Saaremaa Vallavalitsuse blogis selgitavad vallavanem, abivallavanemad ning vallavalitsuse teenistujad vallas aktuaalseid teemasid.
Toimetaja: arendus- ja kommunikatsiooniosakond,
karin.narep@saaremaavald.ee.
Refereerimisel palume viidata allikale ja autorile.

Saaremaa tund Raadio Kadi sagedused

Raadio Kadi eetris iga kuu teisel reedel
kell 11.

 

Kuula saadet SIIT.

« Tagasi

Miks me ometi muudame toimivat pakendite kogumise süsteemi?


Katrin Koppel,
jäätmete peaspetsialist
 
Sellise küsimusega on minu poole pöördunud nii mõnigi Saaremaa valla kodanik. Vastus on lihtne – praegune süsteem ei toimi nii nagu peaks. Maailmas on üle seitsme miljardi ressursse tarbiva inimese ja neil kõigil on õigus kasutada olemasolevaid, kuid piiratud ressursse. On ilmselge, et ühel päeval on need ressursid kas otsas või liiga kallid.

Et seda päeva vältida või vähemalt kaugesse tulevikku edasi lükata, peame juba kasutusse võetud ressurssidest maksimumi välja võtma enne nende ära põletamist või prügilasse matmist. Nii jõuamegi jäätmete uuesti kasutuselevõtuni ehk taaskasutuseni. 
 
Taaskasutamist saab meist igaüks harrastada kodus kasutades kilekotte rohkem kui ühe korra, klaaspurke hoidiste tegemiseks jne. Suur osa meie jäätmetest liigub siiski jäätmekäitlejate kätte. Paraku ei oota jäätmekäitleja kusagil jäätmejaamas, et saaks meie banaanikoorte, lapsemähkmete ja kohvipaksu seest välja noppida selle pappkasti, millest Räpina paberivabrik saaks teha uue vihiku või Werrowool seina soojustamiseks tselluvilla. 
 
Ka taaskasutusturul kehtib turumajandus. Ebakvaliteetne kaup ehk kehvasti sorteeritud jäätmed ei lähe kaubaks. Mida rohkem on kogutud jäätmeid vaja töödelda, seda kõrgem on teise ringi toormematerjali omahind ja seda madalam konkurentsivõime. Nii jõuavad uuesti ringlusse eelkõige need jäätmed, mis on kogutud puhtalt  - plast, mis ei sisalda orgaanikat, paber, mis ei ole moosine, biojääde, mis ei sisalda plasti. Kevadel lillepeenrasse kompostmulda ostes eelistame ka ise sellist mulda, mis ei sisalda klaasikilde ja kiletükke. 
Selleks, et meie kasutatud tooted saaksid uuesti ringlusse võetud, on vajalik need koguda eraldi teistest jäätmetest. Enamik tänapäevase mõtlemisega inimesi on valmis jäätmeid liigiti koguma ja ka nende jäätmete üleandmise eest mõistlikku tasu maksma. Kuid seda juhul, kui liigiti kogutud jäätmete äraandmiseks ei pea tegema ülemääraseid pingutusi. Aeg on raha ja pakendikotiga mööda pakendipunkte sõitmine vaba ruumiga konteinerit otsides, paneb lõpuks ka innuka sorteerija loobuma. 
 
Avalike pakendipunktide probleemidega on tõenäoliselt kokku puutunud kõik inimesed, kes neid kasutanud on, aga ka need, kelle töövaldkonda pakendimajandus kuulub. Pakendite kogumisega tegelevad organisatsioonid ei ole praeguse süsteemiga rahul, sest avalikesse pakendikonteineritesse pannakse palju muud prügi, mille käitlemine ei ole pakendiorganisatsiooni kohustus. Vallavalitsus ei ole avalike pakendipunktidega rahul, sest pakendikonteinerid on pidevalt täis, ja vallavalitsus peab oma kuludega koristama pakendikonteineri kõrvale toodud lapsevankrid, WC-potid, vanad jalanõud ja muu prügi. Kodanikud pole avalike pakendipunktidega rahul, sest need on liiga kaugel, ava on liiga väike  ja konteineris ei ole vaba ruumi. Keskkonnaministeerium ei ole praeguse süsteemiga rahul, sest meie jäätmetest peaks vähemalt 50% minema uuesti materjalina ringlusse, kuid tegelikult läheb vaid 30%. 
Jäätmete liigiti kogumise mugavamaks tegemisel on väga suur roll kohalikul omavalitsusel. Kui praeguse pakendite kogumise süsteemiga ei olda rahul ja ettekirjutused, teavitus ning uute pakendipunktide rajamine olukorda oluliselt ei paranda, siis peab kohalik omavalitsus leidma teistsuguse lahenduse. Üks Eesti pakendiorganisatsioonidest on pakendite tekkekohal kogumist praktiseerinud juba üle kümne aasta ja tulemuseks on kvaliteetsed ja taaskasutatavad pakendijäätmed. 
 
Kui kohtkogumise süsteem toimib mandril, siis tasub seda proovida ka siin Saaremaal. Ei tasu panna pead liiva alla jäädes ootama hetke, mil pakendite tekkekohal kogumine muudetakse kohustuslikuks ja siis seista silmitsi samade murede ja hirmudega, mis praegu välja on tulnud. Pigem tasub uut süsteemi vabatahtlikkuse alusel katsetada ja saada kogemuse võrra rikkamaks. Kui tekkekohal kogumine ühel päeval kohustuslikuks muutub, saame omalt poolt pakendikogujatele esitada kaalukaid tingimusi, olgu see siis konteineri renditasu, tühjendussageduse või tühisõidutasu kohta. 
 
Ligi kümme aastat kasutuses olnud avalike pakendipunktide süsteem on näidanud, et eesmärke sellega ei saavutata. See on läbitud arenguetapp ja aeg on edasi liikuda uute ja paremate lahendustega.