Majapidamises, korteriühistus, ettevõttes või asutuses tekkivaid jäätmeid on arukas koguda liigiti, sest liigiti kogutud jäätmete ära andmine on oluliselt odavam segaolme-, ehitus- ja lammutusjäätmete ära andmisest. Liigiti kogutud jäätmeid on võimalik taaskasutada või ringlusse võtta ning seeläbi on igaühel ka võimalus vähendada oma ökoloogilist jalajälge. Abimeheks on juhend jäätmete liigiti kogumiseks ning juhend eramaja elanikele või kortermaja elanikele.

Segaolmejäätmed
Biojäätmed
Vanapaber
Pakendijäätmed
Elektroonikajäätmed
Akud ja patareid
Rõivad ja tekstiil
Plastjäätmed
Põllumajandusplast
Klaasijäätmed
Puidujäätmed
Metallijäätmed
Suurjäätmed
Ohtlikud jäätmed
Vanarehvid
Romusõidukid
Ehitus- ja lammutusjäätmed

Segaolmejäätmed

Majapidamises tekkinud jäätmed, mille liigiti kogumine ei ole korraldatud, visatakse segaolmejäätmete konteinerisse või jäätmekotti ja antakse regulaarselt üle jäätmevedajale. Segaolmejäätmete mahutisse võib panna muu hulgas:

• määrdunud pakendid;
• hõõgniidiga pirnid;
• CD-plaadid;
• kosmeetika;
• mähkmed ja hügieenisidemed;
• oluliselt määrdunud kasutuskõlbmatud rõivad (sh jalanõud);
• katkised toidunõud ja mänguasjad (mitte elektroonilised);
• suured kondid;
• jahtunud tuhk;
• kassiliiv.

Segaolmejäätmete konteinerisse ei tohi panna jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud:

• biojäätmed;
• elektroonikajäätmed;
• patareid ja akud;
• põllumajandusplast;
• suurjäätmed;
• ohtlikud jäätmed;
• vanarehvid;
• suures koguses ehitus- ja lammutusjäätmed.

Samuti ei tohi segaolmejäätmete mahutisse panna selliseid jäätmeid, mis võivad ohustada või rikkuda jäätmemahutit, veokit või vedajat (vedelad jäätmed, plahvatusohtlikud jäätmed, kuum tuhk, süstlanõelad).

Biojäätmed

Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning toidu- ja köögijäätmed. Biolagunevate jäätmete konteinerisse käivad:

• köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid;
• liha- ja kalajäätmed, kalaluud;
• munakoored, paberist munarestid;
• pagari- kondiitritooted (leib, sai, koogid);
• juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed;
• kohvipaks ja kohvi paberfiltrid;
• toataimed ilma potita ja lõikelilled ilma paelata;
• täielikult biolagunevad pakendid ja ühekordsed nõud;määrdunud ja vettinud paber ja papp (majapidamispaber, pabersalvrätid);
• määrdunud paberkotid.

Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei sobi:

• piim ja vedelad piimatooted;
• suured kondid ja lihavedelik;
• jää, toiduõli ja muud vedelikud;
• toidupakendid, ühekordsed nõud (va täielikult biolagunevad nõud);
• kassiliiv;
• tuhk ja suitsukonid;
• vanad ravimid;
• kunstlilled
• küünlad.

Biojäätmed tuleb konteinerisse panna lahtiselt, paberkottides või biolagunevates kilekottides, mis vastavad standardile EN13432. Kui biojäätmete konteineris kasutatakse vooderduskotti, siis peab see olema biolagunev.

Kompostides kinnistul peab kompostiaun ja komposter paiknema vähemalt kolme meetri kaugusel naaberkinnistust (kui naabrid ei lepi kokku teisiti) ja vähemalt kümne meetri kaugusel kaevust ning väljaspool sanitaarkaitseala. Nii aunas kui kompostris kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuv, haisev, prügine, taimehaigusi levitav, keskkonnale ja tervisele ohtlik ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoht tuleb selle omanikul likvideerida. Kompostimise juhendi leiab siit. Kompostimise koolitust saab vaadata siin.

Vanapaber

Vanapaber on:

• ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid;
• vihikud, kontoripaber, papp, jõupaber;
• trükiga ja puhtad kirja- ning joonistuspaberid;
• kileaknata ümbrikud;
• kõvade kaanteta raamatud.

Vanapaber mahutisse ei käi:

• määrdunud või vettinud paber ja papp;
• lamineeritud või kiletatud paber;
• foolium- ja kopeerpaber;
• majapidamispaber;
• kasutatud pabernõud;
• kommi- ja jäätisepaberid;
• kartongist joogipakendid, tetrapakid;
• munakarbid;
• tapeet;
• kile.

Vanapaber tuleb konteinerisse panna lahtiselt, paberihundi sisu võib konteinerisse panna läbipaistvas kilekotis.

Kõigil korteriühistutel ja valla asutustel peab olema eraldi konteiner vanapaberi jaoks, mis võiks olla sinist värvi. Konteineri tühjendamine võib toimuda graafikujärgselt või vastavalt vajadusele. Eramajapidamistes, asutustes ja ettevõtetes tuleks vanapaber koguda eraldi kilekoti, pappkasti või konteineri sisse ja anda üle jäätmevedajale.

Vanapaberi jäätmevedajale üle andmise soovist teavita jäätmevedaja klienditeenindajat, kes omakorda annab teada järgmise vanapaberi veopäeva. Kui kasutad kilekotti või kuiva ilma korral pappkasti, siis vii see veopäevaks oma tavapärasesse segaolmejäätmete üleandmise kohta. Vanapaberi võid viia ka avalikku vanapaberi konteinerisse (kaardil tähistatud sinise märgiga) või tasuta jäätmejaama. Vanu raamatuid võid pakkuda näiteks Raamatuvahetusse, Eesti Hoiuraamatukogule või raamatute kokkuostu.

Pakendijäätmed

Pakendijäätmed on kõikvõimalikud toote pakendamiseks, kaitsmiseks või esitlemiseks kasutatud ära visatavad pakendid olenemata materjalist, sh klaaspudelid ja purgid, plastkarbid, kilekotid, pappkarbid, paberkotid, tetrapakid ja metallist konservikarbid. Pakendimahutitesse ei panda jäätmeid, mis ei ole olnud mõne toote pakend – vanapaberit (ajalehed, ajakirjad, reklaamlehed, raamatud jmt), lehtklaasi jms.

Liigiti kogutavad pakendijäätmed peavad olema puhtad. Ära visatavad pakendid ei tohiks ka pärast kokku pressimist või purunemist määrida teisi pakendeid. Selleks võib vajadusel pakendi üle loputada. Kui pakendit on keeruline puhastada, tuleks see visata pigem segaolmejäätmete konteinerisse. Võimalusel pressi pakend enne selle konteinerisse panemist kokku, sel viisil mahub konteinerisse rohkem pakendijäätmeid. Võimalusi pakendijäätmete üleandmiseks on mitmeid:

• Avalikesse pakendipunktidesse võivad oma pakendeid viia kõik isikud. Mõnes pakendipunktides on olemas eraldi papp-pakendikonteiner (sinine), klaaspakendikonteiner (roheline) ja segapakendikonteiner (kollane). Kui pakendipunktis on ainult kollane segapakendikonteiner, siis võib sinna panna ka klaasist ja papist pakendijäätmed. Avalike pakendikonteinerite asukohad on leitavad kaardilt.
   
• Pakendijäätmete üleandmine korraldatud jäätmeveo vabatahtliku lisateenusena. Äraveotasu on 10% segaolmejäätmete hinnast. Äravedu kinnistutelt toimub sagedusega üks kord nädalas kuni üks kord 12 nädala jooksul.
• Tasuta kohtkogumise ehk pakendikotiteenus toimub Kuressaare linnas ja Kudjape alevikus. Pakendid saab üle anda kortermajades konteineriga ning eramajades 150-liitrise pakendikotiga, mis tuuakse kliendile tasuta. Kohtkogumisel pannakse kõik pakendimaterjalid (klaasist, plastist, metallist, papist) ühte mahutisse. Nõuetekohaselt kogutud pakendijäätmed viiakse ära tasuta. Teenuse kasutamiseks on vajalik sõlmida leping pakendiorganisatsiooniga:
• MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (EPR) – iseteenindus.eto.ee, eto@eto.ee, tel 640 3240;
• OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO) – www.tvo.ee/saaremaa, teenindusinfo@tvo.ee, tel 5300 0011;
• OÜ Eesti Pakendiringlus (EPR) – www.pakendiringlus.ee, info@pakendiringlus.ee, tel 633 9240.

Elektroonikajäätmed

Elektroonikajäätmete ehk elektroonikaromude alla kuuluvad kõik elektrijuhtmete, patareide või akudega töötavad seadmed, sealhulgas:

• kodumasinad ja köögitehnika;
• arvutid, telerid, kuvarid;
• elektroonilised mänguasjad;
• elektroonilised tööriistad;
• nutiseadmed;
• säästupirnid, luminofoorlambid, LED-lambid.

Elektroonikaromud võivad sisaldada keskkonnale kahjulikke aineid, seetõttu on oluline need teistest jäätmetest eraldi koguda. Elektroonikaromud kuuluvad tootjavastutuse alla, mis tähendab seda, et Eestist elektroonikaseadet ostes on hinna sees ka selle kokkukogumise ja käitluse kulu. Seetõttu saab elektroonikaromusid aastaringselt tasuta ära anda Kudjape jäätmejaamas. Samuti on kauplustes spetsiaalsed kogumiskastid pirnide ja lampide jaoks, samuti suuremates kauplustes kogumiskastid väiksemate (kuni 25 cm) elektroonikaseadmete jaoks.

Tasuta võetakse vastu komplektsed elektroonikaseadmed. Kui seade on lahti võetud ja osadeks lammutatud, siis seda enam tasuta ära anda ei saa. Komplektseks loetakse ka selliseid seadmeid, millel puudub näiteks käepide või toitejuhe. Ettevõtetelt ja asutustelt võetakse tasuta vastu selliseid elektroonikaromusid, mis sarnanevad liigi ja arvu poolest kodumajapidamisest pärinevatele seadmetele (näiteks külmkapp, kohvimasin, tööriistad).

Akud ja patareid

Akud ja patareid sisaldavad ohtlikke aineid, mistõttu tuleb need koguda teistest jäätmetest eraldi. Patareid ja akud kuuluvad tootjavastutuse alla, mis tähendab seda, et ostuhinna sees on ka patarei või aku kokkukogumise ja käitluse kulu. Seetõttu saab patareisid ja akusid aastaringselt tasuta ära anda Kudjape ja Maasi jäätmejaamades ning kõigis kauplustes, kus patareid või akud on müügil. Samuti ostab Sikassaare Vanametall kokku vanasid akusid.

Rõivad ja tekstiil

Kasutuskõlblikud rõivad ja tekstiili võib viia kasutatud rõivaste müügikohta või punasesse riidekonteinerisse Kuressaares või Orissaares. Tekstiilijäätmeid võiks võimaluse korral ise taaskasutada. Kasutuskõlbmatud ja oluliselt määrdunud rõivad ja tekstiili võib viia jäätmejaama, väiksemas koguses rõivajäätmed võib panna oma segaolmejäätmete mahutisse. Riidekonteinerite asukohad on kaardil tähistatud punaka märgiga.

Plastjäätmed

Plastjäätmed (katkised kastekannud, rõdukastid, kelgud, kiiged jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, et neid oleks võimalik ringlusse võtta. Plastjäätmeid võetakse tasu eest vastu Kudjape ja Maasi jäätmejaamades. Plastist pakendid tuleks koguda liigiti pakendijäätmena. Kasutuskõlblikud plastesemed võib viia kasutatud asjade müügikohta.

Põllumajandusplast

Põllumajandusplasti alla kuuluvad põllumajanduses või aianduses kasutatavad vahendid:

• silokile, kattekile;
• kiletunnel;
• kattevõrk, heinapallivõrk;
• plastnöör jms.

Põllumajandusplast kuulub probleemtoodete hulka, seega kehtib ka põllumajandusplasti puhul tootjavastutus. Saare maakonnas vastav kogumispunkt, kus põllumajandusplasti tasuta ära anda, hetkel puudub. Palume seega uurida põllumajandusplasti müügikohas, kuhu saab sealt ostetud põllumajandusplasti jäätmed tasuta ära anda (või kas müüja tuleb põllumajandusplasti jäätmetele ise järele). Põllumajandusplasti jäätmed tuleb koguda võimalikult puhtalt ning teistest jäätmetest ja materjalidest eraldi. Põllumajandusplasti saab tasu eest ära anda Kudjape ja Maasi jäätmejaamades ning Sikassaare Vanametallis. 

Klaasijäätmed

Klaasijäätmed (lehtklaas, peegelklaas, lameklaas) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, et neid oleks võimalik ringlusse võtta. Klaasist pakendid (pudelid ja purgid) tuleks tuleks koguda liigiti pakendijäätmena, kuid teisi klaasijäätmeid ei ole lubatud pakendite kogumismahutisse panna. Klaasijäätmeid võetakse tasu eest vastu Kudjape ja Maasi jäätmejaamades.

Puidujäätmed

Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, et neid oleks võimalik taaskasutada. Värvimata, immutamata ja lakkimata puidujäätmed võib põletada tekkekohas kütmise eesmärgil. Värvitud, lakitud või immutatud puitu põletada ei tohi, kuna kemikaalid, millega puitu on töödeldud, sisaldavad kahjulikke aineid, mis põletamisel satuvad keskkonda ning muutuvad ohuks nii inimestele endile kui ümbritsevale looduskeskkonnale. Puidujäätmeid võetakse tasu eest vastu Kudjape ja Maasi jäätmejaamades. 

Metallijäätmed

Metallijäätmed tasub koguda liikide kaupa eraldi (must metall ja värvilised metallid) ning viia vanametalli kokkuostu. Metallijäätmeid võetakse tasu eest vastu ka Kudjape jäätmejaamas.

Suurjäätmed

Suurjäätmed (mööbel, madratsid, kardinapuud, vaibad, kraanikausid, WC-potid, vannid jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama, jäätmekäitlusettevõttesse või anda üle suurjäätmete kogumisringi käigus. Suurjäätmete kogumisringi toimumise kohta jagame jooksvalt infot valla infokanalites. Elektroonikajäätmed kuuluvad tootjavastutuse alla, mis tähendab seda, et Eestist elektroonikaseadet ostes on hinna sees ka selle kokkukogumise ja käitluse kulu. Seetõttu saab elektroonikaromusid aastaringselt tasuta ära anda Kudjape jäätmejaamas.

Ohtlikud jäätmed

Ohtlike jäätmete alla kuuluvad endast otsest ohtu nii keskkonnale kui tervisele kujutavad jäätmed:

• olme- ja puhastuskemikaalid;
• värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed;
• vanaõli, õlifiltrid, õlised pühkematerjalid;
• aegunud ravimid ja muud meditsiinilised jäätmed (sh elavhõbedat sisaldavad kraadiklaasid);
• pestitsiidid, väetised ja muud põllumajanduskemikaalid.

Tagamaks, et ohtlikud jäätmed jõuavad erikäitlusesse, võetakse aastaringselt Saaremaa valla elanikelt (rahvastikuregistri andmetel) piiratud koguses ohtlikke jäätmeid tasuta vastu Sikassaare Vanametallis ja Kapra Vanametallis. Jäätmete üleandmiseks tuleb vastuvõtjale esitada isikut tõendav dokument ning kontaktandmed.

Kudjape ja Maasi jäätmejaamades on aastaringselt võimalik ettevõtetel, asutustel ja teistel isikutel ohtlikke jäätmeid tasu eest ära anda. Üleantavad ohtlikud jäätmed peavad olema lekkekindlalt pakendatud ja võimalusel originaalpakendis. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb üle anda eraldi, st kindlasti ei tohi neid omavahel kokku valada. 

Muud võimalused ohtlike jääkide üleandmiseks:

• aegunud ravimid võetakse tasuta vastu apteekides (veterinaarravimid veterinaarapteegis);
• läbipõlenud hõõglambi pirnid võib panna segaolmejäätme hulka, kuna need ei sisalda ohtlikke kemikaale;
• ohtlike jäätmete pakendid, mis on tootest tühjad, võib koguda liigiti pakendijäätmena;
• aeg-ajalt toimub Saaremaa vallas ohtlike jäätmete kogumisring, mille kohta jagame jooksvalt infot valla infokanalites.

Vanarehvid

Vanarehvid kuuluvad tootjavastutuse alla, mistõttu võetakse Sikassaare Vanametallis eraisikutelt tasuta vastu korraga kuni 8 sõiduautorehvi olenemata elukohast ja ilma saatekirjata. Ettevõtetelt võetakse rehve vastu MTÜ Rehviringlus saatekirja alusel või ilma saatekirjata, kui ettevõte on kantud vastavasse nimekirja. Veoki- ja erirehvide üleandmiseks tuleb ka eraisikutel pöörduda MTÜ Rehviringlus poole saatekirja saamiseks. Tasuta ei võeta vastu tugevalt määrdunud ning muu prügiga risustatud vanarehve ja rehvikoormaid.

Romusõidukid

Romusõidukeid võetakse tasuta vastu vanametalli kokkuostus ja lammutuskodades. Romusõidukile saab ka kokkuostja järele kutsuda. Romusõiduki vastuvõtmisel võetakse tasuta vastu ka kuni 4 sõiduki küljes olevat rehvi ning sõidukiga kaasas olev tagavararehv. Selleks, et romusõiduk liiklusregistrist kustutada, tuleb romusõiduki vastuvõtjale esitada sõiduki registreerimistunnistus. Kui registreerimistunnistus on kadunud, tuleb pöörduda tõendi saamiseks Transpordiametisse.

Ehitus- ja lammutusjäätmed

Ehitusjäätmete hulka kuulub pinnas ning klaasi-, puidu-, metalli-, betooni-, telliste-, ehituskivide- ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid ja pakendid, mis tekivad ehitamisel (sh remontimisel ja lammutamisel). Lammutamisel kuuluvad ehitusjäätmete hulka ka detailid, mida on võimalik uuesti kasutusele võtta (näiteks radiaatorid, tellised, palgid). Ehitus- ja lammutusjäätmed on mõistlik koguda liikide kaupa eraldi, kuna liigiti kogutud jäätmete üleandmine jäätmekäitluskohas on üldjuhul oluliselt odavam kui segaprahi üleandmine. Ehitamise või lammutamise käigus tekkivate jäätmete vedamiseks, kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks peab ettevõttel olema jäätmeluba või registreerimistõend. Täiendav info ehitus- ja lammutusjäätmetest.

Keskkonnaosakond
Tallinna 10, Kuressaare

Jäätmehoolduse peaspetsialist
Merili Pahapill
tel 524 7636
merili.pahapill@saaremaavald.ee

Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri