Valla üldplaneering – kellele ja milleks?

Saaremaa vallavolikogu algatas 27. septembril valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Küsimustele vastavad üldplaneeringuspetsialist Marita Kallas ja vallaarhitekt Mark Grimitliht.

Miks üldplaneeringut üldse vaja on?

Marita Kallas: Planeerimisega on tõenäoliselt kokku puutunud iga inimene – puudutavad ju planeeringud erinevaid küsimusi, kuid kõige lihtsamini on tajutav ehitamine. Kui inimesel on soov midagi ehitada, peab ta lähtuma mingist reeglistikust, ehitamine omakorda aga mõjutab näiteks naabreid, kellel on samuti teatud ootused tekkida võiva ehitise osas – seega on mõlema poole huvid omavahel seotud. Üldplaneering ongi üheks selliseks reeglite kogumiks, mis aitab suunata omavalitsuse ruumilist arengut, et elukeskkond oleks kasutajasõbralik ja turvaline ning kogukondlikke väärtusi edasikandev ja väärtustav.
Eesti planeeringute süsteem on hierarhiline. Peamine planeeringute liigitus tuleneb planeeringuga hõlmatavast alast ning sellest tulenevast täpsusastmest: kõige üldisem ja kõige kõrgemal seisev on üleriigiline planeering, seejärel tuleb maakonnaplaneering, siis üldplaneering ja viimasena detailplaneering. Nagu öeldud, on kõigi täpsusaste erinev – mida madalam on nö vaade või lennukõrgus, millelt lähtuvalt planeeringut koostatakse, seda täpsemaks ja konkreetsemaks see läheb. Näiteks üldplaneeringus määratakse mingid konkreetsed maakasutuse juhtotstarbed, mis tähendab, et sellele alale on võimalik rajada vastava funktsiooniga hooneid jne. Samuti võib üldplaneering keelata teatud kohtades mingid konkreetsed maakasutusega seonduvad tegevused. Üldplaneeringu eesmärk ei ole käsitleda ruumi maaüksuse täpsusega, vaid anda piirkonna jaoks üldisemad suunised. Täpsemad lahendused on võimalik anda näiteks detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega.

Mark Grimitliht: Kohati on menetlus- ja seadusrägastik nii keeruline, et ka erialaspetsialistidel on tervikpilti raske hoomata, mistõttu on eriti tähtis hoida fookus paigas ja lähtuda sellest, millist Saaremaad me soovime. Ruum on meie ühine vara. Ruumi üle inimesed ei ole harjunud mõtlema, kuid see ümbritseb meid ometi kõikjal ja pidevalt. Ruumil on suur ühendav roll ökoloogilises, bioloogilises, majanduslikus, sotsiaalses, kultuurilises, tehnoloogilises mõttes. Millises ruumis me soovime viibida? Milliseks soovime seda kujundada?
Saaremaa pindala 2673 km2 ja 854 km rannajoont tundub justkui hoomamatu mastaap. Kui see jagada aga Saaremaa rahvaarvuga, teeb see pindalalt vaid 0,08 km2 ja 27 meremeetrit inimese kohta. Kui igaüks meist saab piltlikult öeldes nii suure üksuse kohta sisendid anda, saaksime Saaremaa tuleviku tervikpildi kokku.
Ruumilised arengud on toimunud Saaremaal aastatuhandeid. Saaremaa maastiku on kujundanud põlised põhielatusalad –  eelkõige merega seotud kalandus ja kaubandus, kuid ka  põlluharimine ja karjakasvatus. Maastik on lõuend, mida oleme aastatuhandeid maalinud. See on meie kultuuri ja identiteedi osa. Küsimus on, kas tänapäeva arendustega hülgame kõik selle või soovime seda jätkusuutlikult edasi arendada. Või on mõni kolmas suunavariant?

Kas nüüd kaotavad endiste valdade üldplaneeringud ja ranna-alade planeeringud oma kehtivuse?

Marita Kallas: Seni kehtinud valdade üldplaneeringud jäävad kehtima kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni. Saaremaa vallas on praegu 22 kehtivat üld- ja teemaplaneeringut. Võrreldes ülejäänud Eesti omavalitsustega on see arv päris suur, teiste ühinenud omavalitsuste kehtivate üldplaneeringute arv jääb üldiselt kümnest allapoole. Hiidlastel, võrdluseks, on 12 kehtivat üldplaneeringut.
Üldplaneeringute (ja ka teiste planeeringute puhul) tuleb alati arvestada, et see on koostatud ühes konkreetses ruumis, ühel konkreetsel ajal. Paljudes kehtivates üldplaneeringutes on märgitud kehtivuse ajaks ligikaudu 10 aastat – see ei tähenda, et 10 aasta möödudes kaotab planeering kehtivuse, pigem on see ajaline orientiir, mil planeering võib osutuda moraalselt vananenuks ning võiks asuda mõtlema uue üldplaneeringu koostamise peale.
Meil kehtivatest üldplaneeringutest on näiteks Pöide üldplaan kehtestatud 1999. aastal, Leisi üldplaneering 2000. aastal; viimasena, 2012. aastal, on kehtestatud Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering – praegu on need kõik ühtemoodi kehtivad (sõltumata kehtestamise ajast).

Mark Grimitliht: Kui vaadata kogu Saaremaad terviklikult, ei saa öelda, et tänasel päeval on kõik üldplaneeringud Saaremaa valla arengut toetavad. Erinevate omavalitsuste vahel toimus ruumiline konkureerimine ja kohati takistati sellega Saaremaa terviklikku arengut. Nüüd, mil Saaremaa on ühtne, saab läbimõeldumalt ja holistilisemalt ruumi arendada.

Kas kogu valla ulatuses tuleb ka uus ranna-alade planeering? Kas senine 200-meetrine ehituskeeluvöönd võib kaotada oma kehtivuse?

Marita Kallas: Uut ranna-alade üldplaneeringut ei ole kavas koostada. Ehituskeeluvööndi vähendamine on üks teema uuest üldplaneeringust. Looduskaitseseaduse kohaselt on meresaartel ehituskeeluvöönd 200 m – kindlasti tehakse uue üldplaneeringu koostamisel ettepanekuid ehituskeeluvööndi vähendamiseks kohtades, kus looduslikud tingimused seda võimaldavad. Lisaks tuleb käsitleda üleujutusalasid, kuna mitmetes kehtivates üldplaneeringutes seda tehtud ei ole, aga see on ehituskeeluvööndi piiri määramisel olulise tähtsusega lähtekoht.
Kahtlemata on ehituskeeluvööndi teema üks kirgikütvaim üldplaneeringus, kuna aegade jooksul on ehituskeeluvööndi olemuse ja selle vähendamise võimaluste kohta väga palju sõna võetud (alustades rannaelanikest ja lõpetades õiguskantsleriga). Lausalist ehituskeeluvööndi vähendamist näiteks sajale meetrile ilmselt saavutada ei ole võimalik. Praegune üleriigiline praktika on selline, et ehituskeeluvööndi vähendamine käib üksikute arenduste kaupa ehk ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut on võimalik teha reaalse huvi (ehitamise soovi) korral konkreetses asukohas.

Kas osades piirkondades võib ranna-alade ehituskeeluvöönd hoopis suureneda?

Marita Kallas: Üldplaneeringu koostamisel tuleb koostööd teha erinevate valitsus- ja riigiasutustega. Ehituskeeluvööndiga seonduv kuulub Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse, seega võiks sellised ettepanekud tulla eelkõige sealtpoolt, kui ilmneb, et on vajalik kuidagi täiendavalt piirata inimtegevusest lähtuvat mõju ja säilitada looduskooslusi.

Mark Grimitliht: Kõiki rannikualasid tuleb vaadata ja analüüsida kohaspetsiifiliselt, seejuures jälgides riigipoolseid juhiseid. See on valla, kogukonna ja riigiasutuste vaheline küsimus. Kohalik elanikkond saab anda sisendi üldplaneeringu eesmärkidesse.

Saaremaal on ka maakonnaplaneering. Kas sellest võetakse ka midagi aluseks valla üldplaneeringu koostamisel?

Marita Kallas: Saare maakonnaplaneering 2030+ annab teatud üldised suunised, mida üldplaneeringus käsitleda – need teemad on väga erinevad. Toon mõned näited: üldplaneeringus tuleb täpsustada, kuidas suunata asustust maalises piirkonnas; tuleb täpsustada rohelise võrgustiku kulgemist ja väärtuslike maastike maakasutuse tingimusi, mis on maakonnaplaneeringus juba üldisemas võtmes kajastatud; lisaks on suhteliselt uue kohustusena kohustus üldplaneeringuga ette näha merepäästega seotud slippide kavandamine jne.

Kas üldplaneering annab vastuse, kus on tulevikus elamuehitus-, kus puhke- ja kus tööstusalad? S.t kuhu tohib ehitada elamuid ja kuhu rajada tööstusettevõtteid? Kas üldplaneeringu olemasolul pole detailplaneeringutega enam vaja ehitisi paika panna?

Marita Kallas: Üldplaneering peab andma vastused üldiste suundumuste kohta. Hoonestuse paiknemine on juba detailsem teema ja seotud konkreetse maaüksusega, mistõttu võivad   selleks võimaluseks olla hoopis projekteerimistingimused või teatud juhtudel ka detailplaneering. Üldplaneeringu juures ei tohi ära unustada selle täpsusastet – üldplaneeringu koostamise käigus tuleb muu hulgas mõelda sellele,  millistes piirkondades lähenetakse mingile konkreetsele asukohale (asustusest tulenevalt) detailsemalt ning millistes kohtades või ka teemades on täpsusaste üldisem.
Mis puudutab elamuehitust, siis on kindlasti üheks üldplaneeringu eesmärgiks seada tingimused ehitamisele selliselt, et tulevikus oleks võimalus teha rohkem tegevusi projekteerimistingimuste alusel.

Mark Grimitliht:  Eesmärk on üldplaneeringuga lahendada paljudes piirkondades detailplaneeringu vajadus ehk vähendada tunduvalt menetlusaega ja kulu. Praegu tuleb väga paljudes piirkondades teha detailplaneeringuid ainult seetõttu, et üldplaneering on ajale jalgu jäänud.

Kas pärast üldplaneeringu valmimist ei saa inimene soovi korral näiteks planeeringuga määratud ranna- ja kalda ehituskeeluvööndisse enam ehitada?

Marita Kallas: Ehituskeeluvööndisse ehitamine on keelatud. Üldplaneeringus fikseeritakse ehituskeeluvööndi laius (ulatus). Ehituskeeluvööndi temaatika teeb keeruliseks kehtiv seadusandlus, mis lubab ehituskeeluvööndit vähendada üksnes läbi detailplaneeringu menetluse ja sellisel juhul on detailplaneering ka üldplaneeringut muutev. Seega on praegu kehtivate seaduste juures võimalik ehituskeeluvööndit vähendada läbi planeerimisprotsessi. Planeerimise kui menetluse eripära on see, et huvitatud isikule soodsat lahendust ei ole võimalik ette prognoosida, mistõttu tuleb ka selliste planeeringute puhul arvestada võimalusega, et ehituskeeluvööndi vähendamiseks Keskkonnaamet siiski lõpuks nõusolekut ei anna.

Kas planeeritakse nt ka uute sadamate ja lautrite asukohti?

Marita Kallas: Väikesadamate areng on olnud viimastel aastatel tormiline. Esmalt soovime kaardistada olemasoleva olukorra, et oleks terviklik ülesaaremaaline ülevaade sadamate paiknemise kohta. Seejärel on võimalik analüüsida, kas on vajalik veel ette näha sadamate rajamise kohti tuleviku tarbeks. Üldplaneeringu kontekstis on oluline määrata ka avalikud lautrikohad ja juurdepääsud neile.

Millised võivad olla kõige suuremad raskused üldplaneeringu tegemisel? 

Marita Kallas: Saaremaa vald on Eesti suurim vald, mistõttu on selle planeerimine üldplaneeringu tasemel juba territooriumi poolest ise omaette keerukas ülesanne. Kui siia lisada veel piirkondade omapära, mille säilitamine on üks suuremaid eesmärke, võibki öelda, et kogu protsess tervikuna on üks suur väljakutse. Lisaks tuleb arvestada sellega, et erinevate arvamuste põhjal kõiki rahuldava tulemuseni jõudmine on keeruline ning ajakulukas.
Omavalitsused, kus üldplaneeringu koostamine on pooleli või hiljuti lõppenud, on toonud välja, et kõige keerulisem on hoopis saada koostööd tegema rahva poolt valitud volinikud, kelle nägemus omavalitsuse tuleviku perspektiividest võiks olla kõige selgem ja jätkusuutlikum. Loodame, et Saaremaal on teisiti ja vallavolikogu, osavallakogud ja kogukonnakogu löövad aktiivselt üldplaneeringu koostamises kaasa. Kohalikul omavalitsusel on ruumilise planeerimise küsimuste üle otsustamisel täielik ja lõplik otsustusõigus, mistõttu on ka uue üldplaneeringu koostamine just sobilikuks kohaks, kus rahvaesindajad saaksid osaleda ja seeläbi kohaliku elu edasi viia.

Kas üldplaneeringu koostamisel võivad oma sõna sekka öelda ka kohalikud elanikud? Kui jah, siis kuidas neid kaasatakse?

Marita Kallas: Planeerimise üks põhimõtteid on, et see on avalik. Planeerimismenetlusse tuleb kaasata nii elanikke, neid esindavaid organisatsioone kui ka keskkonnaorganisatsioone ja teisi asjast huvitatud isikuid ning neile tuleb anda võimalus oma arvamust avaldada. Planeerimisseaduse kohaselt tuleb planeeringu koostamise menetluse käigust isikuid kõikvõimalikel viisidel teavitada (kirjad, veebileht, ajakirjandus).
Soovime väga, et kohalikud elanikud oleksid kõige rohkem huvitatud selles protsessis kaasa rääkima. Kogu esialgne info on kindlasti valla kodulehel ning ilmub ka maakonnalehes Saarte Hääl. Lisaks sellele viiakse läbi ka arutelusid erinevates piirkondades, kui aeg on piisavalt küps, et konkreetseid teemasid tutvustada. Üldplaneeringu etappidest ja erinevatest aruteludest teavitatakse jooksvalt  ajakirjanduse kaudu, lisaks on plaan koostada vastav koduleht, kuhu koondub kogu üldplaneeringu menetlust puudutav materjal, seletuskirjad, keskkonnamõju strateegilise hindamise materjalid jne ning mille abil oleks võimalik ka lihtsalt oma ettepanekuid üldplaneeringu koostamise raames esitada.

Millal peab üldplaneering valmis olema?

Mark Grimitliht: Iseenesest ei ole üldplaneeringu kiire valmimine eesmärk omaette. Kuid aeg ja ruum on pidevas muutumises, mistõttu ei sooviks, et valmiv üldplaneering saaks kehtestatud enne, kui ta niiöelda vanaks on jäänud.

Marita Kallas: Seadusest tulenev kohustus on viia üldplaneeringu koostamine lõpule kolme aasta jooksul alates selle algatamisest. Jällegi, teiste omavalitsuste praktikale tuginedes võib öelda, et see on küllaltki optimistlik ajakava. Üldplaneeringu koostamine on pikaajaline diskussioon, mille kulgu võivad mõjutada erinevad ootamatud asjaolud, aga loodame, et koostöö sujub ja saame ka selle väljakutse seljatatud.