) - erinevatest materjalidest pakendid:
  • jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid;
  • kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid (näiteks šampoonipudelid);
  • plastnõud ja karbid jm. puhtad plastpakendid;
  • toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja -korgid;
  • konservkarbid ja -purgid;
  • kartongist piima- ja mahlapakendid;
  • kartongist kondiitritoodete karbid jm. puhtad kartongpakendid;
  • joogipudelid, kilekotid, pakkekile.
Pakendikonteinerisse võib panna ainult tühje (tilgatuid) pakendeid. Pakendikonteinerisse ei käi pooleldi täidetud pakendeid, plastist mänguasjad, aerosoolpakendeid (nt juukselakk), akna- ja lehtklaas, valgustuspirnid.
Plast-, klaas- või metalltaara, millel on peal pandimärk, saab viia kaupluste juures olevatesse taarapunktidesse, kus teile tagastatakse pant.

Ohtlikud jäätmed

Ohtlikud jäätmed tuleb eraldi kogutuna viia Kudjape või Maasi jäätmejaama. Valla elanikud saavad piiratud koguses ohtlikke jäätmeid jäätmejaamas TASUTA üle anda. Vastuvõetavad ohtlikud jäätmed ja piirkogused.
 
Ohtlikud jäätmed on näiteks:
  • vanaõli ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjalid
  • värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed
  • ohtlike ainetega saastunud pakendid
  • aegunud ravimid ja muud meditsiinilised jäätmed
  • pestitsiidid ja väetised
  • elavhõbekraadiklaasid
  • puhastus-, põllumajandus- jm kemikaalid
Aegunud ravimid saab tasuta viia apteeki. Läbipõlenud hõõglambi pirnid võib panna segaolmeprügi hulka, kuna see ei sisalda ohtlikke kemikaale.

Elektroonikajäätmed

Komplektseid elektroonikaromusid võtab elanikelt tasuta vastu Kudjape jäätmejaam, Maasi jäätmejaam ja Sikassaare Vanametall. Elektroonikaromude alla kuuluvad ka säätupirnid ja LED-pirnid, elektroonilised mänguasjad, boilerid jne.  Kui ostate poest uue elektroonikaseadme (nt teleka, triikraua, pesumasina), siis võite oma vana sama liiki seadme sellesse poodi tasuta jätta. Väikeseid, kuni 25 cm küljepikkusega elektroonikaseadmeid (nt vana mobiilitelefoni) võite viia tasuta suurematesse elektroonikapoodidesse isegi siis, kui te sealt uut seadet ei osta. Vana mobiiltelefoni võite tasuta saata Mobiiliringlusele (mõnede mudelite puhul makstakse teile selle eest).

Vanarehvid, romusõidukid

Kudjape jäätmejaamas võetakse eraisikutelt tasuta vastu korraga kuni 8 sõiduautorehvi olenemata elukohast ja ilma saatekirjata. Ettevõtetelt võetakse rehve vastu MTÜ Rehviringlus saatekirja alusel või ilma saatekirjata, kui ettevõte on kantud vastavasse nimekirja. Veoki- ja erirehvide üleandmiseks tuleb ka eraisikutel pöörduda MTÜ Rehviringlus poole saatekirja saamiseks.Tasuta ei võeta vastu velgedel rehve, tugevalt määrdunud rehve (paksult mudased, pigised jne) ning muu prügiga risustatud vanarehve ja rehvikoormaid.
MTÜ Rehviringlus kontaktid: info@rehviringlus.ee, tel 512 5833, www.rehviringlus.ee.

Ehitus- ja lammutusjäätmed

Ehitusjäätmete hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid ja ehitusmaterjalide pakendid, mis tekivad ehitamisel, sh remontimisel ja lammutamisel (üldnimetusega ehitamine). Lammutamisel kuuluvad ehitusjäätmete hulka ka detailid, mida on võimalik uuesti kasutusele võtta (nt radiaatorid, tellised, palgid jmt).
Ehitamise või lammutamise käigus tekkivate jäätmete vedamiseks, kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks peab ettevõttel olema jäätmeluba või registreerimistõend. Registreerimistõendi saamiseks tuleb esitada taotlus Keskkonnaametile (piret.peeterson@keskkonnaamet.ee). Riigilõivu registreerimise puhul ei maksta. Keskkonnaamet väljastab registreerimistõendi 10 tööpäeva jooksul, kui taotluses ei esine puudusi ja kavandatav tegevus on seaduspärane.