Maakorralduse toimingud

Maakorralduslikud toimingud on kinnisasja jagamine, liitmine, piiride muutmine, osade vahetamine, samuti kinnisasja või selle osa ümberkruntimine ja piiride kindlakstegemine. Maakorralduse läbiviimisel lähtutakse maakorralduse nõuetest, mis tagavad kinnisasja otstarbeka kasutamise ja majandamise, kehtestatud planeeringu korral planeeringulahendusest, kinnisasja omaniku õigustest ja avalikest huvidest. Maakorralduse läbiviimine valla territooriumil kuulub omavalitsuse pädevusse.
Katastriüksuse jagamine
Katastriüksuste liitmine
Piiride muutmine
Katastriüksuse lähiaadressi muutmine
Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine
Kinnisasja piiri kindlakstegemine
Piirimärgi taastamine
Kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamine
Mõisted
Vali maamõõtja!

Katastriüksuse jagamine

Katastriüksuse jagamine tähendab ühe katastriüksuse mitmeks iseseisvaks katastriüksuseks (reaalosaks) jagamist. Katastriüksuse jagamiseks:

  • pöördub maaomanik vallavalitsusse, et selgitada katastriüksuse jagamise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang vm);
  • maaomaniku avaldusest peab selguma jagamise põhjendus;
  • maaomanik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes koostab katastriüksuse jagamiseks maakorralduskava ning edastab selle vallavalitsusele kooskõlastamiseks;
  • maamõõtja teostab kooskõlastatud maakorralduskava alusel katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimikud;
  • kohalik omavalitsus määrab katastriüksustele sihtotstarbed ja aadressid;
  • pärast katastrimõõdistamist esitab maamõõtja toimikud katastripidajale (Maa-ametile) koos maaomanike avalduse ja teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega;
  • pärast katastriüksuse registreerimist esitab katastripidaja andmed kinnistusraamatusse ja peale kinnistusraamatus tehtud kandeid on jagamise tulemusena moodustatud uued katastriüksused ametlikult registreeritud.

Pane tähele!

  • Kui katastriüksuse jagamiseks ei ole detailplaneeringu koostamise kohtustust, siis rakendub katastriüksuse jagamise toimingule maakorraldusseadus.
  • Kui jagatav katastriüksus asub detailplaneeringu kohustusega alal, võib toimingule rakenduda planeerimisseadus.
  • Kui katastriüksuse jagamine on seotud katastriüksusel asuva(te) hoone(te) reaalosadeks jagamisega, tuleb arvestada, et hoone jagamine reaalosadeks on võimalik vaid siis, kui iga hooneosa saab eraldi kasutada ja on vastavuses ehitisele esitatavate tuleohutusnõuetega.
  • Kui katastriüksusete sihtotstarvet määratakse võetakse arvesse maaüksuse tegelik õiguspärane kasutus ja üldplaneeringus ettenähtu, ehitise aluse ja ehitist teenindava maa sihtotstarbe puhul ehitise kasutusotsarve. Sihtotstarbe määramise toimingutele rakendub maakatastriseadus.

Katastriüksuste liitmine

Katastriüksuste liitmine on mitmest naaberkatastriüksusest ühe katastriüksuse moodustamine. Katastriüksuste liitmiseks ehk uue katastriüksuse moodustamiseks:

  • pöördub maaomanik  valda, et selgitada katastriüksuste liitmise võimalusi ehk kas on vaja koostada planeering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);
  • maaomaniku avalduses peab selguma liitmise põhjendus;
  • maaomanik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes koostab maakorralduskava katastriüksuse liitmiseks ning edastab selle vallavalitsusele kooskõlastamiseks. Seejärel teostab maamõõtja kooskõlastatud maakorralduskava alusel katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimikud;
  • kohalik omavalitsus määrab katastriüksustele sihtotstarbed ja aadressid;
  • maamõõtja esitab liitmisel moodustatud katastriüksuse toimiku katastripidajale (Maa-ametile) koos maaomanike avalduse ja teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega.

Piiride muutmine

Külgnevate katastriüksuste piiride muutmine on kõrvuti asetsevate katastriüksuste piiri asukoha muutmine, mille tulemusena tekivad uute piiridega katastriüksused. Katastriüksuste piiride muutmiseks:

  • pöördub maaomanik  katastriüksuse asukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse, et selgitada katastriüksuse piiride muutmise võimalusi;
  • maaomaniku avalduses peab selguma piiride muutmise põhjendus;
  • maaomanik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes koostab maakorralduskava katastriüksuse piiride muutmiseks ning edastab selle vallavalitsusele kooskõlastamiseks. Seejärel teostab maamõõtja kooskõlastatud maakorralduskava alusel katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimikud;
  • kohalik omavalitsus määrab katastriüksustele sihtotstarbed ja aadressid;
  • pärast katastrimõõdistamist esitab maamõõtja toimikud katastripidajale (Maa-ametile) koos maaomanike avalduse ja teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega.

Katastriüksuse lähiaadressi muutmine

Katastriüksuse lähiaadressi muutmiseks ja teiste aadressiga seotud küsimustega tuleb pöörduda vallavalitsuse maakorraldusspetsialisti poole. Maaomaniku avalduses peab selguma aadressi muutmise põhjendus.

Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine

Katastriüksuse sihtotstarbe muutmisega seotud küsimustega tuleb pöörduda vallavalitsuse maakorraldusspetsialisti poole. Sihtotstarbe määramisel arvestatakse ehitis- või kasutusluba, kehtestatud detailplaneeringut, maa tegelikku kasutust. Maaomaniku avalduses peavad selguma sihtotstarbe muutmise põhjendused.

Kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamine

Eraomandis oleva kinnisasjaga piirnevat maad, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja on võimalik teatud tingimustel erastada. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana käsitatakse riba-, siilu- või kiilukujulist või muu kujuga iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, mis on looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järgselt järgmistel põhjustel või asjaoludel:

  • kinnisasja piiriks määratud situatsioonielemendi (kiviaed, tee, kraav jne) asukoha  muutumine maastikul;
  • kinnisasja ja teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas arvata tee maa hulka;
  • enne 27.11.2005 kehtestatud detailplaneeringu alusel rajatav või olemasolev ehitis või selle osa paikneb nii eraomandis oleval kinnisasjal kui ka sellega piirneval maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maal;
  • muudel juhtudel.

Vallavalitsus algatab kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise menetluse kas omal algatusel või eraomandis oleva kinnisasja omaniku taotlusel, kelle arvates tema kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja.
Kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise puhul rakendatakse Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määrusega nr 50 vastuvõetud „Kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise korda".

Maakorralduse mõisted

sh, mis on maakataster ja katastriüksus, kinnistusraamat ja kinnistu, on selgitatud Maa-ameti kodulehel rubriigis Maaomaniku meelespea.

Vali maamõõtja!

Maakorraldustööde litsentsiomanike nimekiri on kättesaadav Maa-ameti kodulehel: Maakorraldustööde tegevuslitsentsid.

 

Kontakt

Maakorraldusspetsialistid:
 
Inge Aru, tel 452 5084
inge.aru@saaremaavald.ee
 
Pille Pukk, 452 5085

Ruth Kalamees, tel 452 5087