Katastriüksuse jagamine tähendab ühe katastriüksuse mitmeks iseseisvaks katastriüksuseks (reaalosaks) jagamist. Katastriüksuse jagamiseks:

• pöördub maaomanik vallavalitsusse, et selgitada katastriüksuse jagamise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang vm);

• maaomaniku avaldusest (docx) peab selguma jagamise põhjendus;

• maaomanik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes koostab katastriüksuse jagamiseks maakorralduskava ning edastab selle vallavalitsusele kooskõlastamiseks;

• maamõõtja teostab kooskõlastatud maakorralduskava alusel katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimikud;

• kohalik omavalitsus määrab katastriüksustele sihtotstarbed ja aadressid;

• pärast katastrimõõdistamist esitab maamõõtja toimikud katastripidajale (Maa-ametile) koos maaomanike avalduse ja teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega;

• pärast katastriüksuse registreerimist esitab katastripidaja andmed kinnistusraamatusse ja peale kinnistusraamatus tehtud kandeid on jagamise tulemusena moodustatud uued katastriüksused ametlikult registreeritud.

Katastriüksuste liitmine

Katastriüksuste liitmine on mitmest naaberkatastriüksusest ühe katastriüksuse moodustamine. Katastriüksuste liitmiseks ehk uue katastriüksuse moodustamiseks:

• pöördub maaomanik  valda, et selgitada katastriüksuste liitmise võimalusi ehk kas on vaja koostada planeering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);

• maaomaniku avaldusest (docx) peab selguma liitmise põhjendus;

• maaomanik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes koostab maakorralduskava katastriüksuse liitmiseks ning edastab selle vallavalitsusele kooskõlastamiseks. Seejärel teostab maamõõtja kooskõlastatud maakorralduskava alusel katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimikud;

• kohalik omavalitsus määrab katastriüksustele sihtotstarbed ja aadressid;

• maamõõtja esitab liitmisel moodustatud katastriüksuse toimiku katastripidajale (Maa-ametile) koos maaomanike avalduse ja teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega.

Katastriüksuse piiride muutmine

Külgnevate katastriüksuste piiride muutmine on kõrvuti asetsevate katastriüksuste piiri asukoha muutmine, mille tulemusena tekivad uute piiridega katastriüksused. Katastriüksuste piiride muutmiseks:

• pöördub maaomanik  katastriüksuse asukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse, et selgitada katastriüksuse piiride muutmise võimalusi;

• maaomaniku avaldusest (docx) peab selguma piiride muutmise põhjendus;

• maaomanik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes koostab maakorralduskava katastriüksuse piiride muutmiseks ning edastab selle vallavalitsusele kooskõlastamiseks. Seejärel teostab maamõõtja kooskõlastatud maakorralduskava alusel katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimikud;

• kohalik omavalitsus määrab katastriüksustele sihtotstarbed ja aadressid;

• pärast katastrimõõdistamist esitab maamõõtja toimikud katastripidajale (Maa-ametile) koos maaomanike avalduse ja teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega.

Katastriüksuse lähiaadressi muutmine

Katastriüksuse lähiaadressi muutmiseks ja teiste aadressiga seotud küsimustega tuleb pöörduda vallavalitsuse maakorraldusspetsialisti poole. Maaomaniku avalduses (docx) peab selguma aadressi muutmise põhjendus.

Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine

Katastriüksuse sihtotstarbe muutmisega seotud küsimustega tuleb pöörduda vallavalitsuse maakorraldusspetsialisti poole. Sihtotstarbe määramisel arvestatakse ehitis- või kasutusluba, kehtestatud detailplaneeringut, maa tegelikku kasutust. Maaomaniku avalduses (docx) peab selguma sihtotstarbe muutmise põhjendus.

Kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamine

Eraomandis oleva kinnisasjaga piirnevat maad, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja on võimalik teatud tingimustel erastada. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana käsitatakse riba-, siilu- või kiilukujulist või muu kujuga iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, mis on looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järgselt järgmistel põhjustel või asjaoludel:

• kinnisasja piiriks määratud situatsioonielemendi (kiviaed, tee, kraav jne) asukoha  muutumine maastikul;

• kinnisasja ja teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas arvata tee maa hulka;

• enne 27.11.2005 kehtestatud detailplaneeringu alusel rajatav või olemasolev ehitis või selle osa paikneb nii eraomandis oleval kinnisasjal kui ka sellega piirneval maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maal;

• muudel juhtudel.

Vallavalitsus algatab kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise menetluse kas omal algatusel või eraomandis oleva kinnisasja omaniku taotlusel (docx), kelle arvates tema kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja.

Ehitus- ja planeeringuosakonna planeeringuteenistus
Tallinna 10, Kuressaare

Maakorraldusspetsialist (Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Mustjala, Orissaare, Pöide, Valjala piirkonnad)
Kadri Rea
tel 452 5084, 5304 0297
kadri.rea@saaremaavald.ee

Maakorraldusspetsialist (Kuressaare, Kaarma, Kärla, Lümanda, Pihtla, Salme, Torgu piirkonnad)
Pille Pukk
tel 452 5085
pille.pukk@saaremaavald.ee

Maaomaniku meelespea
Maamõõtjad ja maakorraldustööde tegevuslitsentsid