Hajaasustuse programm

Selgunud on hajaasustuse programmi 2021. aasta toetuse saajad. Järgmine taotlusvoor avaneb eeldatavalt 2022. aastal.
Projekti ajalise kestuse arvestus algab toetuslepingu sõlmimisest ning projekti elluviimine peab olema lõppenud 31. oktoobriks 2022. Töid on lubatud alustada pärast seda, kui projekti osas on tehtud rahastamisotsus ning toetuse saajaga on sõlmitud toetusleping. Uuringud, projekteerimine, riigilõivud, notaritasud, veeanalüüsid on teatud juhtudel abikõlblikud enne toetuslepingu sõlmimist. Loe ka juhendit toetuse saajale hajaasustuse programmist toetuse kasutamiseks.
Hajaasustuse programmist toetuse taotlemine on reguleeritud riigihalduse ministri 22.02.2018. aasta määrusega nr 14 „Hajaasustuse programm". Määruse § 11 lõike 3 kohaselt tuleb taotluse kontrollimisel arvesse võtta taotleja vastavust määruse § 4 nõuetele, taotluse vastavust määruse §-de 5 ja 10 nõustele, projekti tegevuste ja kulude vastavust määruse §-de 6 -8 nõuetele ja seda, kas projekti tegevustega on võimalik saavutada kavandatud tulemus. Määruse § 11 lõige  4 sätestab, et kui kohalik omavalitsus avastab taotluse ja taotleja vastavuse kontrollimisel ebatäpsusi, teavitab ta sellest viivitamata taotlejat ja määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Maapiirkondades elavatel peredel on võimalik hajaasustuse programmi toetuse abil välja ehitada hoonete välised veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ning autonoomne elektrisüsteem (tingimusel, et majapidamine ei ole liitunud elektrivõrguga) ning parandada juurdepääsutee olukorda.

Hajaasustuse programmist ei saa elutingimuste parandamiseks taotleda toetust pered, kelle majapidamised asuvad küll hajaasustuse piirkonnas, kuid jäävad tiheasustusalale (kehtestatud planeeringutes tiheasustusaladeks või määratud kompaktse asustusega aladeks ja elanikke on üle 50); kus on toimiv ühisveevärk või kanalisatsioonisüsteem või asuvad need reoveekogumisalal.

Programmi tingimused

Toetust saavad taotleda füüsilised isikud, kelle alaline elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt katkematult taotluse esitamise aasta 1. jaanuari seisuga hajaasustusega piirkonnas asuv majapidamine, millega seotud projektile toetust taotletakse. Taotlejal ei tohi olla riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud.

Projektil võib olla kaastaotleja(id), kellele kehtivad samad tingimused, mis taotlejalegi. Kaastaotleja on füüsiline isik, kelle majapidamine saab lisaks toetuse taotleja majapidamisele kasu projekti tegevustest ja kes panustab rahaliselt projekti elluviimisse.

Korterelamute puhul toetatakse tegevusi juhul, kui vähemalt 50% korterelamus elavatest leibkondadest vastavad taotlejale kehtestatud nõuetele (elukoht, maksuvõla puudumine).

Toetatakse investeeringuid majapidamistesse, mille omanikuks on taotleja, tema lähisugulane või hõimlane. Kui taotleja on majapidamise valdaja, siis on tal õigus saada toetust tingimusel, et valduse kasutamise aluseks on kirjalik leping, mis kehtib vähemalt 3 aastat alates taotlemise esitamise päevast.

Majapidamisena käsitletakse elamut koos abihoonetega. Oluline on seejuures, et elamuna kasutatava hoone puhul oleks ka õiguslikult tegemist elamuks mõeldud hoonega. Elamu kasutusotstarve peab olema avalikes registrites majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu" kohaselt elamu või sellele peab olema väljastatud ehitusluba elamu ehitamiseks.

Iga valdkonna jaoks võib programmist toetust saada üks kord kuue kalendriaasta jooksul. Ühele majapidamisele on maksimaalne toetus kuni 6500 eurot. Programmist eraldatud toetuseks loetakse ka viiel eelneval kalendriaastal programmist saadud toetuse summat. Kui taotleja on aastatel 2016–2020 hajaasustuse programmist juba toetust saanud, arvestatakse varasem toetussumma toetuse piirmäära sisse. Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33% projekti abikõlblikest kuludest.

Taotluse esitamise päeval peab eelmise toetuse kasutamise aruanne olema kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud.

Kohalikest vajadustest lähtudes määras Saaremaa Vallavalitsus 19. jaanuari 2021 korraldusega nr 2-3/56 toetuse andmisel eelistatud sihtrühmad ja toetatavate valdkondade prioriteetsuse:

  • eelistatud sihtrühmaks on lastega pered, vanaduspensionärid ning majapidamised, mille leibkonda kuulub puudega isik(ud).
  • valdkondade prioriteetsuse järjestus on:
  1. veesüsteemid,
  2. kanalisatsioonisüsteemid,
  3. juurdepääsuteed,
  4. autonoomsed elektrisüsteemid.

Projekti ajalise kestuse arvestus algab toetuslepingu sõlmimisest ning projekti elluviimine peab olema lõppenud 31. oktoobriks 2022. Töid on lubatud alustada pärast seda, kui projekti osas on tehtud rahastamisotsus ning toetuse saajaga on sõlmitud toetusleping. Uuringud, projekteerimine, riigilõivud, notaritasud, veeanalüüsid on teatud juhtudel abikõlblikud enne toetuslepingu sõlmimist.

Abikõlbulikud kulud programmi raames

Veevarustussüsteemide valdkonnas toetatakse järgmisi hooneväliseid kvaliteedinõuetele vastava joogivee kättesaadavuse tagamiseks vajalikke tegevusi:

  1. puur- ja salvkaevude rajamine ja puhastamine, kaevumajade püstitamine;
  2. olemasolevatest või uutest kaevudest veetorustiku rajamine ja selle ühendamine hoonesisese veevarustussüsteemiga;
  3. vee pumpamiseks ja puhastamiseks vajalike tehniliste seadmete ja tarvikute soetamine ning paigaldamine, sealhulgas selleks vajalike elektritööde tegemine;
  4. liitumine ühisveevärgiga;
  5. vanade puurkaevude lammutamine;
  6. rajatud hooneväliste veevarustussüsteemide teostusmõõdistamine;
  7. joogivee kvaliteedi analüüs.
Punktides 5‒7 nimetatud tegevusi toetatakse vaid tingimusel, et need kaasnevad punktides 1‒4 nimetatud tegevustega.

Veevarustussüsteemide rajamisega kaasnevate uuringute ja projekteerimise kulud, omanikujärelevalve kulu ning veevarustussüsteemide rajamisega kaasnevad lõivud ja notaritasud, kui need on seotud sama projekti raames punktides 1‒4 nimetatud tegevustega.

Kanalisatsioonisüsteemide valdkonnas toetatakse järgmisi hooneväliseid elamu ja pesuruumiga abihoone reovee nõuetekohase kokkukogumise ja puhastamise tagamiseks vajalikke tegevusi:

  1. kogumiskaevude rajamine;
  2. omapuhastite, sealhulgas imbsüsteemid ja filtersüsteemid, rajamine;
  3. muude reoveepuhastusseadmete ja -süsteemide rajamine;
  4. liitumine ühiskanalisatsiooniga;
  5. kanalisatsioonitorustiku rajamine ja selle ühendamine elamusisese kanalisatsioonisüsteemiga;
  6. vanade nõuetele mittevastavate hooneväliste kanalisatsioonisüsteemide ja -seadmete likvideerimine;
  7. rajatud hooneväliste kanalisatsioonisüsteemide teostusmõõdistamine.
Punktides 5‒7 nimetatud tegevusi toetatakse vaid tingimusel, et need kaasnevad punktides 1‒4 nimetatud tegevustega.

Kanalisatsioonisüsteemide rajamisega kaasnevate uuringute ja projekteerimise kulud, omanikujärelevalve kulud, kanalisatsioonisüsteemide rajamisega kaasnevad lõivud ja notaritasud, kui need on seotud sama projekti raames punktides 1‒5 nimetatud tegevustega.

Juurdepääsuteede valdkonnas toetatakse järgmisi ohutu aastaringse liiklemise võimaldamiseks vajalikke kinnistusiseseid ja -väliseid tegevusi:

  1. teepõhja ja -katte ehitamine;
  2. sildade ja truupide ehitamine;
  3. teeala kuivendamine.
Juurdepääsuteede rajamisega kaasnevate uuringute, teostusjooniste ja projekteerimise kulud, omanikujärelevalve kulud, juurdepääsuteede ehitamisega kaasnevad lõivud ja notaritasud, juhul kui need on seotud sama projekti raames tehtavate tegevustega.

Autonoomsete elektrisüsteemide valdkonnas toetatakse tingimusel, et majapidamine ei ole liitunud elektrivõrguga, järgmisi autonoomse elektrisüsteemi rajamiseks või täiustamiseks vajalikke tegevusi:

  1. päikese-, tuule-, vee- või muud taastuvenergiaallikat kasutava elektritootmisseadme paigaldamine;
  2. elektrigeneraatori paigaldamine;
  3. energiasalvestusseadmete paigaldamine;
  4. autonoomse elektrisüsteemi ühendamine elamusisese elektrisüsteemiga.
Autonoomse elektrisüsteemi rajamisega kaasnevad projekteerimise kulud, omanikujärelevalve kulud ja lõivud, kui need on seotud sama projekti raames tehtavate tegevustega.

Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded

Taotlus esitatakse iga toetatava valdkonna kohta eraldi. Taotlus koosneb alljärgnevatest kohustuslikest dokumentidest (vt allosas ka näidised):

  1. taotlusvorm;
  2. projekti eelarve (koostatakse ühe hinnapakkumuse alusel);
  3. projekti tegevuste kirjeldus sõltuvalt projekti valdkonnast: veesüsteemidkanalisatsioonisüsteemidautonoomne elektrisüsteemjuurdepääsuteed;
  4. oma- ja kaasfinantseeringut tõendav garantiikiri (taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33% projekti abikõlblikest kuludest);
  5. kaks võrreldavat hinnapakkumist (kui võrreldavate hinnapakkumuste esitamine ei ole võimalik, tuleb esitada sellekohased põhjendused ja hinnakalkulatsioonid);
  6. vastavalt projekti tegevustele ehitusluba, ehitusteatis või hajaasustuse programmi määruse § 6 lõikes 6 nimetatud keskkonnaministri 9. juuli 2015. a määruse nr 43 § 3 kohane kooskõlastus;
  7. korterelamute puhul teiste korteriomanike kirjalik nõusolek;
  8. olenevalt projektist võib vajalik olla ka esitada muid dokumente (nt joogivee kvaliteeti tõendav analüüs, veekasutuskord, notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks, jt):
  • 8.1. veevarustussüsteemide valdkonna projekti puhul joogivee kvaliteeti tõendav analüüs ulatuses, mida peab vajalikuks Terviseamet, kui projekti eesmärk on hetkel kasutatavast veevarustussüsteemist saadava joogivee kvaliteedi parandamine, veetorustiku rajamine olemasolevast kaevust või sinna pumba paigaldamine või olemasoleva kaevu asemele uue rajamine põhjusel, et olemasoleva kaevu vee kvaliteet ei vasta joogivee nõuetele;
  • 8.2. veevarustussüsteemide valdkonna projekti korral, kui projekti elluviimist rahastavad lisaks taotlejale ka kaastaotlejad, kaastaotlejatega sõlmitud notariaalne tähtajatu veekasutuskord;
  • 8.3. notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks, mille kohaselt kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat veevarustus-, kanalisatsiooni- või autonoomset elektrisüsteemi või juurdepääsuteed, kui rajatav või parendatav juurdepääsutee, veevarustus-, kanalisatsiooni- või autonoomne elektrisüsteem läbib mitut kinnistut.

Punktides 6 ning 8.2 ja 8.3 nimetatud dokumendid võib esitada ka pärast hindamiskomisjoni poolt tehtud taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse tegemist.