Ehitise seadustamine

Enne 1995. aastat

Enne 22.07.1995 ehitatud ehitise puhul, kui omanik esitab dokumendi, mis tõendab ehitise ehitamist enne eelpoolnimetatud kuupäeva, loeb vald ehitise seaduslikuks. Ehitisregistrisse kandmiseks esitab omanik:

  • andmete esitamise teatise,

  • ehitise mõõdistusjoonised, kust selguvad ehitise olulised tehnilised andmed

  • dokumendi(-d), mis tõendavad ehitise ehitamist enne 22. juulit 1995. aastal.

Ehitise ehitisregistrisse kandmine on riigilõivuvaba.

Peale 1995. ja enne 2015. aastat

Peale 22.07.1995 ja enne 1.07.2015 õigusliku aluseta püstitatud, laiendatud või ümberehitatud ehitised jagatakse kahte kategooriasse:

  • Enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitis ehk enne 1 jaanuari 2003. aastal ehitatud ehitis: ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt.

  • Enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehitis ehk pärast 1. jaanuari 2003. aastal ning enne 1. juulit 2015. aastal ehitatud ehitis: ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele ning vastama detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele.

Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise auditi tulemusel peab olema võimalik kanda ehitise olulisemad tehnilised andmed ehitisregistrisse ning vajaduse korral tuvastada ehitise vastavus detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Ehitise audit asendab loa- või teavitusmenetluses ehitusprojekti. Ehitise auditi tellib ehitise omanik.

Kohaliku omavalitsuse üksus otsustab ehitise auditi tulemusel täiendavate riiklike järelevalvemeetmete vajaduse, arvestades eelkõige:

  • ehitisele esitatavate nõuete täitmist, sealhulgas olulise või kõrgendatud ohu esinemise võimalikkust.

  • ehitise ehitamise aega.

  • ehitise kasutamise otstarvet.

  • kinnisasja omaniku ning vajaduse korral piirnevate kinnisasjade omanike õiguste ja huvide kaitset.

Ehitise auditi tegemise kord on kinnitatud Majandus- ja taristuministri 12.10.2020. a määrusega nr 61 "Auditi tegemise kord". Ehitise auditi tegija peab olema pädev isik. Auditit tegeva pädeva isiku kvalifikatsiooninõuded ehituse erinevate tegevusalade osas on kinnitatud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.11.2017. a määrusega nr 61 "Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded". Elamu auditis tuleb anda muuhulgas ka hinnang, kas ta vastab Majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusele nr 85 "Eluruumile esitatavad nõuded" ja Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määrusele nr 38 "Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused".

Koos ehitise auditiga tuleb esitada:

  • tahke- või vedelkütte küttesüsteemi olemasolul ehitise tuleohutuse audit, kust nähtub, et ehitis vastab tuleohutusnõuetele. Auditi tegija peab olema vähemalt pottseppmeister tase 5 või korstnapühkija-meister tase 5.

  • elektripaigaldise olemasolu korral ehitise elektripaigaldise audit, kust nähtub, et elektripaigaldis vastab nõuetele. Auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik.

  • gaasipaigalduse olemasolul gaasipaigaldise audit, kust nähtub, et paigaldis vastab nõuetele. Auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik

  • kanalisatsioonisüsteemi olemasolu korral kanalisatsioonisüsteemi audit, kust nähtub kanalisatsioonisüsteemi sobivus olemasoleva pinnase hüdrogeoloogilistele omadustele ja kujade sobivus veevõtukohtade ja hoonetega. Auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik

  • puurkaevu olemasolu korral, mis ei ole registreeritud Keskkonnaregistris, puurkaevu rekonstrueerimisprojekt.

  • hoone auditi korral lisada auditi aruandele eelprojekti mahus arhitektuursed vaated, korruse plaanid ja üldlõiked ning rajatise auditi korral plaaniline lahendus ja iseloomulikud lõiked või pikiprofiilid.

  • muud asjakohased mõõdistusprotokollid

Kui auditi tulemus on negatiivne ja ehitis ei vasta ehitise ohutusele või asjakohasel juhul detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele ning selgub ümberehitamise, lammutamise või muu selline vajadus, tuleb algatada ehitusloa menetlus või esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt vastavalt ehitusseadustiku lisale 1.

Kui auditi tulemus on positiivne ja ehitis vastab ehitise ohutusele esitavatele nõuetele ja asjakohasel juhul detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele ning puudub täiendavate ehitustööde vajadus, tuleb algatada kasutusloa menetlus või esitada kasutusteatis vastavalt ehitusseadustiku lisale 2 ning teostusjoonised (s.h ehitusjärgne geodeetiline kontrollmõõdistus koos tehnovõrkudega).

Peale 2015. aastat

Peale 1.07.2015 ehitatud ehitise seadustamine toimub vastavalt kehtivale ehitusseadustikule. Vajalikud dokumendid ehitiste ehitisregistrisse kandmiseks ja seadustamiseks saata e-posti aadressile vald@saaremaavald.ee või tuua vastuvõtuaegadel paberkandjal aadressile Kuressaare, Tallinna tn 10, kabinet 317. Vajalikku informatsiooni ehitiste ehitisregistrisse kandmiseks ja seadustamiseks annab valla ehitus- ja planeeringuosakonna registrispetsialist, kelle kontaktandmed leiate siit.

Allosas on loetav abistav tabel peale 22. juulit 1995. aastal ja enne 1. juulit 2015. aastal ehitatud ehitise seadustamiseks:

Loakohustuslik ehitis

Ehitis on ebaseaduslik, ilma ehitus- ja kasutusloata

Ehitis on valmis ja kasutuses

Omanik teavitab ehitisest ise, esitab ehitise auditi.

Riigilõiv 500 eurot

Omanik ise ehitisest ei teavita, vald teeb ettekirjutuse ehitise seadustamiseks, ümberehitamiseks või lammutamiseks. Vald võib ohutuse hindamiseks rakendada erinevaid riikliku järelevalve meetmeid (EhSRS § 27 lg 4).

Omanik esitab ehitise auditi.

Ehitis on pooleliolev ja kasutuses

Vald teeb ettekirjutuse ehitise seadustamiseks, ümberehitamiseks või lammutamiseks. Vald võib ohutuse hindamiseks rakendada erinevaid riikliku järelevalve meetmeid (EhSRS § 27 lg 4).

Seadustamiseks omanik algatab ehitusloa menetluse ja peale ehitise valmisehitamist kasutusloa menetluse.

Riigilõiv ehitus- ja kasutusloa eest

Ehitis on ebaseaduslik, ilma ehitusloata

Ehitis on pooleliolev ja ei kasutata

Ehitisel on ehitusluba, omanik taotleb kasutusluba

Ehitis on valmis, kuid ei ole ehitatud ehitusloa väljastamise aluseks oleva projekti järgi

Vald teeb ettekirjutuse ehitise seadustamiseks, ümberehitamiseks või lammutamiseks.

Omanik esitab ehitise auditi.

Riigilõiv kasutusloa eest

Ehitis on valmis, kuid puuduvad ehitusdokumendid

Omanik esitab ehitise auditi.

Teavitamiskohustuslik ehitis (2060 m² ja kuni 5 m kõrge)

Ehitis on ebaseaduslik, puudub kirjalik nõusolek ja puudub kasutusluba

Ehitis on valmis ja kasutuses

Omanik teavitab ehitisest ise, esitab ehitise auditi.

Riigilõiv 500 eurot

Omanik ise ehitisest ei teavita, vald teeb ettekirjutuse ehitise seadustamiseks, ümberehitamiseks või lammutamiseks.

Omanik esitab ehitise auditi.

Ehitis on pooleliolev ja kasutuses

Vald teeb ettekirjutuse ehitise seadustamiseks, ümberehitamiseks või lammutamiseks. Vald võib ohutuse hindamiseks rakendada erinevaid riikliku järelevalve meetmeid (EhSRS § 27 lg 4).

Omanik esitab ehitusteatise ja tulenevalt ehitusseadustiku lisast 1 ehitusprojekti, kui see on lisas 1 eraldi märgitud.

Peale ehitise valmimist esitab omanik kasutusteatise

Riigilõivu vaba

 

Ehitis on ebaseaduslik, puudub kirjalik nõusolek

Ehitis on pooleliolev ja ei kasutata

Ehitisel on kirjalik nõusolek, omanik teavitab kasutamisest

Ehitis on valmis, kuid ei ole ehitatud kirjaliku nõusolekuga esitatud projekti järgi, juhul kui oli projekti esitamise kohustus

Kui tulemuseks on ehitis, mis vajab ehitusluba, teeb

vald ettekirjutuse ehitise seadustamiseks, ümberehitamiseks või lammutamiseks.

Omanik esitab ehitise auditi.

Kui tulemuseks on ehitis, mis ei vaja ehitusluba, aga on oluliselt erinev esitatud projektist, esitab omanik ehitise auditi.

Kui tulemuseks on ehitis, mis ei vaja ehitusluba, ega ole oluliselt erinev esitatud projektist, toimub tavaline kasutusteatise menetlus.

Ehitis on valmis, kuid puuduvad ehitusdokumendid

Väikeehitiste ehitamisel ei olnud ehitamise dokumenteerimine nõutav, välja arvatud elamiseks kastutatava väikeehitise puhul, mis vajas kasutusluba.

Elamiseks kasutatava väikeehituse korral esitab omanik ehitise auditi.

Muudel juhtudel ei nõuta ehitise auditi esitamist.

Kontakt ja lisainfo

Ehitus- ja planeeringuosakond
Tallinna 10, Kuressaare

Registrispetsialist
Kadri Rea 
tel 452 5092
kadri.rea@saaremaavald.ee