Kriis ei hüüa tulles! Seepärast on mõistlik kriisiolukordadeks täie tõsidusega valmistuda. Hädaolukorras sõltub abi saabumiseni abivajaja ja tema lähedaste elu, tervis ja heaolu suurel määral abivajajast endast. Kui aga olla korralikult valmistanud, on võimalik tõenäoliselt saada kõrvalise toeta hakkama.

On väga oluline, et iga inimene, pere ja kogukond teeks kriisiks ettevalmistusi ja mõtleks läbi, kuidas ekstreemses olukorras enda ja oma lähedaste elu, tervist ning vara kaitsta. Parimad lahendused selleks sünnivad koos sõprade, naabrite ja kogukonnaliikmetega. Samuti on oluline läbi mõelda, kuidas hoolitseda kriisiolukorras kodu- ja/või lemmikloomade eest.

Mis on hädaolukord?

Häda- või kriisiolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis:

• ohustab paljude inimeste elu või tervist;

• põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid teiste elutähtsate teenuste toimepidevuses;

• mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus;

• mille lahendamiseks on vajalik rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.

Kuidas kriisiks valmis olla?

Kriisiabi käitumisjuhised on Siseministeeriumi ja Päästeameti praktilised nõuanded inimestele, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda. Eesti riik teeb kõik endast oleneva, et kriise vältida ja vajaduse korral neid lahendada. Ometi ei pruugi abi jõuda inimesteni alati piisavalt kiiresti, sest mõni kriis võib puudutada väga paljusid elanikke, kesta päevi ja isegi nädalaid. Sellises olukorras sõltub inimeste ja nende lähedaste heaolu suurel määral omaenda valmisolekust, kuni elutähtsad teenused taastatakse või abi saabub. 

Juhiseid ja näpunäiteid sellest, kuidas kriisi korral toimida, leiab veebilehel www.kriis.ee. Veebilehelt www.olevalmis.ee ning vastavast mobiilirakendusest leiab samuti praktilisi nõuandeid, kuidas erinevateks kriisiolukordadeks valmistuda ja neis käituda.

Kriisiolukorras edastatakse saarlastele infot Raadio Kadi (90,5 MHz, 98,6 MHZ Ida-Saaremaal) vahendusel, mille toimimine tagatakse elektrikatkestuse korral generaatoriga.

Kuidas kriisideks perekonnas valmistuda?

Mõelge oma leibkonnas läbi, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmis olla.

Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Selleks selgitage:

• kas kõik pereliikmed teavad, millal ja kuidas abi kutsuda;

• millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ning millistes olukordades tuleb jääda siseruumidesse;

• kuhu te saate ohu korral ajutiselt minna või kus kokku saada (naabrite, sõprade, sugulaste juurde või maale/suvilasse);

• kus on patareidel töötav täis patareidega raadio, mille abil saaksid infot ka olukorras, kus elektrivõrgust sõltuvad vahendid ei tööta;

• kas elad või töötad piirkonnas, kus elanikke teavitatakse ohust sireenide abil (ohtlike ettevõtete kaart);

Pereliikmete tegutsemist arutades võtke arvesse igaühe teadmisi, oskusi ja võimekust kriisiolukorras hakkama saada (lahendused laste, eakate ja erivajadustega pereliikmete jaoks).

Veendu, et kõik pereliikmed teaksid:

• kuidas vajadusel vett kinni keerata ning elekter majast/korterist välja lülitada;

• kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna või tuleb lahkudes kaasa võtta; 

• mida tuleks kodust lahkudes kaasa võtta (evakuatsioonikoti sisu vaata all) või millised peaksid olema kodused hädaolukorraga toimetuleku varud (vaata lähemalt päästeameti kodulehelt); 

• mis hetkel, kust ja kuidas abi kutsuda. Abi kutsu siis, kui kahtlustad, et midagi ohtlikku võib juhtuda, või kui sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus. Abi kutsumisest saad täpsemalt lugeda www.olevalmis.ee veebilehelt.

Kuidas kogukonnaga koos valmistuda?

Mõned nipid, kuidas koos ümbruskonnaga kriisiks valmis olla:

• tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid;

• tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud nagu külavanem või korteriühistu esimees;

• selgitage koos võtmeisikutega välja piirkonna ohud, eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla. Lahenduseks võib olla näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vms;

• tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi;

• leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jt);

• ideaalis on hea, kui kogukonnas on koostatud kriisiplaan;

• samuti peaksid kriisideks valmistuma korteriühistud.

Soovituslikud vahendid evakuatsioonikotti

• toit peaks olema hästi säiliv ja valmistamist mittevajav: konservid, kuivikud, pähklid, maiustused jms;

• vett peaks jätkuma vähemalt üheks ööpäevaks (vaata avalikud veevõtukohad allosas);

• suu- ja kehahügieeni tarbed;

• esmaabivahendid ja ravimid;

• taskulamp ja varupatareid;

• kaasaskantav raadio, varupatareid, akupank või muu laadimisseade;

• magamiskott või tekk;

• muud olulised vahendid: taskunuga, konserviavaja, tikud, toidunõud, söögiriistad.

Nakkushaiguse puhang ja epideemia

Rohke reisimine teeb haigustele riigipiiri ületamise lihtsamaks. Suure nakkushaiguse puhangu puhul:

• pese tihti käsi ning vajadusel kasuta desovahendit;

• väldi lähikontakte teiste inimestega;

• ära katsu oma silmi, nina ja suud;

• haigeks jäädes püsi kodus ning võtta ühendust perearstiga, tõsisema mure puhul helista 112;

• jälgi ametlikku infot haiguse leviku ning nakkusennetusmeetmete kohta;

• väldi reisimist riskipiirkonda, jälgi terviseameti ja välisministeeriumi reisisoovitusi;

• ära külasta põhjuseta erakorralise meditsiini osakonda;

• varu koju piisavalt ravimeid.

Avalikud veevõtukohad Kuressaares

Avalikke joogivee võtmise kohti on Kuressaares neli (avatud suvisel perioodil):

• A. Kitzbergi tänava bussiparklas
• Kaevu ja Uue tänava ristmikul
• Kohtu ja Turu tänava ristmikul keskväljakul
• Lasteaia, Suur-Põllu ja Tolli tänava ristmikul

Ametlikud varjumiskohad

2022. aastal paigaldati Saaremaa valda 12 ametliku varjumiskoha märgist, millest 9 asub Kuressaares.

Avalikud varjumiskohad on mõeldud ohu korral kõigile abivajajatele ning need on tähistatud tsiviilkaitse märgiga. Tsiviilkaitse eesmärgil kasutavate ehitiste ja vahendite ning tsiviilelanikkonna jaoks ettenähtud varjenditena kasutatavaid objekte ei või hävitada ega rünnata, selle tähisega märgistatud objektide või hoonete ründamine sõjalisel eesmärgil võrdub sõjakuriteoga. Varjumine võib olla vajalik sõjalise ohu korral, aga ka muu ohu, näiteks ekstreemse ilmastiku, suure põlengu, keemiarünnaku, massirahutuste jms korral. Ohuteavituse annab Päästeamet meedia kaudu või muid kommunikatsioonivahendeid kasutades. Väljatöötamisel on ka asukohapõhine teavituse süsteem ehk elanikele saadetakse ohu korral SMS.

Vastavate hoonete sobivuse ja tehnilise seisukorra on kontrollinud üle Päästeamet. Hoonete valikul on lähtutud põhimõttest, et hea varjumispaik on maa all, raudbetoonist ja ilma akendeta. Selleks sobivad näiteks majade keldrid ja maa-alused parklad. Varjumiskohtade mahutavuse puhul on arvestatud ligikaudu 1 m² inimese kohta.

• Kauba tn 5, Kuressaare (pastoraadi hoone)
• Ravila tn 1a, Kuressaare (Valsi maja)
• Rehe tn 5, Kuressaare (mööblipoe hoone taga)
• Tallinna tn 2, Kuressaare (Kuressaare raekoda)
• Tallinna tn 6, Kuressaare (Kuressaare kultuurikeskus)
• Tallinna tn 11, Kuressaare (Kodulinna Lokaal)
• Tallinna tn 15, Kuressaare (Grand Rose SPA Hotell)
• Tallinna tn 20, Kuressaare (Kuressaare teater)
• Tallinna tn 27, Kuressaare (endine Maapank, hoovi peal)
• Vallimaa tn 16a, Kuressaare (Kuressaare spordikeskus)
• Kooli tn 1, Kihelkonna (Kihelkonna kool)
• Kuivastu mnt 29/1, Orissaare (Orissaare gümnaasium)
• Sadama tn 5, Orissaare (Orissaare gümnaasiumi hostel)
• Keskuse, Liiva küla, Muhu vald (Muhu maja)

Nimekiri võib jooksvalt täieneda.

Olulised numbrid

Saaremaa vald
Asutus/ametikoht	Telefon	Lisainfo
Kriisikomisjoni esimees	515 7141	Mikk Tuisk
Kriisikomisjoni aseesimees	5324 6793	Liis Lepik
Kriisivalmiduse nõunik	5698 9929	Gunnar Havi
Üldised numbrid
Asutus/ametikoht	Telefon	Lisainfo
Hädaabinumber	112	www.112.ee
Riigiinfo telefon	1247	Infonumber, mis pakub infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara. www.1247.ee
Riigi ilmateenistuse tasuline info	900 1032	Kõneminuti hind 1.10 €. www.ilmateenistus.ee
Elektrilevi rikketelefon	1343	www.elektrilevi.ee
Perearsti nõuandeliin	1220	Annab nõu tervisemurede korral, mis ei vaja kiirabi sekkumist. www.1220.ee
Mürgistusinfo	16662	Terviseameti hallatud infonumbril vastatakse: E 9–21; T–P 24h. www.16662.ee
Naiste tugiliin	1492	Anonüümne abivõimalus lähisuhtevägivalla all kannatavatele naistele. www.naistetugi.ee
Välisministeeriumi infotelefon	+372 5301 9999	Annab nõu ja abi välisriigis hädas olles. reisitargalt.vm.ee
Elutähtsa teenuse osutajad
Asutus/ametikoht	Telefon	Lisainfo
Kuressaare Veevärk	524 0868	Rikketelefon 24h. www.saarevesi.ee
Kuressaare Soojus	453 1270	Tööaegadel. www.kuressaaresoojus.ee
	501 3793	Katlamaja operaator 24h.
Saaremaa Haldus	5918 5799	Ainer Tiitson
Koostööpartnerid
Asutus/ametikoht	Telefon	Lisainfo
Kuressaare Haigla juhatuse liige	452 0002	Märt Kõlli. www.saarehaigla.ee
Kuressaare Haigla EMO juhataja	452 0174	Mihkel Laidna. www.saarehaigla.ee
Politsei- ja Piirivalveameti Kuressaare politseijaoskond	612 3000	www.politsei.ee
Päästeameti Saaremaa päästepiirkonna välijuht	5349 6998	www.rescue.ee
Kaitseliidu Saaremaa maleva korrapidaja	506 7143	saaremaa.kaitseliit.ee
Olerex Kuressaare	5689 2019	www.olerex.ee
Saare Kütus	517 2344	www.saarekytus.ee
Saare Gaas	5648 4851	Karli Aadussoo. www.saaregaas.ee

Saaremaa valla kriisikomisjon