Puurkaevu rajamine

1. Puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega. Selleks tuleb esitada kohalikule omavalitsusele puurkaevu/puuraugu asukoha kooskõlastamise taotlus (pdfdocodt) ja planeeritava puurkaevu asukohaskeem. Puurkaevu asukoha valikul tuleb taotlejal silmas pidada kõiki olemasolevaid reostusallikaid (sõnnikuhoidlad, kompostihunnikud, välitualetid, kanalisatsioonirajatised jms), ka neid, mis asuvad vahetus läheduses paikneval naaberkinnistul. Kohalik omavalitsus arvestab puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamisel üld- ja detailplaneeringut, kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava ning vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi. Kohalik omavalitsus kooskõlastab puurkaevu või -augu asukoha või keeldub selle kooskõlastamisest 10 tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates. Puurkaevu asukoha kooskõlastus kehtib 2 aastat. Nimetatud aja möödumisel on kohustuslik taotleda kohalikult omavalitsuselt uus kooskõlastus, hoolimata sellest, kas kavandatava puurkaevu asukoht on muutunud või mitte.

2. Puurkaevu rajamisega tegeleva ettevõtte valik ja hinnapakkumiste esitamine puurkaevude rajamisega tegelevatele ettevõtetele. Nimekirja litsentseeritud puurkaevude rajajatest leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

3. Kui kohalik omavalitsus on taotlejale väljastanud puurkaevu asukoha kooskõlastuse, saab taotleja tellida puurkaevu rajajatelt puurkaevu või -augu projekti, mis seejärel esitatakse läbi elektroonilise Ehitusregistri (www.ehr.ee ) koos vormikohase ehitusloa taotlusega kohalikule omavalitsusele läbivaatamiseks. Elektroonilisel esitamisel saab tasuda ka vastavalt riigilõivuseaduse § 328 ja 329 riigilõivu (suuruses 30 eurot).

4. Kohalik omavalitsus edastab läbi Ehitusregistri puurkaevu projekti koos ehitusloa taotlusega Keskkonnaametile kooskõlastuse saamiseks. Kui Keskkonnaamet puurkaevu või -augu rajamise projekti ei kooskõlasta, keeldub kohalik omavalitsus ehitusloa väljastamisest.

5. Kui Keskkonnaamet kooskõlastab puurkaevu projekti, väljastab kohalik omavalitsus ehitusloa puurkaevu rajamiseks (ehitusloaga saab tutvuda ehitusregistris).

8. Puurkaevu või -auku kavandav isik tellib puurkaevu või -augu puurimise alal hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omavalt isikult puurkaevu või –augu rajamistööd. Puurimistööde ajal peab puurkaevu või -auku puuriv isik täitma puurimispäevikut ning pärast puurkaevu või -augu proovipumpamist korraldab puurkaevu või -augu puurinud isik veeproovide võtmise, mida teeb proovivõtja atesteerimistunnistust omav isik. Puurkaevu või -augu puurinud isik on kohustatud pärast puurkaevu või –augu rajamist täitma puurimispäeviku andmete alusel puurkaevu või -augu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise vormi ja esitama selle Keskkonnaametile elektroonilisel teel, elektroonilisel andmekandjal või posti teel 10 tööpäeva jooksul puurkaevu rajamise lõpetamisest alates. Taotleja saab  puurkaevu parameetritega ning vee kvaliteediga tutvuda Keskkonnaregistris.

9. Kui kasutusele võetakse puurauk või selline puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on alla 10 m³ ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele läbi Ehitusregistri portaali (www.ehr.ee ) kasutusteatis koos selle juurde kuuluvate ehitusseadustiku § 127 lõikes 3 nimetatud dokumentide või informatsiooniga (keskkonnaregistri väljavõte või viide keskkonnaregistris olevatele puurkaevu või -augu andmetele; omanikujärelevalve tegija nimi, registri- või isikukood ja kontaktandmed; puurkaevu või -augu hooldusjuhend, teostusjoonis). Kui kasutusele võetakse puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on üle 10 m³ ööpäevas või mida kasutab rohkem kui 50 inimest, esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele läbi Ehitusregistri portaali (www.ehr.ee ) kasutusloa taotlus koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotlusele lisatakse Terviseameti nõusolek. Kasutusteatise esitamisel riigilõivu tasuma ei pea, kasutusloa taotluse esitamisel tuleb tasuda ka riigilõiv suuruses 30 eurot.

Puurkaevu rajamisega seotud õigusaktid

Ehitusseadustik1
Veeseadus
Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid

Puurkaevu või -augu ümberehitamine/rekonstrueerimine 

Puurkaevude ümberehitus on lahendusvarinadiks olukorras, kus puurkaevust saadav vesi ei vasta nõuetele ning veekvaliteedi tagamiseks nähakse ette puurkaevu ümberehitamist. Läbi puurkaevu rekonstrueerimise on võimalik seadustada ka olemasolevat puurkaevu, mille andmed registris puuduvad.
Puurkaevude või –aukude ümberehitamisel on erineva tootlikkusega puurkaevude puhul asjaajamise kord mõnevõrra erinev. Üldjoontes on puurkaevu ümberehitusega seotud asjaajamine siiski sarnane puurkaevu- või –augu rajamisega seotud korraga:
1. Omanik valib välja puurkaevu rajamisega tegeleva ettevõtte, kes omab hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba. Nimekirja litsentseeritud puurkaevude rajajatest leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
2. Taotleja tellib puurkaevu rajajatelt puurkaevu või -augu projekti, mille edastab seejärel kohaliku omavalitsuse üksusele läbi Ehitusregistri portaali (www.ehr.ee ) koos ehitusteatise või ehitusloa taotlusega. Ehitusteatis esitatakse puurkaevu rekonstrueerimiseks, kui vett võetakse alla 10 m³ ööpäevas või kui kaevu kasutab vähem kui 50 inimest ja selle esitamisel riigilõivu tasuma ei pea. Ehitusloa taotlus esitatakse puurkaevu rekonstrueerimiseks, kui vett võetakse üle 10 m³ ööpäevas või mida kasutab rohkem kui 50 inimest ning tasuda tuleb ka riigilõiv (30 eurot) vastavalt riigilõivuseaduse § 328 ja 329.
3. Kohalik omavalitsus esitab puurkaevu rekonstrueerimise projekti koos esitatud taotlusega Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Kui Keskkonnaamet puurkaevu või -augu rekonstrueerimise projekti ei kooskõlasta, keeldub kohalik omavalitsus edasiste lubade väljastamisest.
4. Kui Keskkonnaamet kooskõlastab puurkaevu rekonstrueerimise projekti, väljastab kohalik omavalitsus vajadusel ehitusloa (ehitusloaga saab tutvuda ehitusregistris).
5. Puurkaevu või -auku kavandav isik tellib puurkaevu või -augu puurimise alal hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omavalt isikult puurkaevu või –augu rekonstrueerimistööd. Puurimistööde ajal peab puurkaevu või -auku puuriv isik täitma puurimispäevikut ning pärast puurkaevu või -augu proovipumpamist korraldab puurkaevu või -augu puurinud isik veeproovide võtmise, mida teeb proovivõtja atesteerimistunnistust omav isik. Puurkaevu või -augu puurinud isik on kohustatud pärast puurkaevu või –augu rajamist täitma puurimispäeviku andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise vormi ja esitama selle Keskkonnaametile elektroonilisel teel, elektroonilisel andmekandjal või posti teel 10 tööpäeva jooksul puurkaevu rajamise lõpetamisest alates.
6. Taotlejal on oma puurkaevu parameetritega ning vee kvaliteediga võimalik tutvuda Keskkonnaregistris.
7. Kui kasutusele võetakse puurauk või selline puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on alla 10 m³ ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele läbi Ehitusregistri (www.ehr.ee ) kasutusteatis koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. Kui kasutusele võetakse puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on üle 10 m³ ööpäevas või mida kasutab rohkem kui 50 inimest, esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele läbi Ehitusregistri (www.ehr.ee ) kasutusloa taotlus koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotlusele lisatakse Terviseameti nõusolek. Kasutusloa taotlemisel tuleb lisaks tasuda ka riigilõiv (30 eurot).
8. Kui rajatud puurkaevuga võetakse põhjavett rohkem kui 5m3 ööpäevas, on lähtuvalt veeseaduse §8 lõike 2 punktist 1 tegemist vee erikasutusega. Vee erikasutusloa nimetatud tegevuseks väljastab Keskkonnaamet (https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/vee-erikasutusluba ).

Puurkaevu või -augu konserveerimine 

Kasutuselt välja jääv puurkaev või –auk tuleb põhjavee edaspidise saastamise vältimiseks nõuetekohaselt konserveerida.
Puurkaevu või -augu omanik või maaomanik on kohustatud teavitama puurkaevu või -augu konserveerimisest kohalikku omavalitsust ja Keskkonnaametit kirjalikult 10 tööpäeva jooksul puurkaevu või -augu konserveerimise päevast arvastes.
Konserveeritud puurkaevu või -augu kohta teeb Keskkonnaamet keskkonnaregistris märke „konserveeritud".
Kui konserveeritud puurkaev soovitakse võtta taas kasutusele, korraldab puurkaevu omanik või valdaja eelnevalt selle puhastuspumpamise ja veeproovide võtmise.
Kinnise soojussüsteemi puuraugu konserveerimisel tuleb soojuskandevedelik soojuskontuurist eemaldada ja soojuskontuuri otsad sulgeda.
Enne kinnise soojussüsteemi puuraugu taas kasutusele võtmist tuleb kontrollida, kas soojuskontuur on töökorras.

Puurkaevu või -augu lammutamine 

Puurkaevu või -augu omanik on lähtuvalt Ehitusseadustiku §128 lõikele 1 kohustatud lammutama kasutamiskõlbmatu, põhjavee seisundile ohtliku või kasutusotstarbe kaotanud puurkaevu või – augu. Puurkaevu või -augu lammutamiseks tuleb kohaliku omavalitsuse üksusele esitada läbi Ehitusregistri portaali (www.ehr.ee ) ehitusteatis ja nõuetekohane ehitusprojekt puurkaevu lammutamiseks, millele esitatud nõuetega saab tutvuda  Keskkonna ministri 9. juulil 2015 vastu võetud määruse nr 43 § 30. Puurkaevu või -augu lammutamisel teostatavad tegevused on loetletud sama määruse § 32. Kohalik omavalitsus esitab ehitusteatise koos ehitusprojektiga kooskõlastamiseks Keskkonnaametile.
Puurkaevu või -augu lammutanud isik esitab kohaliku omavalitsuse puurkaevu või -augu lammutamise teatise (pdfdocodt) ja puurkaevu või-augu lammutamise aluseks olnud projekti. Teatis esitatakse 10 tööpäeva jooksul puurkaevu või -augu lammutamistööde lõpetamise päevast arvates.
Kohaliku omavalitsuse üksus informeerib lammutamisest Keskkonnaametit ja kannab teatise andmed ehitusregistrisse. Lammutatud puurkaevu või -augu kohta tehakse ehitusregistris märge „lammutatud". Keskkonnaamet korraldab puurkaevu või -augu lammutamise teatise andmete sisestamise keskkonnaregistrisse. Lammutatud puurkaevu või -augu kohta tehakse keskkonnaregistris märge „lammutatud".

Olemasolevate puurkaevude andmete muutmine

Puurkaevude rajamist ning nende üle arvestuse pidamist reguleerivad õiguslikud alused on aastatega muutunud. Sellega seoses ei kajastu kõigi puurkaevude andmed Ehitusregistris (www.ehr.ee ). Puurkaevude üle peab arvestust Eesti Looduse Infosüsteem (http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx ). Kui tuvastate registris Teile kuuluva puurkaevu andmetes ebatäpsusi, tuleb nende parandamiseks esitada asjakohased dokumendid (omanik, koordinaadid, sanitaarkaitseala/hooldusala). Levinumateks vigadeks on:

  1. Puurkaevu registrijärgne asukoht on vale. Andmete korrigeerimiseks tuleb esitada taotlus asukoha parandamiseks koos korrektse koordinaatidega Keskkonnaagentuurile (kontaktisik: Kristiina Olesk, kristiina.olesk@envir.ee).
  2. Ekslikult on puurkaevule määratud 50 m sanitaarkaitseala, kuid tegelikult lähtuvalt veeseadusest võib puurkaevule moodustada hooldusala suurusega 10 m või on puurkaevule projekti järgi määratud teistsugune sanitaarkaitseala. Sellisel juhul tuleb esitada põhjendatud taotlus Keskkonnaametile, kellel on õigus lähtuvalt veeseaduses toodud kriteeriumitest olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitseala  vähendada või suurendada.  Taotlust menetleb praegusest töökorraldusest lähtuvalt Keskkonnaameti vastava regiooni veespetsialist (kontakt: saare@keskkonnaamet.ee ).

Kontakt

Keskkonnaosakond
Tallinna 10, Kuressaare 93819 

tel 452 5000