Jäätmete liigiti kogumine

Majapidamises, korteriühistus, ettevõttes või asutuses tekkivaid jäätmeid on arukas koguda liigiti, sest liigiti kogutud jäätmete ära andmine on oluliselt odavam segaolme-, ehitus- ja lammutusjäätmete ära andmisest. Liigiti kogutud jäätmeid on võimalik taaskasutada või ringlusse võtta ning seeläbi on igaühel ka võimalus vähendada oma ökoloogilist jalajälge. Abimeheks on juhend jäätmete liigiti kogumiseks ning põhimõtted korteriühistule ja eramajale.

Pakendijäätmed
Vanapaber
Biojäätmed
Segaolmejäätmed
Elektroonikajäätmed
Patareid ja akud
Rõivad ja tekstiil
Plastijäätmed
Põllumajandusplast
Klaasijäätmed
Puidujäätmed
Metallijäätmed
Suurjäätmed
Ohtlikud jäätmed
Vanarehvid
Romusõidukid
Ehitus- ja lammutusjäätmed

Pakendijäätmed

Pakendijäätmed on kõikvõimalikud toote pakendamiseks, kaitsmiseks või esitlemiseks kasutatud ära visatavad pakendid olenemata materjalist, sh klaaspudelid ja purgid, plastkarbid, kilekotid, pappkarbid, paberkotid, tetrapakid ja metallist konservikarbid. Pakendimahutitesse ei panda jäätmeid, mis ei ole olnud mõne toote pakend – vanapaberit (ajalehed, ajakirjad, reklaamlehed, raamatud jmt), lehtklaasi jms.

Liigiti kogutavad pakendijäätmed peavad olema puhtad. Äravisatavad pakendid ei tohiks ka pärast kokku pressimist või purunemist määrida teisi pakendeid. Selleks võib vajadusel pakendi üle loputada. Kui pakendit on keeruline puhastada, tuleks see visata pigem segaolmejäätmete konteinerisse. Võimalusel pressi pakend enne selle konteinerisse panemist kokku, sel viisil mahub konteinerisse rohkem pakendijäätmeid. Võimalusi pakendijäätmete üleandmiseks on mitmeid:

  • Avalikesse pakendipunktidesse võivad oma pakendeid viia kõik isikud. Mõnes pakendipunktides on olemas eraldi papp-pakendikonteiner (sinine), klaaspakendikonteiner (roheline) ja segapakendikonteiner (kollane). Kui pakendipunktis on ainult kollane segapakendikonteiner, siis võib sinna panna ka klaasist ja papist pakendijäätmed. Avalikud pakendikonteinerid Kuressaare linnas asuvad Kitzbergi tänava parklas, Marientali tee ja Mooni tänava ristis olev parklas ning Torni tänava parklas ametikooli juures.
  • Tasuta kohtkogumise ehk pakendikotiteenus toimub Kuressaare linnas ja Kudjape alevikus. Pakendid saab üle anda eramajades pakendikotiga ning kortermajades konteineriga. Nõuetekohaselt kogutud pakendijäätmed viiakse ära tasuta. Teenuse kasutamiseks on vajalik sõlmida leping pakendiorganisatsiooniga. Kohtkogumisteenus asendab sisuliselt linnas neid pakendipunkte, mis olid kasutusel kuni 2018. aasta lõpuni. 
  • Korraldatud jäätmeveo lisateenusena saab alevikes ja külades, kus kohtkogumisteenust veel ei pakuta, väikese tasu eest pakendid samuti oma väravas üle anda. Selleks võib kasutada kuni 150 L (soovitavalt läbipaistvat) kilekotti või kuni 1100 L konteinerit.

Pakendijäätmete kohtkogumine – vabatahtlik, kuid odavam alternatiiv

Pakendijäätmete kohtkogumist võimaldavad Kuressaares ja Kudjape alevikus kolm pakendiorganisatsiooni: MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO), OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO) ning OÜ Eesti Pakendiringlus (EPR). Kohtkogumisel pannakse kõik pakendimaterjalid (klaasist, plastist, metallist, papist) ühte mahutisse.

Eramajad saavad kasutada 150 L pakendikotti, mis tuuakse kliendile tasuta. Kotti tuleb panna puhtad pakendid, mis on kogutud liigiti vastavalt juhendile. Soovi korral võib kasutada mitut kotti, kuid kott peab olema läbipaistev. Pärast kottide ära viimist jätab vedaja asemele sama arvu uusi pakendikotte. Kui pakendikott on enne veopäeva täis saanud, võib kasutada ka enda läbipaistvat kotti. Pakendikott viiakse ära kord nelja nädala tagant (ETO teenuse puhul ka kord kahe nädala jooksul). Veograafik antakse kliendile lepingu sõlmimisel. Kortermajad saavad kasutada pakendikonteinerit (kas olemasolevat konteinerit, osta või rentida uut), kuhu pakendijäätmed pannakse vastavalt juhendile. Konteinerit on võimalik rentida ka TVOlt või EPRilt (hinnakiri), ETO pakub kortermajadele teenust vaid neilt renditud kollaste 1100 L konteineritega. Kortermajade pakendikonteinereid tühjendatakse soovi korral iga kahe nädala tagant. Sagedasem tühjendamine toimub vaid kokkuleppel teenusepakkujaga.

Kui pakendikotis või konteineris on valed jäätmed või see on välja panemata (puudub ligipääs), tuleb maksta tühisõidutasu 3,84 eurot (TVO ja EPR) või 5,40 eurot (ETO) olenemata mahuti suurusest. Valede jäätmetega mahuti jääb sel juhul tühjendamata. Kui mahutit ei ole võimalik veopäeval välja panna, tuleb teenusepakkujat teavitada vähemalt üks päev ette – siis ei küsita tühisõidutasu. Teenuse kasutamisest on võimalik saada perioodilist puhkust (näiteks talveperioodiks). Periood, mil teenust soovitakse, lepitakse kokku teenusepakkujaga.

Pakenditeenuse lepingu sõlmimine:
ETO – iseteenindus.eto.eeeto@eto.eetel 640 3240
TVO  www.tvo.ee/saaremaateenindusinfo@tvo.eetel 5300 0011
EPR  www.pakendiringlus.eeinfo@pakendiringlus.eetel 633 9240

Vanapaber

Vanapaberi konteinerisse käivad:

  • ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid;
  • vihikud, kontoripaber, papp, jõupaber;
  • trükiga ja puhtad kirja- ning joonistuspaberid;
  • kileaknata ümbrikud;
  • kaanteta raamatud.

Vanapaberi konteinerisse ei sobi:

  • määrdunud või vettinud paber ja papp;
  • lamineeritud või kiletatud paber;
  • foolium- ja kopeerpaber;
  • majapidamispaber;
  • kasutatud pabernõud;
  • kommi- ja jäätisepaberid;
  • kartongist joogipakendid, tetrapakid;
  • munakarbid;
  • tapeet;
  • kile.

Vanapaber tuleb konteinerisse panna lahtiselt, paberihundi sisu võib konteinerisse panna läbipaistvas kilekotis.

Kõigil korteriühistutel ja valla asutustel peab olema eraldi konteiner vanapaberi jaoks, mis võiks olla sinist värvi. Konteineri tühjendamine võib toimuda graafikujärgselt või vastavalt vajadusele. Eramajapidamistes, asutustes ja ettevõtetes tuleks vanapaber koguda eraldi kilekoti, pappkasti või konteineri sisse ja anda üle jäätmevedajale, viia selleks ette nähtud avalikku vanapaberi konteinerisse või jäätmejaama. Vanapaberi jäätmevedajale üle andmise soovist tuleb teavitada klienditeenindajat, kes omakorda annab teada järgmise vanapaberi veopäeva. Seejärel tuleb vanapaber kilekotis, konteineris või kuiva ilma korral pappkastis viia oma tavapärasesse segaolmejäätmete üleandmise kohta. Avalike vanapaberi konteinerite asukohad on kaardil tähistatud sinise märgiga.

Biojäätmed

Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning toidu- ja köögijäätmed. Biolagunevate jäätmete konteinerisse käivad:

  • köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid;
  • liha- ja kalajäätmed, kalaluud;
  • munakoored, paberist munarestid;
  • pagari- kondiitritooted (leib, sai, koogid);
  • juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed;
  • kohvipaks ja kohvi paberfiltrid;
  • toataimed ilma potita ja lõikelilled ilma paelata;
  • määrdunud ja vettinud paber ja papp (majapidamispaber, pabersalvrätid);
  • määrdunud paberkotid.

Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei sobi:

  • piim ja vedelad piimatooted;
  • suured kondid ja lihavedelik;
  • jää, toiduõli ja muud vedelikud;
  • toidupakendid, ühekordsed nõud;
  • kassiliiv;
  • tuhk ja suitsukonid;
  • vanad ravimid;
  • kunstlilled
  • küünlad.

Biojäätmed tuleb konteinerisse panna lahtiselt, paberkottides või biolagunevates kilekottides, mis vastavad standardile EN13432. Kui biojäätmete konteineris kasutatakse vooderduskotti, siis peab see olema biolagunev.

Korteriühistutel, büroohoonetel, haridus- ja teadushoonetel, kaubandus- ja teenindushoonetel, majutushoonetel ning toitlustushoonetel peab olema eraldi konteiner biolagunevate toidujäätmeteliigiti kogumiseks, mis võiks olla pruuni värvi. Konteinerit ei pea olema vaid juhul, kui need biojäätmed kompostitakse omal kinnistul (sellest teavitada palun e-post aadressil katrin.koppel@saaremaavald.ee). Biojäätmete konteineri tühjendamine toimub vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Biojäätmete konteinerit võib kasutada ka eramaja omanik oma aia- ja haljastusjäätmete kogumiseks ja üleandmiseks. Kuressaare linnas on biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid võimalik jäätmevedajale üle anda ka kuni 150 L jäätmekotiga. Biojäätmete üleandmise soovist tuleb teavitada klienditeenindajat.

Biojäätmeid on soovitav kompostida oma kinnistul, kui see on vähegi võimalik. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas. Biolagunevaid köögijäätmeid on soovitav kompostida pealt ja külgedelt kinnises kompostris, millele puudub lindude ja näriliste ligipääs. Kuressaare linnas ja Orissaare alevikus on toidujäätmete kompostimisel kinnise kompostri kasutamine kohustuslik. Kompostri võib osta või ise ehitada. Kompostiaun peab paiknema vähemalt kolme meetri kaugusel naaberkinnistust (kui naabrid ei lepi kokku teisiti) ja vähemalt kümne meetri kaugusel kaevust ning väljaspool sanitaarkaitseala. Nii aunas kui kompostris kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuv, haisev, prügine, taimehaigusi levitav, keskkonnale ja tervisele ohtlik ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoht tuleb selle omanikul likvideerida.

Segaolmejäätmed

Majapidamises tekkinud jäätmed, mille liigiti kogumine ei ole korraldatud, visatakse segaolmejäätmete konteinerisse või jäätmekotti ja antakse regulaarselt üle jäätmevedajale. Segaolmejäätmete mahutisse võib panna muu hulgas:

  • määrdunud pakendid;
  • hõõgniidiga pirnid;
  • CD-plaadid;
  • kosmeetika;
  • mähkmed ja hügieenisidemed;
  • oluliselt määrdunud kasutuskõlbmatud rõivad (sh jalanõud);
  • katkised toidunõud ja mänguasjad (mitte elektroonilised);
  • suured kondid;
  • jahtunud tuhk;
  • kassiliiv.

Segaolmejäätmete konteinerisse ei tohi panna jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud:

  • biojäätmed;
  • elektroonikajäätmed;
  • patareid ja akud;
  • põllumajandusplast;
  • suurjäätmed;
  • ohtlikud jäätmed;
  • vanarehvid;
  • suures koguses ehitus- ja lammutusjäätmed.

Samuti ei tohi segaolmejäätmete mahutisse panna selliseid jäätmeid, mis võivad ohustada või rikkuda jäätmemahutit, veokit või vedajat (vedelad jäätmed, plahvatusohtlikud jäätmed, kuum tuhk, süstlanõelad). 

Elektroonikajäätmed

Elektroonikajäätmete ehk elektroonikaromude alla kuuluvad kõik elektrijuhtmete, patareide või akudega töötavad seadmed, sealhulgas:

  • kodumasinad ja köögitehnika;
  • arvutid, telerid, kuvarid;
  • elektroonilised mänguasjad;
  • elektroonilised tööriistad;
  • nutiseadmed;
  • säästupirnid, luminofoorlambid, LED-lambid.

Elektroonikaromud võivad sisaldada keskkonnale kahjulikke aineid, seetõttu on oluline need teistest jäätmetest eraldi koguda. Elektroonikaromud kuuluvad tootjavastutuse alla, mis tähendab seda, et Eestist elektroonikaseadet ostes on hinna sees ka selle kokkukogumise ja käitluse kulu. Seetõttu saab elektroonikaromusid aastaringselt tasuta ära anda Kudjape jäätmejaamas. Samuti on kauplustes spetsiaalsed kogumiskastid pirnide ja lampide jaoks, samuti suuremates kauplustes kogumiskastid väiksemate (kuni 25 cm) elektroonikaseadmete jaoks.

Tasuta võetakse vastu komplektsed elektroonikaseadmed. Kui seade on lahti võetud ja osadeks lammutatud, siis seda enam tasuta ära anda ei saa. Komplektseks loetakse ka selliseid seadmeid, millel puudub näiteks käepide või toitejuhe. Ettevõtetelt ja asutustelt võetakse tasuta vastu selliseid elektroonikaromusid, mis sarnanevad liigi ja arvu poolest kodumajapidamisest pärinevatele seadmetele (näiteks külmkapp, kohvimasin, tööriistad).

Patareid ja akud

Patareid ja akud sisaldavad ohtlikke aineid, mistõttu tuleb need koguda teistest jäätmetest eraldi. Patareid ja akud kuuluvad tootjavastutuse alla, mis tähendab seda, et ostuhinna sees on ka patarei või aku kokkukogumise ja käitluse kulu. Seetõttu saab patareisid ja akusid aastaringselt tasuta ära anda Kudjape ja Maasi jäätmejaamades ning kõigis kauplustes, kus patareid või akud on müügil. Samuti ostab Sikassaare Vanametall kokku vanasid akusid.

Rõivad ja tekstiil

Kasutuskõlblikud rõivad ja tekstiili võib viia kasutatud rõivaste müügikohta või punasesse riidekonteinerisse Kuressaares või Orissaares. Tekstiilijäätmeid võiks võimaluse korral ise taaskasutada. Kasutuskõlbmatud ja oluliselt määrdunud rõivad ja tekstiili võib viia jäätmejaama, väiksemas koguses rõivajäätmed võib panna oma segaolmejäätmete mahutisse. Riidekonteinerite asukohad on kaardil tähistatud punaka märgiga.

Plastijäätmed

Plastijäätmed (katkised kastekannud, rõdukastid, kelgud, kiiged jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, et neid oleks võimalik ringlusse võtta. Plastijäätmeid võetakse tasu eest vastu Kudjape ja Maasi jäätmejaamades. Plastist pakendid tuleks koguda liigiti pakendijäätmena. Kasutuskõlblikud plastesemed võib viia kasutatud asjade müügikohta.

Põllumajandusplast

Põllumajandusplasti alla kuuluvad põllumajanduses või aianduses kasutatavad vahendid:

  • silokile, kattekile;
  • kiletunnel;
  • kattevõrk, heinapallivõrk;
  • plastnöör jms.

Põllumajandusplast kuulub probleemtoodete hulka, seega kehtib ka põllumajandusplasti puhul tootjavastutus. Saare maakonnas vastav kogumispunkt, kus põllumajandusplasti tasuta ära anda, hetkel puudub. Palume seega uurida põllumajandusplasti müügikohas, kuhu saab sealt ostetud põllumajandusplasti jäätmed tasuta ära anda (või kas müüja tuleb põllumajandusplasti jäätmetele ise järele). Põllumajandusplasti jäätmed tuleb koguda võimalikult puhtalt ning teistest jäätmetest ja materjalidest eraldi. Põllumajandusplasti saab tasu eest ära anda Kudjape ja Maasi jäätmejaamades ning Sikassaare Vanametallis

Klaasijäätmed

Klaasijäätmed (lehtklaas, peegelklaas, lameklaas) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, et neid oleks võimalik ringlusse võtta. Klaasist pakendid (pudelid ja purgid) tuleks tuleks koguda liigiti pakendijäätmena, kuid teisi klaasijäätmeid ei ole lubatud pakendite kogumismahutisse panna. Klaasijäätmeid võetakse tasu eest vastu Kudjape ja Maasi jäätmejaamades.

Puidujäätmed

Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, et neid oleks võimalik taaskasutada. Värvimata, immutamata ja lakkimata puidujäätmed võib põletada tekkekohas kütmise eesmärgil. Värvitud, lakitud või immutatud puitu põletada ei tohi, kuna kemikaalid, millega puitu on töödeldud, sisaldavad kahjulikke aineid, mis põletamisel satuvad keskkonda ning muutuvad ohuks nii inimestele endile kui ümbritsevale looduskeskkonnale. Puidujäätmeid võetakse tasu eest vastu Kudjape ja Maasi jäätmejaamades

Metallijäätmed

Metallijäätmed tasub koguda liikide kaupa eraldi (must metall ja värvilised metallid) ning viia vanametalli kokkuostu. Metallijäätmeid võetakse tasu eest vastu ka Kudjape jäätmejaamas.

Suurjäätmed

Suurjäätmed (mööbel, madratsid, kardinapuud, vaibad, kraanikausid, WC-potid, vannid jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama, jäätmekäitlusettevõttesse või anda üle suurjäätmete kogumisringi käigus. Suurjäätmete kogumisringi toimumise kohta jagame jooksvalt infot valla infokanalites. Elektroonikajäätmed kuuluvad tootjavastutuse alla, mis tähendab seda, et Eestist elektroonikaseadet ostes on hinna sees ka selle kokkukogumise ja käitluse kulu. Seetõttu saab elektroonikaromusid aastaringselt tasuta ära anda Kudjape jäätmejaamas.

Ohtlikud jäätmed

Ohtlike jäätmete alla kuuluvad endast otsest ohtu nii keskkonnale kui tervisele kujutavad jäätmed:

  • olme- ja puhastuskemikaalid;
  • värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed;
  • vanaõli, õlifiltrid, õlised pühkematerjalid;
  • aegunud ravimid ja muud meditsiinilised jäätmed (sh elavhõbedat sisaldavad kraadiklaasid);
  • pestitsiidid, väetised ja muud põllumajanduskemikaalid.

Tagamaks, et ohtlikud jäätmed jõuavad erikäitlusesse, võetakse aastaringselt Saaremaa valla elanikelt (rahvastikuregistri andmetel) piiratud koguses ohtlikke jäätmeid tasuta vastu. 2020. aastal toimub tasuta vastuvõtt Maasi jäätmejaamas ja Sikassaare VanametallisKudjape jäätmejaamas 2020. aastal ohtlikke jäätmeid tasuta vastu ei võeta. Jäätmete üleandmiseks tuleb vastuvõtjale esitada isikut tõendav dokument ning kontaktandmed.

Jäätmeliik

 Tasuta vastu võetav kogus

põllumajanduskemikaalid, väetised

 kuni 20 kg

vanaõli

 kuni 20 kg

värvid ja liimid

 kuni 20 kg

ohtlike ainetega saastunud pakendid

 kuni 10 kg

ohtlikke aineid sisaldavad pesuained

 kuni 10 kg

happed

 kuni 5 kg

lahustid

 kuni 5 kg

leelised

 kuni 5 kg

pestitsiidid

 kuni 5 kg

õlifiltrid

 kuni 5 kg

ravimid

 kuni 1 kg

elavhõbedat sisaldavad jäätmed (v.a elavhõbedalambid)

 kuni 0,1 kg

 

Kudjape ja Maasi jäätmejaamades on aastaringselt võimalik ettevõtetel, asutustel ja teistel isikutel ohtlikke jäätmeid tasu eest ära anda. Üleantavad ohtlikud jäätmed peavad olema lekkekindlalt pakendatud ja võimalusel originaalpakendis. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb üle anda eraldi, st kindlasti ei tohi neid omavahel kokku valada. 

Muud võimalused ohtlike jääkide üleandmiseks:

  • aegunud ravimid võetakse tasuta vastu apteekides (veterinaarravimid veterinaarapteegis);
  • läbipõlenud hõõglambi pirnid võib panna segaolmejäätme hulka, kuna need ei sisalda ohtlikke kemikaale;
  • ohtlike jäätmete pakendid, mis on tootest tühjad, võib koguda liigiti pakendijäätmena;
  • aeg-ajalt toimub Saaremaa vallas ohtlike jäätmete kogumisring, mille kohta jagame jooksvalt infot valla infokanalites.

Vanarehvid

Vanarehvid kuuluvad tootjavastutuse alla, mistõttu võetakse Kudjape jäätmejaamas eraisikutelt tasuta vastu korraga kuni 8 sõiduautorehvi olenemata elukohast ja ilma saatekirjata. Ettevõtetelt võetakse rehve vastu MTÜ Rehviringlus saatekirja alusel või ilma saatekirjata, kui ettevõte on kantud vastavasse nimekirja. Veoki- ja erirehvide üleandmiseks tuleb ka eraisikutel pöörduda MTÜ Rehviringlus poole saatekirja saamiseks. Tasuta ei võeta vastu velgedel rehve, tugevalt määrdunud ning muu prügiga risustatud vanarehve ja rehvikoormaid.

Romusõidukid

Romusõidukeid võetakse tasuta vastu vanametalli kokkuostus ja lammutuskodades. Romusõidukile saab ka kokkuostja järele kutsuda. Romusõiduki vastuvõtmisel võetakse tasuta vastu ka kuni 4 sõiduki küljes olevat rehvi ning sõidukiga kaasas olev tagavararehv. Selleks, et romusõiduk liiklusregistrist kustutada, tuleb romusõiduki vastuvõtjale esitada sõiduki registreerimistunnistus. Kui registreerimistunnistus on kadunud, tuleb pöörduda tõendi saamiseks Maanteeametisse

Ehitus- ja lammutusjäätmed

Ehitusjäätmete hulka kuulub pinnas ning klaasi-, puidu-, metalli-, betooni-, telliste-, ehituskivide- ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid ja pakendid, mis tekivad ehitamisel (sh remontimisel ja lammutamisel). Lammutamisel kuuluvad ehitusjäätmete hulka ka detailid, mida on võimalik uuesti kasutusele võtta (näiteks radiaatorid, tellised, palgid). Ehitus- ja lammutusjäätmed on mõistlik koguda liikide kaupa eraldi, kuna liigiti kogutud jäätmete üleandmine jäätmekäitluskohas on üldjuhul oluliselt odavam kui segaprahi üleandmine. Ehitamise või lammutamise käigus tekkivate jäätmete vedamiseks, kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks peab ettevõttel olema jäätmeluba või registreerimistõend. Täiendav info ehitus- ja lammutusjäätmetest.