Saaremaa Vallavalitsuse blogis selgitavad vallavanem, abivallavanemad ning vallavalitsuse teenistujad vallas aktuaalseid teemasid.
Toimetaja: arendus- ja kommunikatsiooniosakond,
karin.narep@saaremaavald.ee.
Refereerimisel palume viidata allikale ja autorile.

Saaremaa tund Raadio Kadi sagedused

Raadio Kadi eetris iga kuu teisel reedel
kell 11.

 

Kuula saadet SIIT.

« Tagasi

Laste ja perede tugikeskuse loomise lugu


Helle Kahm,
abivallavanem

Novembrikuu lõpp on oluline teetähis Saaremaa valla haridus- ja sotsiaalvaldkonna aastapikkuse koostöö tulemusel planeeritava laste ja perede tugikeskuse loomisel.

Väiksemate ja suuremate gruppidega on aasta jooksul arutatud ja koos istutud ligi sada korda. Suupärase nime välja mõtlemiseks ootab ees konkurss, kuid ametliku nime poolest laste ja perede tugikeskuse loomise sisusse süüvides on hea meel sellest, et lastevanemate, tugispetsialistide, koolijuhtide, valla ametnike ja poliitiliste jõudude eesmärk on üks: tagada laste ja perede heaolu. See on eesmärk, mis aitab meil kogukonnana kesta ja peredele kindlustunne tagada.


Arvud on selged ja üheselt mõistetavad. Nii on 1.09.2018 seisuga Saaremaa lasteaedade ja koolide töötajate poolt haridusregistrisse EHIS kantud haridusliku erivajadusega õpilasi 19% (s.o 517 õpilast) põhikooliealistest õpilasest, keda on kokku 2690. Lasteaedade hinnangul on lasteaedades haridusliku erivajadusega lapsi 22% (s.o. 292 lasteaialast) üldarvust, milleks on 1330. Teadaolevalt on novembri lõpuks haridusregistri andmetel see arv tõusnud sajakonna lapse võrra. Lisaks tuleb lasteasutuse töötajatel igapäevaselt tegeleda ka laste teiste muredega, on siis tegemist lahutuspere lastega, leina või muude lapse jaoks äkki juhtuvate probleemidega. 

Saaremaal on vaid kahes suures koolis täna olemas kõik neli tugispetsialisti (logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog, psühholoog), ühes koolis kolm tugispetsialisti, viies koolis kaks ja kuues koolis üks spetsialist. Kolmes koolis ei ole ühtegi tugispetsialisti. Ka nendes koolides, kus tugispetsialistid on vähemal või suuremal määral olemas, on nende koormused ebaühtlased ja end jagatakse mitmete teiste tööde vahel.

Valla kolmeteistkümnest lasteaiast üheksal on olemas logopeed – enamasti osalise koormusega – ja viiel lasteaial eripedagoog. Neljal lasteaial puuduvad tugispetsialistid üldse.

Kui väikesed vallad olid tihtipeale sundseisus, sest 0,2-0,5 koormusega tugispetsialisti oli haridusasutusse pea võimatu saada, siis suure valla vaates on lastevanemate ja õpetajate ootused professionaalse toe järele võimalik lahendada süsteemselt ning tugi viia lapsele ja õpetajale võimalikult lähedale.

Seega on üheselt mõistetav, et lastele ja peredele, samuti õpetajatele ja koolile tervikuna on tugi vaja korraldada õigeaegselt ja piirkonnast olenemata. Just see toetab last arenemaks vastutustundlikuks ja toimetulevaks, iseseisvaks inimeseks. Pered saavad tunda end toetatuna ja kindlustatuna, oma kogukonna liikmetena ka siis, kui kõik ei lähe nii, nagu unistus ette on kirjutanud.

Üheskoos on ka tunnistatud, et lasteaiad ja koolid oma meeskondadega on ka täna andnud parima kaasava hariduse kontseptsiooni ellu viies. Lihtsam on olnud suurtel koolidel ja lasteaedadel oma meeskonda tugispetsialiste komplekteerida ja keerulisem väikesetel lasteasutustel. Teema on nii kompleksne ja mitmetahuline, et lihtsaid lahendusi pakkuda on ebamõistlik. Uue valla vaates on ülesandeks aidata tõsta kvaliteeti seal, kus asjad juba on teatud tasemeni jõudnud, ja parandada olukorda nendes asutustes, kus tugispetsialistid sootuks puuduvad.

Täna oleme jõudnud kaardistada olukorra ja teame üsna selgelt, milles probleemid seisnevad. Sealjuures ei ole vähetähtis rahalise ressursi piiratus, teisalt koolide lisavajadus inimeste järele, kes aitaksid välja hetkes tekkivate olukordade lahendamisel, on siis tegemist abi- või asendusõpetajate puudusega, õpilaste saatjate või teiste, kooli jaoks oluliste teemadega. Professionaalsete tugispetsialistide vähesus ja omavaheline koostöö puudumine, lasteasutuste omavaheline võistlemine paremolemise nimel – kõik see peidab probleemid sügavale ja ununeda võib eesmärk, mille nimel me kõik tegelikult toimetame.

Iga muutusele orienteeritus toob kaasa vastupanu, kaasnevad hirmud ja hinnangud. Muutused ongi rasked, aga ka vajalikud. Nõuab seda siis seadus või olukord, kuhu oleme jõudnud. Selles olukorras kiputakse hetkeseisu välja näitama paremas olukorras, kui on ja õigustama asju, mille osas teatakse, et need tegelikult ei toimi. Teame, et täna sõidavad lapsevanemad Saaremaa erinevatest piirkondadest abi järele Kuressaare linna, et nii haridus-, sotsiaal- kui ka tervishoiuteenused kätte saada ja linnast edasi mandrile, sest täna ei suuda ka Kuressaare kõiki professionaalseid teenuseid peredele tagada. Psühholoogid oskavad hästi selgitada, et kui toimuvad muutused, muutume ärevaks, püüame teha kõik, et olukorda vältida. Lapsena võime endale seda lubada, aga täiskasvanuna on meie kohus reaalsusega tegeleda ja probleemid ära lahendada. Me võime tahta probleeme lahendada südamega heaks inimeseks olemisega, kuid lõpuks on olulised teadmispõhised metoodikad ja oskused, nii saame üles ehitada süsteemselt toimiva tugisüsteemi. Saame kohapeal luua uue kvaliteedi lastega perede probleemide ennetamisel, perede abistamisel ja laste vaimse tervise edendamisel.

Milliseid võimalusi lastega perede paremaks abistamiseks on välja pakutud? Ühe võimalusena on pakutud, et igal lasteasutusel oleks oma statsionaarne, pidevalt kohapeal paiknev tugimeeskond. Samas ei ole paarikümne lapsega lasteasutuse vajadused samad, mis saja või tuhande lapsega lasteasutusel, sest kõik ei vaja logopeedi, psühholoogi, eripedagoogi või sotsiaalpedagoogi. Teame ka, et selleks puuduvad rahalised vahendid ja piisav hulk kvalifitseeritud personali.

Ühe võimalusena on mõistlik korraldada ühe piirkonna lasteaedade ja koolide peale üks meeskond tugispetsialistidest, kes siis vastutab selle ala laste ja ka õpetajate toetamise eest. Tugispetsialist on professionaal, kelle töö aluseks on kindel metoodika ja teadmispõhine lähenemine. Professionaalsuse ja motivatsiooni säilitamiseks vajatakse koolitusi, töönõustamist ja raskemate lugude puhul ka arutelusid sama taseme spetsialistide vahel, et kogemusi ja oskusi vahetades parim võimalik lahendus leida. Tugispetsialistide tööd ei saa hinnata selle järgi, mitu korda laps, lapsevanem või õpetaja toetatud on saanud, vaid ikka tulemuse järgi, kuidas osatakse toime tulla ja iseseisvalt hakkama saadakse.

Ühe võimalusena on laual ka kahetasandiline tugisüsteem, mis jaguneb lasteasutuste ja tugikeskuse vahel. Seegi tundub mõistlik, kuid ka siin tuleb ressurssidele ausalt otsa vaadata ja mõelda, et kõige olulisemad laste arengu seisukohalt on asutustes õpetajad, kelle jaoks märkamine ja lapse toetamine on samuti tööülesanne. Alles siis, kui õpetaja tunneb, et ta vajab kõrvalpilku, tulevad mängu tugispetsialistid. Teades ressursi piiratuse komponenti ei ole mõistlik, et kogu meeskond pidevalt kohapeal on, tugi peab olema paindlik ja suunatud nii lapsele kui õpetajale just siis, kui vajadust märgatakse või kui oht on eelnevalt teadvustatud.

Tugikeskuse alluvusse koondununa, töökohaga lasteasutuses on meeskondi võimalus paindlikult planeerida. Luua kohapeale kompetents, mis aitab järele nõrgemad ja on hea partner ka tugevamatele lasteaedadele ja koolidele. Selgitame välja lapse vajadused ja loome kohapeale vastavad keskkonnad. Areneme edasi koos sotsiaalvaldkonnaga ja töötame välja ennetusmehhanismid, mis praegu ükshaaval tegutsejatena killustuvad ja ei toimi. Toimetulekut ei saa hinnata kordade järgi, mis tugispetsialisti kabinetis on veedetud, vaid selle järgi, kuidas laps ja noor hakkama saab tarkuse ja oskustega, mis talle on õpetatud.

Seega võimalusi on mitmeid ja usun, et kuna erinevate osapoolte eesmärk on üks, suudame kokku leppida ka tegevuskavas, kuidas selle eesmärgini jõuda. Nii saavad kindlust Saaremaa pered ja haridustöötajad ning samuti õpivad erinevad osapooled koostööst tuleneva heaolu baasil edaspidi vastandamist vältima ja koos tegutsema. Need on ju meie oma lapsed ja meie oma Saaremaa pered, kellega iga päev koos oleme ja kelle heaolu meile kõigile korda läheb.