Sorteerimine

Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida, seda vähem jäätmeid jääb üldkonteinerisse ja seda vähem tuleb jäätmeveo eest maksta, sest hakkama saab väiksema konteineriga. Seega on igal majapidamisel või ühistul mõistlik valida sobiva suurusega segajäätmetekonteiner (eramajade puhul on lubatud kasutada jäätmekotti), mis vastaks tekkiva prügi hulgale.
Kodumajapidamises moodustavad tekkivast prügist suurema osa pakendid, vanapaber ja toidujäätmed. Pakendid moodustavad hinnanguliselt tekkiva prügi hulgast lausa poole.
Saaremaa valla jäätmete vastuvõtukohad.

Pakendijäätmed
Olmejäätmed
Paber ja kartong
Biojäätmed
Ohtlikud jäätmed
Elektroonikajäätmed
Vanarehvid, romusõidukid
Ehitus- ja lammutusjäätmed

Pakendijäätmed

Pakendijäätmed on kõikvõimalikud toote pakendamiseks, kaitsmiseks või esitlemiseks kasutatud ära visatavad pakendid olenemata materjalist, sh klaaspudelid ja purgid, plastkarbid, kilekotid, pappkarbid, paberkotid, tetrapakid ja metallist konservikarbid. Pakendimahutitesse ei panda vanapaberit (ajalehed, ajakirjad, reklaamlehed, raamatud jmt). 

Kuidas sorteerida?
Liigiti kogutavad pakendijäätmed peavad olema puhtad. Ära visatavad pakendid ei tohiks ka pärast purunemist määrida teisi pakendeid ega levitada haisu. Selleks tuleks vajadusel pakend üle loputada. Kui pakendit on keeruline puhastada, tuleks see visata pigem segaolmejäätmete konteinerisse. Võimalusel pressi pakend enne selle konteinerisse panemist kokku, siis mahub konteinerisse rohkem pakendijäätmeid. Sorteerimisjuhend
 
Võimalused pakendijäätmete üleandmiseks:
  • Avalikud pakendipunktid  (asukohad).
    Avalikku pakendipunkti võivad oma pakendeid viia kõik isikud.
    Enamasti on pakendipunktides olemas eraldi papp-pakendikonteiner (sinine), klaaspakendikonteiner (roheline) ja segapakendikonteiner (kollane).
    Kui pakendipunktis on ainult kollane segapakendikonteiner, siis võib sinna panna ka klaasist ja papist pakendijäätmed. 
     
  • Pakendite kohtkogumine ehk pakendikotiteenus Kuressaares ja Kudjape alevikus. 1. oktoobrist 2018 on Kuressaares ja Kudjapel võimalik pakendijäätmed üle anda tekkekohas pakendikotiga või -konteineriga. Selleks on vajalik sõlmida leping OÜ-ga Tootjavastutusorganisatsioon (www.tvo.ee/saaremaa) või OÜ-ga Eesti Pakendiringlus (info@pakendiringlus.ee). Nõuetekohaselt kogutud pakendijäätmed viiakse ära tasuta.
  • Korraldatud jäätmeveo lisateenus. Endise Lääne-Saare valla alevikes ja külades, kus kohtkogumisteenust veel ei pakuta, saab väikse tasu eest pakendid ikkagi oma väravas üle anda. Selleks võib kasutada kuni 150L kilekotti või kuni 1100L konteinerit. Teenuse hinnakiri
  • Suuremad pappkastid võib viia otse jäätmejaama. Kudjape jäätmejaamas ja Maasi jäätmejaamas võetakse paber- ja kartongpakendit vastu tasuta.  
 
Pakendijäätmete kohtkogumine – vabatahtlik teenus
Pakendijäätmete kohtkogumist võimaldavad OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO) ja OÜ Eesti Pakendiringlus (EPR). Pakendite kohtkogumisel pannakse kõik pakendimaterjalid ühte mahutisse (klaasist, plastist, metallist, papist jne). 
Eramajad saavad kasutada 150L pakendikotti, mis tuuakse kliendile tasuta. Kotti tuleb panna puhtad pakendid, mis on sorteeritud vastavalt juhendile (TVO pakendikotijuhend). Soovi korral võib kasutada mitut kotti, kuid kott peab olema läbipaistev. Pärast kottide ära viimist jätab vedaja asemele sama arvu uusi pakendikotte. Lisakotte saab vajadusel AS-i Ragn-Sells klienditeenindusest (Pikk 30, Kuressaare). Kui pakendikott on enne veopäeva täis saanud, võib kasutada ka enda läbipaistvat kotti. Pakendikott viiakse ära kord nelja nädala tagant. Veograafik antakse kliendile lepingu sõlmimisel.
Kortermajad saavad kasutada pakendikonteinerit (võib kasutada olemasolevat konteinerit, osta või rentida), kuhu pakendijäätmed pannakse vastavalt juhendile (TVO pakendikonteinerijuhend). Konteinerit on võimalik rentida ka TVOlt või EPRilt (hinnakiri). Kortermajade pakendikonteinereid tühjendatakse soovi korral iga kahe nädala tagant. 
Kui pakendikotis või konteineris on valed jäätmed või see on välja panemata (puudub ligipääs), tuleb maksta tühisõidutasu 3,85€ olenemata mahuti suurusest. Valede jäätmetega mahuti jääb sel juhul tühjendamata. Kui mahutit ei ole võimalik veopäeval välja panna, tuleb teenusepakkujat teavitada vähemalt üks päev ette, siis ei küsita tühisõidutasu.  
Teenuse kasutamisest on võimalik saada perioodilist puhkust (nt talveperioodiks). Periood, mil teenust soovitakse, lepitakse kokku teenusepakkujaga. 
Lepingu sõlmimiseks pöördu TVO poole www.tvo.ee/saaremaa või EPRi poole info@pakendiringlus.ee.
Lisainfo: tel 524 7636 (Katrin Koppel, jäätmete peaspetsialist). 
Pakendijäätmete käitlemist reguleerivad pakendiseadus ja Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirja § 16-17.

Olmejäätmed 

Kõik kodumajapidamises tekkinud jäätmed, mis muude  jäätmeliikide hulka ei kuulu, visatakse segaolmejäätmete konteinerisse või jäätmekotti ja antakse regulaarselt üle jäätmevedajale. 

Paber ja kartong

Paberi ja kartongi konteinerisse käivad:
  • ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid
  • vihikud
  • trükiga ja puhtad kirja- ning joonistuspaberid
  • ümbrikud
  • kaanteta raamatud
  • pappkastid ja -karbid, paberkotid jm puhtad paberpakendid.
Paberi ja papi konteinerisse ei sobi:
  • määrdunud või vettinud paber ja papp
  • majapidamispaber
  • kasutatud pabernõud
  • kartongist joogipakendid, kile
  • foolium- ja kopeerpaber.
Kortermajadel, kus on 5 või enam korterit, peab olema eraldi konteiner vanapaberi jaoks, v.a juhul, kui kinnistul on puiduküte. Teistel kinnistutel tuleb vanapaberit koguda eraldi ja viia selleks ette nähtud kogumispunkti. Kudjape ja Maasi jäätmejaamades võetakse paberit ja kartongi vastu tasuta.

Biojäätmed

Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning toidu- ja köögijäätmed.
Biojäätmete konteiner on kohustuslik 5 või enama korteriga kortermajadele, kinnistutele, kus biojäätmeid tekib enam kui 25 kg nädalas, vähemalt 25 istekohaga toitlustusettevõttele, lasteaedadele, koolidele, haiglale.
 
Biolagunevate jäätmete konteinerisse käivad:
  • liha- ja kalajäätmed, sh kalaluud
  • köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid
  • munakoored, munapaberrestid
  • pagari- kondiitritooted (leib, sai, koogid)
  • juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed
  • kohvipaks ja teepakid, kohvi paberfiltrid
  • määrdunud paber ja papp (majapidamispaber, pabersalvrätid)
  • määrdunud paberkotid
  • toataimed ja lõikelilled.
Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei sobi:
  • suured kondid ja lihavedelik
  • toiduõli, jää
  • vedelad piimatooted, piim
  • muud vedelikud.
Biojäätmed tuleb konteinerisse panna lahtiselt, paberkottides või biolagunevates kilekottides, mis vastavad standardile EN13432. Kui biojäätmete konteineris kasutatakse vooderduskotti, siis peab see olema biolagunev.
Biojäätmete konteinerit võib kasutada ka eramaja omanik oma aia- ja haljastusjäätmete kogumiseks ja üleandmiseks. Biojäätmete konteiner on reeglina pruuni värvi, kui kasutatakse muud värvi konteinerit, siis peaks sellel olema silt kirjaga "Biojäätmed".

Ohtlikud jäätmed

Ohtlikud jäätmed tuleb eraldi kogutuna viia Kudjape või Maasi jäätmejaama. Valla elanikud saavad piiratud koguses ohtlikke jäätmeid jäätmejaamas TASUTA üle anda. Vastuvõetavad ohtlikud jäätmed ja piirkogused.
 
Ohtlikud jäätmed on näiteks:
  • vanaõli ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjalid
  • värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed
  • ohtlike ainetega saastunud pakendid
  • aegunud ravimid ja muud meditsiinilised jäätmed
  • pestitsiidid ja väetised
  • elavhõbekraadiklaasid
  • puhastus-, põllumajandus- jm kemikaalid
Aegunud ravimid saab tasuta viia apteeki. Läbipõlenud hõõglambi pirnid võib panna segaolmeprügi hulka, kuna see ei sisalda ohtlikke kemikaale.

Elektroonikajäätmed

Komplektseid elektroonikaromusid võtab elanikelt tasuta vastu Kudjape jäätmejaam, Maasi jäätmejaam ja Sikassaare Vanametall. Elektroonikaromude alla kuuluvad ka säätupirnid ja LED-pirnid, elektroonilised mänguasjad, boilerid jne.  Kui ostate poest uue elektroonikaseadme (nt teleka, triikraua, pesumasina), siis võite oma vana sama liiki seadme sellesse poodi tasuta jätta. Väikeseid, kuni 25 cm küljepikkusega elektroonikaseadmeid (nt vana mobiilitelefoni) võite viia tasuta suurematesse elektroonikapoodidesse isegi siis, kui te sealt uut seadet ei osta. Vana mobiiltelefoni võite tasuta saata Mobiiliringlusele (mõnede mudelite puhul makstakse teile selle eest).

Vanarehvid, romusõidukid

Kudjape jäätmejaamas võetakse eraisikutelt tasuta vastu korraga kuni 8 sõiduautorehvi olenemata elukohast ja ilma saatekirjata. Ettevõtetelt võetakse rehve vastu MTÜ Rehviringlus saatekirja alusel või ilma saatekirjata, kui ettevõte on kantud vastavasse nimekirja. Veoki- ja erirehvide üleandmiseks tuleb ka eraisikutel pöörduda MTÜ Rehviringlus poole saatekirja saamiseks.Tasuta ei võeta vastu velgedel rehve, tugevalt määrdunud rehve (paksult mudased, pigised jne) ning muu prügiga risustatud vanarehve ja rehvikoormaid.
MTÜ Rehviringlus kontaktid: info@rehviringlus.ee, tel 512 5833, www.rehviringlus.ee.

Ehitus- ja lammutusjäätmed

Ehitusjäätmete hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid ja ehitusmaterjalide pakendid, mis tekivad ehitamisel, sh remontimisel ja lammutamisel (üldnimetusega ehitamine). Lammutamisel kuuluvad ehitusjäätmete hulka ka detailid, mida on võimalik uuesti kasutusele võtta (nt radiaatorid, tellised, palgid jmt).
Ehitamise või lammutamise käigus tekkivate jäätmete vedamiseks, kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks peab ettevõttel olema jäätmeluba või registreerimistõend. Registreerimistõendi saamiseks tuleb esitada taotlus Keskkonnaametile (piret.peeterson@keskkonnaamet.ee). Riigilõivu registreerimise puhul ei maksta. Keskkonnaamet väljastab registreerimistõendi 10 tööpäeva jooksul, kui taotluses ei esine puudusi ja kavandatav tegevus on seaduspärane.