Saaremaa Vallavalitsuse blogis selgitavad vallavanem, abivallavanemad ning vallavalitsuse teenistujad vallas aktuaalseid teemasid.
Toimetaja: arendus- ja kommunikatsiooniosakond,
karin.narep@saaremaavald.ee.
Refereerimisel palume viidata allikale ja autorile.

Saaremaa tund Raadio Kadi sagedused

Raadio Kadi eetris iga kuu teisel reedel
kell 11.

 

Kuula saadet SIIT.
« Zurück

Külaelu edendamisest

Karin Närep,
arendus- ja kommunikatsiooni-
osakonna juhataja

 
Ühtse Saaremaa valla loomisel üheks hirmuks oli elu jätkusuutlikkus maapiirkondades. Esimese ühtse vallana tegutsemise aasta põhjal saab aga julgelt öelda, et vallavalitsuse vaates on Saaremaa külade ja alevike teemadega tegeletud 2018. aastal väga suures mahus nii ajaliselt kui ka otseselt rahalises mahus.

2018. aastal toetati erinevaid maapiirkondades toimunud kohaliku elu arendamisele suunatud tegevusi valla poolt enam kui 90 000 euroga. 
Üheks teemaks, mis otseselt puudutab meie külade ja maaelu kestmajäämist, on mittetulundustegevuse toetamine. Elu maal peab kandma peamise sambana kindlasti ettevõtlus, aga ka ettevõtlikel inimestel on vajalik tunda kogukonna aktiivsust ja neil on tihti soov sellises tegevuses ka ise kaasa lüüa. Saaremaa vald on pidanud oluliseks sellisele kogukondlikule tegevusele õlg alla panna ja nii ka kindlasti jätkame. 
 
Eelmisel aastal võeti vallavolikogu poolt vastu uus ja terviklik mittetulundustegevuse toetamise kord, mis määratleb vallaüleselt selged ja ühtsed põhimõtted erinevate mittetulundustegevuste toetamiseks. Ühe vahendina selleks nähakse ette otseselt külaelu edendamisele suunatud külaraha. Saaremaa vallas on hetkeseisuga 413 asustatud küla, mis on üsna erinevad. Nii näiteks on suurim küla 263 elanikuga ja 11 küla, kus elab vaid 1 inimene. Lisaks on meil ka 9 alevikku. Seega, leida ühtset korraldus- ja rahastusmudelit kõigile on keeruline ning suures osas peaks külades elu edendamine ja korraldamine jääma kohalike inimeste endi otsustada. 
 
Külades elu edendamiseks on väga vaja sädeinimesi, kes suudavad ja tahavad panustada kogukondlikkuse koostöösse ja selline tegevus peab olema vabatahtlik. Eestis on pikemat aega olnud rakendatud ka külavanema kui küla esindaja institutsioon, kelle osas on kindlaks määratud teatud õigused, aga ka kohustused. 
 
Ka Saaremaa vallas on otstarbekas seada teatud reeglid külade esindamiseks, seega oleme vallavalitsuse poolt väljatöötanud aleviku- ja külavanema statuudi eelnõu, mis on tänaseks läbinud ka ulatusliku kaasamise protsessi. Kokku esitati meile 145 märkust ja ettepanekut. Täname väga kõiki, kes meile märkused esitasid. Kõik märkused on läbi arutatud ja enamik neist arvesse võetud. Märkuste osas tagasiside edastame vallavalitsusele poolt kõigile märkuste esitajatele. 
Märkuste osas võib välja tuua järgmised kõige enam väljatoodud teemad. 
 
Esiteks elaniku mõiste ehk siis keda defineerida küla- või alevikuvanema valimisel hääleõigusliku elanikuna. Kaasamise käigus tehti ettepanek lugeda vanema valimisel hääleõiguslikuks elanikuks ka asulas kinnisvara (lisaks veel ka kinnistu või hoonestatud kinnistu) omanikke. Sellist elaniku mõiste laiendamist eelnõu koostamisel põhjalikult kaaluti ja leiti, et tuleb arvestada võimaliku riskiga, et kinnistute omanikel võib puududa huvi ja soov asula arenguks panustada sarnaselt asulas alaliselt elavatele inimestele.

Praktikas võib tekkida mitmeid probleeme vastava info saamisega, mis võib osutuda liigselt bürokraatiat ja vaidlusi tekitavaks. Lisaks esitati ettepanek arvestada elanikuks ka vaid teatud perioodil asulas elavaid nn suvesaarlasi. Viimaste osas on aga veelgi keerulisem tagada vastavate andmete saamine ja nn ühtne lähenemine, kuna tegemist (nt ühe perekonna puhul) enamikus ei ole kinnistut omavate isikutega. Katastriüksuste omanike lisandumisel vanema valimisel hääleõiguslike elanike hulka suureneb vastavalt ka vanema valimise algatamise ja üldkoosoleku otsustusvõimelisusele seatud kvooruminõue, mis ei pruugi olla praktikas reaalselt saavutatav, kui katastriüksuste omanikel puudub huvi osaleda vanema valimistel, ning seega võib jääda vanem valimata.
 
Lisaks esitati enam märkuseid ka vanema tasustamise ja vanema tegevusega kaasnevate kulude katmise vajaduses. Vanema tasustamise puhul tuleb aga arvestada, et nagu eespool toodud, on meil asulaid väga erinevas suuruses ning võib juhtuda, et ka vanemate panustamine enda rolli täitmisesse on erinev, seega on jällegi väga keerukas määratleda ühtselt sobivat tasustamise mudelit, mis oleks õiglane kõigi vanemate suhtes. Tegemist on siiski vabatahtliku auametiga. 
 
Kindlasti näeme vajadust koostöös külavanemate ja külaseltsidega külaelualast koostööd edasi arendada. Võiks ka kaaluda, nii nagu tehtud teistes omavalitsustes, küla- ja alevikuvanemate ühise nn katusorganisatsiooni loomist, mis oleks vallale partner vanemate esindamisel. Ootame selles osas kindlasti meie külaelu edendajate arvamusi.