Abivajaduse hindamine

Abivajaduse hindamiseks tuleb ühendust võtta kohaliku omavalitsusega, kus hooldust vajav lähedane rahvastikuregistri andmetel elab, ja anda teada tema abivajadusest. Soovituslik on sotsiaaltöötajaga kokku leppida, millal ja kuidas ta abivajaduse hindamise teeb – kas sotsiaaltöötaja tuleb koju, külastab haiglas või on lähedane ise võimeline sotsiaaltöötaja juurde minema. Järgneva hindamise tulemusel selgub, millist abi ja kui suures ulatuses lähedane vajab, et ta tuleks igapäevaselt toime.

Sobiliku abi otsustamine

Kohalik omavalitsus peab sobiva sotsiaalteenuse (nt hooldekodu) võimaldamise otsuse tegema kümne tööpäeva jooksul peale nõuetekohase taotluse saamist. Otsuse aluseks on eelnevalt tehtud abivajaduse hindamine. Sotsiaaltöötaja jagab teavet, milliseid teenusepakkujaid piirkonnas on, kuidas toimub teenusele saamine ja milliseid lisatoiminguid tuleb teha ning samuti milliseid teenusi pakub kohalik omavalitsus ise.

Kohaliku omavalitsuse tehtud otsus sobiva teenuse saamise või mitte saamise kohta peab olema kirjalik ning arusaadavalt ja selgelt põhjendatud. Otsust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul esitades vaide kohalikule omavalitsusele.

Abi korraldamine

Kohalik omavalitsuse kohustus on abivajajat abistada ning pakkuda vajadusel ajutisi lahendusi, et abivajaja toimetulek tagada. Lähedase abistamiseks ei ole pereliige kohustatud puhkust võtma ega töölt ära tulema. Kui kohe sobivat hooldekodu kohta ei leita, peab kohalik omavalitsus pakkuma alternatiivseid teenuseid – näiteks koduteenust sellises ulatuses, et lähedase toimetulek on tagatud, määrama hooldaja, paigutama inimese ajutisele tasulisele hooldusteenusele õendushaiglasse jms. Kui kohalik omavalitsus keeldub abistamast, jättes olukorra lahendamise lähedaste õlule või pakutav abi ei lahenda tekkinud olukorda (nt õigeaegselt või täielikult), tuleks kohalikult omavalitsuselt küsida kirjalikku selgitust ja teavitada sellest Sotsiaalkindlustusametit. Ameti ülesanne on teostada järelevalvet kohaliku omavalitsuse osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi andmise kvaliteedi üle.

Abi eest maksmine

Sotsiaalteenuse eest tasub inimene ise, kuid kohalik omavalitsus peab hindama, kas inimene (abivajaja) on võimeline seda tasuma. Kui inimesel endal puuduvad piisavad rahalised vahendid, peavad teda üldjuhul abistama ülalpidamiskohustusega inimesed: eaka inimese puhul tema abikaasa (sh lahutatud abikaasa, kui inimese abivajadus tekkis enne abielu lahutamist) ja lapsed. Sotsiaalteenuse eest tasumist ei saa nõuda kaugematelt sugulastelt, õdedelt-vendadelt ega elukaaslaselt.

Kohalik omavalitsus peab arvestama, et ülalpidamise andmine ei tohi kahjustada ülalpidaja tavapärast toimetulekut. Kohalik omavalitsus ei saa sobiva sotsiaalteenuse eest tasumiseks nõuda pereliikmetelt nende eluaseme maha müümist ja peab võtma arvesse ka ülalpidajate muid kohustusi, näiteks alaealiste laste ülalpidamist. Ka pensionieas pereliikmete puhul peab arvestama muu hulgas sissetuleku suurust, kulutusi eluasemele ja muid ülalpidamiskohustusi. Mõnel juhul on lähedased ülalpidamise andmisest osaliselt või täielikult vabastatud, kuna ülalpidamise nõudmine on ebaõiglane (näiteks pole eakas last selle lapsepõlves ülal pidanud).

Kui lähedased ei ole võimelised eakat sotsiaalteenuse eest tasumisel abistama, peab kohalik omavalitsus teenuse inimesele igal juhul tagama ning võtma teenuse eest tasumise osaliselt enda kanda. Selle kohta tuleb teha kohalikul omavalitsusel põhjendatud otsus. Kohalikul omavalitsusel on õigus makstud summa hiljem ülalpidamiskohustusega lähedastelt tagasi nõuda, kui selgub, et neil on olnud piisavad võimalused oma lähedast teenuse eest tasumisel abistada.

Kui sul pole võimalik ülalpidamiskohustust täita, kuid kohalik omavalitsus leiab, et pead elatist maksma, saab lõpliku otsuse ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise, täitmise ajalise piiramise või elatise vähendamise kohta teha kohus. Eesti elanikel, kelle keskmine brutosissetulek jääb alla 1900 euro, on võimalik kasutada ka tasuta õigusabi.

Hoolekandeasutused
Asutus	Telefon	E-post	Aadress
Kihelkonna Hooldekodu	454 6551	kihelkonna.hooldekodu@saare.ee	Ravi 1, Kihelkonna alevik 93401
Mustjala päevakeskus-pansionaat	5355 9737	mustjala.perenaine@saare.ee	Alevi 16, Mustjala küla 93601
Kuressaare Hoolekanne	453 3528	hoolekanne@saare.ee	Tolli 9, Kuressaare 93813
Pärsama Hooldekodu	457 3536	parsama.hooldekodu@saare.ee	Lasteaia, Pärsama küla 94201
Hooldekodu Saaremaa Valss SA	452 0453	saaremaavalss@saaremaavalss.ee	Kastani 20, Kuressaare 93815
Kuressaare Haigla SA	452 0002	haigla@saarehaigla.ee	Aia 25, Kuressaare 93815
Muhu Hooldekeskuse SA	5554 8443	hooldekeskus@muhu.ee	Kadaka, Liiva küla 94701

 

Sotsiaalosakonna sotsiaalhoolekandeteenistus
Tallinna 10, Kuressaare

Teenistuse juhataja
Reelika Murd
tel 452 5056, 5308 7515
reelika.murd@saaremaavald.ee

Sotsiaaltööspetsialistid piirkondade teenuskeskustes
Üldhooldusteenust pakkuvad hoolekandeasutused