Saaremaa Vallavalitsuse blogis selgitavad vallavanem, abivallavanemad ning vallavalitsuse teenistujad vallas aktuaalseid teemasid.
Toimetaja: arendus- ja kommunikatsiooniosakond,
karin.narep@saaremaavald.ee.
Refereerimisel palume viidata allikale ja autorile.

Saaremaa tund Raadio Kadi sagedused

Raadio Kadi eetris iga kuu teisel reedel
kell 11.

 

Kuula saadet SIIT.

« Tagasi

Arengukava ja eelarvestrateegia on terve Saaremaa arendamiseks

 

Madis Kallas,
vallavanem

Saaremaa on üks tervik, mis koosneb 427 ainulaadset külast, 9 omanäolisest alevikust ja ühest linnast!

Kuressaare lasteaedades käib Kuressaare linnas elavaid lapsi Ida-Niidu, Rohu ja Ristiku lasteaedade jagu. Täna peab aga vald renoveerima Kuressaares veel kaks lasteaeda, kuna väljastpoolt Kuressaaret käib lasteaedades niivõrd palju väikesi saarlasi ja olemasolevatesse renoveeritud lasteaedadesse nemad ei mahuks. Siit minu küsimus - kas seda investeeringut saab kirjutada Kuressaare investeeringuks?

Kuressaares asuvates koolides õpib linnas elavaid lapsi natuke rohkem, kui mahub Kuressaare Gümnaasiumisse. Seda arvestatuna, et gümnaasiumi osa läheb riigigümnaasiumisse. Samas renoveerime järgnevatel aastatel Vanalinna kooli ja Saaremaa Ühisgümnaasiumi. Sisuliselt võib väita sama nagu lasteaedadega, et kui arvestada ainult Kuressaare lastega, piisaks linnale oluliselt väiksematest koolidest. Seega, kas saab väita, et tegu on Kuressaare investeeringuga?

Riigigümnaasiumiga seotud ehitised (KG staadion, riigigümnaasiumi piirkonna kõnniteed, kaitseliidu lasketiir), kopteri plats, SÜGi hostel, on 100% kogu Saaremaa investeeringud. Kopter teenindab kogu Saaremaa abivajajaid, SÜGi hostelis elavad 100% väljastpoolt Kuressaaret elavad lapsed (samas peab arvestama, et hostel on 60% ulatuses kasutuses hariduslike erivajadustega lastele), riigigümnaasium on kogu Saaremaa lastele.

Koolide ülalpidamine maksab Kuressaares ühe lapse kohta vallale kordades vähem, kui seda maapiirkondades ühe lapse kohta. Enamikus maapiirkondades investeerime koolide töösse täiendavalt arvestatavaid summasid ja mõne erandiga kehtib põhimõte, et mida vähem lapsi, seda rohkem maksame peale. Samas on maapiirkonna koolid üks meie prioriteet ja ilma koolideta/lasteaedadeta oleks seal elu oluliselt vaesem. Nimetame seda kuidas tahes, minule meeldib mõelda kui omavalitsusesisesele regionaalpoliitikale! Terve Saaremaa koos suudab väikseid koole, lasteaedu ja rahvamaju ülal pidada, üksi seda väiksemad vallad pikas perspektiivis teha ei suudaks. Minu jaoks on see ühinemise üks olulisemaid võite ja räägin seda kui maakoolis õppinud ja ka oma lapse maakooli pannud inimene. 

Lasteaedade osas tuleb vaadata ka maa ja linna kohatasude suhet. Maal peab lapsevanem maksma lasteaia koha eest kordades vähem kui seda Kuressaares. Kuigi on üks vald, on maal lasteaedade tasud palju väiksemad! Kuressaare eelistamist ka selles kontekstis kasutada on kohatu.

Teede rahastuseks on mõeldud järgneval neljal aastal kokku vähemalt 5,5 miljonit eurot ja sisuliselt kõik see summa on mõeldud maapiirkondade teede olukorra parandamiseks.

Järgmiste aastate eelarves investeeringute puhul peab eelnevast tulenevalt mõtlema sellele, kuidas käsitleda investeeringuid, mis on ülesaaremaalised ega puuduta vaid ühte piirkonda. Mõtteainet on esimesed 9 kuud juba andnud. Kindlasti tuleb veelkord mainida ka seda, et eelarvestrateegia on muutuv dokument ja aastate lõikes lisandub uusi objekte arvestatavas mahus.

Saaremaa on üks tervik ja me ei saa lähtuda „meie“ või „teie“ asjad, linna või maa asjad. Saaremaa asjad on meie kõigi ühised asjad Sõrve säärest Väikse väinani. Ma tean, et saarlased on jätkuvalt kogu Eestile eeskujuks põhimõttel, et ühiselt ja sõbralikult saab teha palju rohkem kui eraldi ja pidevalt omavahel võideldes.

Kogu Saaremaa on oluline ja elu 427 külas ja 9 alevikus on meile sama oluline kui elu Kuressaares. Sama kehtib ka vastupidi. Raha võiks alati rohkem olla, aga nii lihtsalt on, et soove kogu Saaremaa ulatuses on korduvalt rohkem kui vahendeid. Oluline on aga alati üksteist toetada ja seda sõltumata elukohast.