Avatud on pühakodade parendamise toetuse taotlusvoor

Hetkel on pühakodade toetuseks avatud kaks vooru: 18. märtsist kuni 15. aprillini 2021 on avatud pühakodade parendamise toetuse taotlusvoor. Taotlusvooru kogusumma on 160 000 eurot. Toetuse andmise eesmärk on pühakodade säilimise tagamine ehk avariiliste pühakodade remontimine, samuti sakraalarhitektuuri ja kultuuritraditsioonide säilitamine ja arendamine.

5. kuni 30. aprillini 2021 on avatud pühakodade tegevustoetus taotlusvoor. Toetuse andmise eesmärk on sakraalhoonete ja seda ümbritseva taristu hooldamise ja heakorra tööde toetamine, sh sakraalhoonete pisiremont, niitmine, trimmerdamine, lumekoristus ning erinevate kogudustega seotud sündmuste korraldamine koguduse ja kogukonna heaks. Taotlusvooru kogusumma on 38 000 eurot.

Lisainfo: pühakodade toetamine.

Kuressaare on Euroopa Spordilinn

10. detsembril 2019 anti Brüsselis Euroopa Parlamendis üle Euroopa Spordilinna tiitlid ning esimese Eesti linnana sai tiitli ka Kuressaaare. 

Euroopa Spordilinnade ja Pealinnade tiitleid on välja antud juba 15 aastat ning neid on kandnud enam kui 500 linna. Sel aastal anti esimest korda välja ka Maailma Spordipealinna tiitel, mille võitis Guadalajara Mehhikost. Euroopa Spordipealinnaks valiti Malaga Hispaaniast. Väikseid,  alla 25 000 elanikuga linnasid tunnustatakse Euroopa Spordilinnade tiitliga ning ajaloos esimest korda valiti Eestist spordilinnaks Kuressaare. 

Tiitlile kandideerimiseks esitas Kuressaare kevadel pea 50-leheküljelise meie sporti, infrastruktuuri, inimesi ja spordikorraldust tutvustava taotlusraamatu. Pärast esialgse hinnangu andmist teatas žürii, et tuleb Saaremaad ja Kuressaaret kohapeale hindama ning siinnähtu vaimustas neid niivõrd, et juba siin olles teatasid hindajad, et pole üheski nii väikse rahvaarvuga linnas näinud nii häid tingimusi spordi harrastamiseks.

Talve hakul sai Kuressaare ka ametliku kinnituse, et oleme osutunud valituks ning kutse detsembris toimuvale auhinnagalale Brüsselis. Kuressaaret esindasid Brüsselis kultuurinõunik Kristel Peel ja spordinõunik Aivi Auga, kes üheskoos kultuuri ja spordiosakonnaga on seda projekti vedanud taotlusraamatu koostamisest kuni otsuse saamiseni.

Kristel Peel ütles, et tiitli üleandmise suur gala, mille otseülekanne läbi sotsiaalmeedia kandus kogu maailmasse, leidis aset Euroopa Parlamendis ning kohal olid parlamendi saadikud, volinikud ning ACES Europe (Spordilinnade tiitlit väljaandev ühendus) esindajad. „Tunnustati 2019. aasta parimaid tiitlikandjaid ning anti kätte 2020. aasta auhinnad. Lisaks tunnistusele anti pidulikult üle ka sümboolne Euroopa Spordilinna lipp, mis peab lehvima uhkelt võimalikult paljudel spordiüritusel läbi aasta," kirjeldas Peel.

Spordilinnade valimise mõte seisneb Peeli sõnul kogukondade liitmises läbi spordi, rahva tervise parandamises ja liikumisele ergutamises. „Oleme õnnestunud spordilinnana, kui sportivate inimeste arv kasvab ning liikumisega tegeletakse 365 päeva aastas," lisas kultuurinõunik.

Kultuuri- ja spordiosakonna
kontaktid
Tallinna 10, Kuressaare 93819