Reovee käitlus

 1. juunist 2019 kehtib Saaremaa vallas uus Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri.
AS Kuressaare Veevärk on Saaremaa suurim ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide haldaja, kes väljastab ka liitumistingimusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks piirkondades, kus vee- ja kanalisatsioonivõrgud on välja ehitatud või ehitamisel.
Pikk 23, 93819 Kuressaare www.saarevesi.ee
Tel 453 3514, e-post saarevesi@saarevesi.ee
Ööpäevaringsed valvetelefonid: 455 5121, 524 0868
Avariitelefon (24h): 524 0868
Klienditeenindaja (arved, näidud, Kuressaare linna veevõrguga seotud kliendid): ljuda@saarevesi.ee, tel 453 3515, 5343 4284
 
Purgimisteenus - fekaali ja/või heitvee äravedu, reovee kogumismahutite ning omapuhastite tühjendamine:
  • Prügimees OÜ, tel 453 1603, www.prugimees.ee
  • Kuressaare Veevärk, tel 453 3515, 5343 4284, www.saarevesi.ee
  • OÜ Citelli (Orissaare, Valjala, Pöide, Leisi) tel 5553 5405, citelli.ee/fekaalivedu. Sõiduki maht 4m3, mahuti min luugi läbimõõt 150mm, klient peab tagama mahutikaane lihtsa avatavuse, vooliku võimalik pikkus 5-20m, mahutile peab olema tagatud takistusteta ligipääs ja tee kandma 8,5 t masinat. 
  • Saaremaa Haldus (ainult Leisi alevik ja selle ümbrus) eelneval kokkuleppel tel 522 7431
Reovee kohtkäitlusrajatise rajamisel tuleb lähtuda antud valdkonda reguleerivatest õigusaktidest:

Omapuhasti asukoha kavandamisel hajaasustuses tuleb eelnevalt:

  1. Teha kindlaks puhastatud heitveele võimalik suubla (suunamine veekogusse või immutamine pinnasesse). Veekogusse juhtimisel on soovitav eelnevalt konsulteerida Keskkonnaametiga (melika.paljak@keskkonnaamet.ee). Maaparandussüsteemi eesvoolu veekogusse juhtimisel on vaja see kooskõlastada Põllumajandusametiga.
  2. Bioloogiliselt puhastatud reovett tohib veekogusse (kraav, oja, jõgi jne) juhtida veeseaduses toodud juhtudel vee erikasutusloa olemasolul (väljastab Keskkonnaamet pärast süsteemi valmimist).
  3. Kui suublaks on pinnas, tuleb määrata maa põhjavee loodusliku reostuskaitstuse kategooria (kaitsmata, nõrgalt, keskmiselt või suhteliselt kaitstud). Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal võib pinnasesse immutada bioloogiliselt puhastatud reovett kuni 10mööpäevas. Nõrgalt kaitstud põhjaveealal võib immutada ka mehaaniliselt puhastatud pesuvett (hallvesi) kuni 5mööpäevas, kuid mitte fekaalset päritolu reostust. Keskmiselt, suhteliselt kaitstud ja kaitstud põhjaveealadel võib hajutatult immutada mehaaniliselt puhastatud (septiku läbinud) heitvett kuni 5m3 ning kuni 50m3 ööpäevas bioloogilist puhastatud heitvett (info põhjavee kaitstuse kohta: Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaart). Üldjuhul ei ületa ühe majapidamise ööpäevane heitvee kogus 5m3.
  4. Valida puhastile selline asukoht, mida ei ohusta üleujutus ega reoveepuhasti avarii korral põhjavee saastumine.
  5. Tagada, et imbsüsteemi kuja (50m) ei kattuks ühegi ümbruskonnas paikneva puurkaevu hooldusalaga (10m) või sanitaarkaitsealaga. Arvesse võtta kõik naabruskonnas asuvad kaevud, sõltumata sellest, kas need on Keskkonnaregistrisse kantud või mitte.
  6. Kui käitlussüsteem või selle kuja ulatub naaberüksusele, on vaja süsteemi ehitusprojektile maaüksuse omaniku kirjalikku kooskõlastustust (nt imbsüsteemi 50m kuja kaevu asukoha või kaevu sanitaarkaitse- või hooldusala suhtes seab naaberüksusele puurkaevu rajamisel kitsenduse).
  7. Puhasti kavandada elamust vähemalt 10m kaugusele ning septik või muu pealt kinnine mahuti elamust vähemalt 5m kaugusele.
  8. Tagada, et puhasti jääb elamust valdavate tuulte suhtes allatuult (v a kinnised süsteemid).
  9. Tagada, et puhasti jääb kaevu(de) ja põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.
  10. Määrata või mõõta omapuhasti imbsüsteemi väljavalitud asukohas põhjavee kõrgeim tase maapinnast: koht on sobiv, kui reovee immutussügavuse ja põhjavee kõrgeima taseme vahele jääb aastaringselt üle 1,2m ning tagatud on piisav kaugus aluspõhja kivimitest.
  11. Imbsüsteemi kavandamisel eelistada (eriti kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveealal) heitvee hajutatult pinnasesse immutamise süsteemi (kiirtega lahendus tagab ühtlasema ja hajusama imbumise kui imbkaev).
  12. Arvestada ka muude maaüksust puudutavate piirangute ja kitsendustega (maantee- ja liinikaitsevööndid, kaitsealused loodusobjektid, muinsuskaitsealused objektid jm).

Infomaterjal hajaasustuses tekkiva reovee kohtkäitluse kohta:
Juhendmaterjal hajaasustuse reoveekäitlussüsteemide kavandamiseks, valikuks, ehitamiseks ja hooldamiseks 
Saare maakonna hajaasustuse üksikmajapidamiste reovee käitlemisviiside määraja

 

Kontakt

Keskkonnaosakond
Tallinna 10, Kuressaare 93819 

Vee ja looduskaitse peaspetsialist

Kairi Niit, tel 452 5079
kairi.niit@saaremaavald.ee 

Soovitus puurkaevu rajamist kavandavale maaomanikule
Lepingu sõlmimisel puurkaevu rajava ettevõttega on soovitav tähelepanu pöörata sellele, kes esitab puurkaevu rajamistöödega seoses vajalikud taotlused ning materjalid ehitusregistrisse (ehr.ee), tasub riigilõivu ning hilisemad teostusmõõdistusega seotud kulud.
Maaomaniku jaoks on lihtsam, kui vajalikud ehitusregistri toimingud teostab (ehitusloa, kasutusteatise või kasutusloa taotluse esitamine) ja kirjeldatud kulud kannab puurkaevu rajav ettevõte.