Teated

Enampakkumine riigimaa müügiks

Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enampakkumise järgmiste kinnisasjade müümiseks Saaremaa vallas:
  • Kaavi küla Sireli (71401:001:0013) 3,02 ha, maatulundusmaa
  • Kapra küla Siloaugu (38601:001:0120) 1,2885 ha, maatulundusmaa 
  • Kingli küla Siloaugu (71401:001:0164) 3,8042 ha, maatulundusmaa
  • Kõljala küla Kuuse (59201:001:0846) 0,4544 ha, maatulundusmaa
  • Käo küla Käoheina (71401:001:0628) 2,62 ha, maatulundusmaa
  • Saaremetsa küla Torni (38601:002:0048) 9,64 ha, maatulundusmaa
  • Siiksaare küla Koikamäe (85801:001:1289) 3,83 ha, maatulundusmaa
Pakkumiste esitamise tähtaeg: 23.01.2020 kell 10.30. Täpsem info: Maa-ameti kodulehelt.

Kihelkonna alevik Pargi põik liikluspinna moodustamine

Saaremaa Vallavalitsus annab teada, et valminud on eelnõu Kihelkonna alevikus Pargi tn 2 katastriüksuse (kinnistu registriosa nr 638934, katastritunnus 30101:003:0331) jagamisel moodustatava transpordimaa katastriüksusele liikluspinna moodustamiseks kohanimega Pargi põik ning selle ruumikuju kinnitamiseks.
Võttes aluseks Pargi tn 2 maaüksuse jagamise skeemi ja riigihalduse ministri 15.01.2016 määruse nr 2 „Kohanime vormistamise ja kasutamise kord" § 4, tuleb kohalikul omavalitsusel määrata liikluspindadele kohanimi ja ruumikuju.

Enampakkumine riigimaa müügiks

Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enampakkumise järgmiste kinnisasjade müümiseks Saaremaa vallas:
  • Kaavi küla Lagendiku katastriüksus 71401:001:0916, suurus 2,1071 ha
  • Koki küla Sääre katastriüksus 44001:004:0771, suurus 9,8346 ha
  • Murika küla Kati katastriüksus 71401:001:0833, suurus 5,02 ha
  • Orissaare alevik Pargi tn 5a katastriüksus 71401:001:0876, suurus 1,7534 ha
  • Võhma küla Keskpõllu katastriüksus 48301:001:0632, suurus 0,8062 ha
Pakkumiste esitamise tähtaeg: 10.12.2019 kell 10.30. Täpsem info: www.maaamet.ee.

Ehitisregistri andmed tuleb korrastada

Ehitisregistri korrektsed andmed on olulised hoonete ohutuse hindamiseks ning otsuste langetamiseks taristu rajamisel või prügiveo korraldamisel. Samuti on registris kajastatavad andmed informatsiooniallikaks kinnisvara konsultantide ja hindajate töös ostu-müügi tehingute koostamisel ning kindlustusmaakleritele kinnisvara kindlustamisel.
Kuigi riik ei ole kehtestanud rahalisi sanktsioone andmete korrektsuse tagamiseks, kutsub vald kodanikke üles kontrollima ning vajadusel ka korrastama oma ehitiste andmeid ning kandma ehitisregistrisse sinna seni kandmata hooned. Registrisse kantakse hooned, mille ehitusalune pind on suurem kui 20 m² või mis on kõrgemad kui 5 m. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 26 järgi tuleks korrastada ehitisregistri andmed 2020. aasta 1. jaanuariks. Oma hoonete kohta käivat informatsiooni saab kontrollida Ehitisregistri veebilehel, sisestades otsingusse kinnistu aadressi või katastritunnuse.
Hoonete registrisse kandmiseks ning andmete korrastamiseks tuleb omanikul esitada vallavalitsusele andmete esitamise teatis ja ehitise mõõdistusjoonised, kust selguvad ehitise olulised tehnilised andmed ning dokumendid, mis näitavad ehitise püstitamise õiguslikku alust. Õiguslikul alusel püstitatud ehitise registrisse kandmine on riigilõivuvaba. Kui tegemist on ebaseaduslikult püstitatud ehitisega, tuleb alustada selle seadustamist. Andmete esitamise teatise vormid on kättesaadavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel.
Kasutuslubade puhul ei pea paika ka väide, et 1. jaanuarist 2020 nõuab riik kasutusloa olemasolu kõigile hoonetele. Kasutusloa vajadus on sätestatud ehitusseadustikus ning selle käsitlemise kord 1. jaanuarist ei muutu.
Infot oma kinnistul olevate hoonete kohta ja kuidas neid registrisse kanda, saab, kui esitada teabepäring valla üldmeilile vald@saaremaavald.ee või võtta ühendust vallavalitsuse registrispetsialistiga (kadri.rea@saaremaavald.ee, tel 452 5092).

Kuidas seadustada korterisse ehitatud ahi?

Erinevatel aegadel on kortermajadesse tsentraalkütte likvideerimise järel ehitatud kohtküttesüsteemid, mis on paljudel jäänud korrektselt kasutusele võtmata. Päästeametiga koostöös on vallavalitsus hakanud aktiivsemalt taolisi küttesüsteeme välja selgitama ja andnud ka juhiseid, kuidas neid süsteeme seaduse mõistes kasutusele võtta. Tuleb veelkord mainida, et sanktsioonide määramine ei ole eesmärk omaette ja kui omanikud teevad koostööd, siis esmane eesmärk on küttesüsteemide ohutuse tõendamine. Põlevmaterjali kasutavate küttesüsteemide puhul on lihtsaim viis ohutuse tõendamiseks tellida eksperthinnang pädevalt isikult. Pädeval isikul on kas korstnapühkija-meistri (tase 5), pottseppmeistri (tase 5) või tuleohutuseksperdi (tase 6) kutsetunnistus. Kui pädev isik on ülevaatuse tulemusena väljastanud positiivse otsusega eksperthinnangu, tuleb läbi ehitisregistri esitada kasutusteatis hoone ümberehitamisel, lisades juurde antud eksperthinnangu.
Teatud juhtudel, kui küttesüsteemi poolt mõjuv lisakoormus erineb oluliselt vahelagedele ette nähtud koormusest, tuleb kasutusteatisele lisada ka eksperthinnang vahelae kandevõime kohta. Kui ehitisregistri kasutamisel tekib probleeme, tasub pöörduda vallavalitsuse ehitusspetsialistide poole.