Majapidamistes ja hoonetes veetorustike läbi loputamine

1. Majapidamise torustiku läbipesu (voolutamine) peab hõlmama kogu kinnistu veetorustikku (nii majasisesed kui ka õues asuvad torud)
2. Kordamööda tuleb avada kõik kinnistu (või korteri) veekraanid (nii soe kui ka külm vesi), alustades soovituslikult esimeselt korruselt ja liikudes korruste kaupa kõrgemale.
3. Kui kinnistul või korteris on veetorule paigaldatud veefiltrid, siis tuleks paigaldada uus filterelement.
4. Majapidamises asuvate ja veevõrguga ühendatud veemahutite (reservuaaride) ning boilerite läbipesu tuleb teostada viimasena.
5. Kui mahuti või boiler on püsivalt veetoruga ühendatud ja veevõrgust täidetav, tuleb mahutist või boilerist välja lasta nii palju vett, kui on mahuti või boileri maht. Näiteks 300-liitrise boileri puhul tuleks lasta veel joosta, kuni kanalisatsiooni on voolanud kogu 300 liitrit vett. Selleks tuleb avada mahuti kraan või boileri kuumaveekraan.
6. Boilerite temperatuuri on soovitav hoida 70 kraadi juures.
7. Iga kraan tuleks hoida avatuna umbes 5 minutit.
8. Suurkinnistute omanikel tuleb arvestada torustike oluliselt suurema mahuga, et läbivoolutamise tulemusel asenduks kogu torustikes olev vesi trassist tuleva puhastatud veega.

Septembrikuu eest vee-ettevõte Kuressaare klientidele vee- ja kanalisatsiooniteenuse arvet ei esita.

 

20.09.2023: Kuressaare veeproovid on puhtad, kuid Tõlli-Ansi piirkonna erakaevudest leiti vähest reostust

Eelmisel neljapäeval, 14. septembril Tõlli-Ansi piirkonna seitsmest erakaevust võetud veeproovid näitasid kuues kaevus vähest mikrobioloogilist reostust. Peamiselt esines coli-laadseid baktereid, mis osutab puurkaevudesse sattuda võinud pinnaveele.

Keskkonnaameti Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer ütles, et ammooniumi ja nitraadi näidud veeanalüüsides olid väga madalad, mis viitab, et tegemist ei ole värske reoveest ega põllumajandusest pärineva reostusega. „Arvestades mikrobioloogilise reostuse hulka, võib reostus pärineda puurkaevudesse sattunud pinnaveest. Keskkonnaamet on palunud kohalikul omavalitsusel teostada reovee kohtkäitluse nõuete kontrolli Tõlli-Ansi veehaarde toiteala piirkonnas ja korraldada kasutuseta uuringukaevude sulgemist. Samuti on AS Kuressaare Veevärk esitanud Keskkonnaametile tegevusplaani Tõlli-Ansi veehaarde puurkaevude seisundi uurimiseks ja parenduste tegemiseks. Oktoobri algul viiakse läbi puurkaevude konstruktsioonide kontroll, misjärel saab otsustada edasised tegevused, milleks võivad olla näiteks kaevude manteltorude vahetus või rekonstrueerimine ning vajadusel kehvas seisundis kaevude likvideerimine," täpsustas Haamer.

Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk ütles, et esmalt tuleb Tõlli-Ansi piirkonnas kõik vanad uuringukaevud ja puuraugud üles leida ning need siis nõuetekohaselt sulgeda. „Kuna kasutuseta seirekaevusid ja puurauke asub nii riigile kui ka eraisikutele kuuluvatel kinnistutel, siis saab nende sulgemine toimuda vaid koostöös riigi ja kinnistuomanikega," selgitas Tuisk. Ta lisas, et vallavalitsuse keskkonnaosakonnal on plaanis üle vaadata ka reovee kohtkäitlusega seonduv. „Ehkki praeguse reostuse kõige tõenäolisemaks põhjuseks on kaevudesse jõudnud pinnavesi, soovime veenduda, et inimesed järgivad reovee käitlemise nõudeid," sõnas vallavanem.

Kuressaare joogivesi on tarbimiseks ohutu. Kõik Kuressaare ühisveevärgi trassidest võetud veeproovid on kahe viimase nädala jooksul olnud puhtad. Kuressaare Veevärk jätkab vee kloreerimist ja veeproovide võtmist nii Tõllil asuvatest puurkaevudest kui ka trassidest. Samuti uurib vee-ettevõte võimalusi hakata kasutama Kuressaares joogivee puhastamiseks kloori asemel ultraviolettkiirgust.

Kui inimesel on Saaremaal enda kaevu vee puhtuse osas kahtlusi, soovitab Keskkonnaamet pöörduda Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse (LABRIS) Saaremaa osakonna poole: https://labris.agri.ee/et/proovide-vastuvott. Veeproove saab võtta ka ise, lisainfo ning veeproovideks vajaliku anuma saab LABRISe laborist (Kuressaare, Kohtu tn 16, tel 453 1597).

Mikrobioloogilise reostuse korral tuleks esmalt üle kontrollida kaevu tehniline seisukord, et tuvastada saasteallikas ning vajaduse korral kaev desinfitseerida. Välistama peab pinna- ja reovee edasise sattumise kaevu. Kõrvaldada tuleb kõik lekked, parandada kaevurakked jne. Seejärel tuleb hakata reostust ja selle põhjust kõrvaldama. Vajaduse korral tuleb suunata ümber imbväljakust tulevad veed ja viia kaevu lähedusest ära kuivkäimlad või muud saasteallikad. Kaevuvee kogumisalal tuleb lõpetada sõnniku laotamine, kui pinnase läbilaskvus on suur (nt paepinnas) ja reostus jõuab selle tegevuse tulemusel kaevuvette.

Terviseamet palub kõikidel Saaremaa elanikel, kel on küsimusi kaevude kohta ja kes soovivad joogivee kvaliteedi osas nõustamist, pöörduda vaneminspektor Reelika Tammai poole e-posti aadressil reelika.tammai@terviseamet.ee või helistada Terviseameti üldtelefonil 794 3500.

Amet tuletab meelde, et suurem osa joogivee puhastamiseks mõeldud biotsiide on mõeldud kutsealaseks kasutamiseks, mistõttu tuleks kaevude desinfitseerimiseks kohale kutsuda vastava valdkonna spetsialistid, sest biotsiidide valel kasutamisel võivad olla tõsised tagajärjed.

Üldinfo erakaevude kohta leiab Terviseameti kodulehelt.

Vaata ka: infoleht veeanalüüsi näitajate kohta (2020. aastal). 

 

13.09.2023: Vesi on saastunud ka teistes Tõlli-Ansi piirkonna kaevudes

Eelmisel nädalal leiti lisaks Kuressaare ühisveevärki toitvatele puurkaevudele reostust ka teistest Tõlli-Ansi piirkonna kaevudest. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse spetsialistide poolt 7. septembril Tõlli-Ansi veehaardes asuvatest kaevudest võetud põhjavee proovide tulemused näitasid vähest mikrobioloogilist reostust.

Keskkonnaameti Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer ütles, et ammooniumi ja nitraadi näidud veeanalüüsides olid väga madalad, mis viitab, et tegemist ei ole värske reoveest ega põllumajandusest pärineva reostusega. „Arvestades mikrobioloogilise reostuse hulka, võib reostus pärineda puurkaevudesse sattunud pinnaveest. Ümbruskonna kaevudest võetakse mikrobioloogilisi proove ka sellel nädalal ning laiendatakse piirkonda ligikaudu kilomeetri võrra, et saada võimalikult täpne ülevaade ümbritseva ala vee seisundist. Samuti palus Keskkonnaamet vee-ettevõtjal esitada ajaline tegevuskava puurkaevude konstruktsioonide seisundi kontrolli tegemiseks ja Tõlli-Ansi veehaarde sanitaarkaitsealal asuvate kasutuseta kaevude likvideerimiseks," täpsustas Haamer.

Terviseameti Lääne regionaalosakonna juhataja Kadri Juhkam kinnitas, et ameti poolt võetud veeproovide tulemused viitavad samuti sellele, et sel korral pole tegemist fekaalse saastega. „Terviseameti nakkushaiguste labor viis läbi puurkaevude veest tuvastatud E. coli kultuuri esmased uuringud patogeensete tüvede tuvastamiseks. Analüüside tulemused näitasid, et tegemist ei ole patogeense ja fekaalsele saastumisele viitava tüvega. Labor jätkab uuringuid eesmärgiga teha kindlaks E. coli konkreetne tüvi," ütles Juhkam.

Kui veeproovis tuvastatakse mikrobioloogiline leid, siis soovitab Terviseamet vett enne tarvitamist keeta. Ohtlikumad on E. coli bakterid, mille puhul piisab haigestumise tekitamiseks ühest leiust. Kui puurkaevuvesi on saastunud, tasub konsulteerida ettevõtetega, kes pakuvad hooldus- ja puhastusteenust.

Täna, 13. septembril arutasid Keskkonnaameti ja Saaremaa Vallavalitsuse esindajad tekkinud olukorda ning edasist tegevusplaani. Vallavanem Mikk Tuisk ütles, et senise info põhjal peavad valdkonna spetsialistid reostuse tõenäoliseks põhjuseks pärast augustikuu lõpu tugevat vihmasadu kaevudesse jõudnud pinnavett. „Kustkohast ja kuidas saastunud pinnavesi puurkaevudesse jõudis, pole kahjuks seni teada," lisas Tuisk.

Vallavalitsuse veekasutuse ja -kaitse peaspetsialist Meelis Alberti sõnul näitavad 7. septembril Tõlli-Ansi piirkonnas võetud veeproovide tulemused eelkõige coli-laadsete bakterite esinemist, mis viitab pinnavee sissevoolule. „Kuna ammooniumi- ja nitraadinäitajad on proovides korras, siis ei saa vee saastumise põhjuseks pidada inimtekkelist reostusallikat," selgitas Albert.

Kuressaare joogivesi on tarbimiseks ohutu. Kuressaare ühisveevärgi trassidest võetud veeproovid on alates eelmise nädala keskpaigast olnud puhtad. Kuressaare Veevärk jätkab vee kloreerimist ja jätkub veeproovide võtmine nii puurkaevudest kui ka trassidest. Samuti laseb vee-ettevõte ekspertidel kontrollida Tõllil asuvate puurkaevude konstruktsioone.

 

08.09.2023: Kuressaare kraanivesi on ohutu

Kuressaare ühisveevärgi trassidest võetud veeproovid on viimastel päevadel olnud puhtad ja Terviseamet lubab inimestel pärast torude voolutamist taas kraanivett tarvitada. Kuressaare Veevärk jätkab vee kloreerimist ja jätkub veeproovide võtmine nii puurkaevudest kui ka trassidest.

Lääne regionaalosakonna juhataja Kadri Juhkam ütles, et Terviseameti hinnangul on Kuressaare joogivesi tarbimiseks ohutu, kuna kolm järjestikust veeproovi kõigist veevärgi trassidest on olnud puhtad. „Küll aga paneme inimestele südamele, et oma kinnistu torustik tuleb tingimata enne vee tarbimist läbi voolutada, sest muidu saastet torustikest välja ei saa," lisas Juhkam.

Kuressaare Veevärk palub samuti kõigil tarbijatel, kes seda pole veel teinud, Kuressaares maja- ja kinnistusisesed torustikud võimalikult ruttu korralikult läbi loputada, et kodudesse ja asutustesse jõuaks ohutu kloreeritud vesi. Septembrikuu eest vee-ettevõte Kuressaare klientidele vee- ja kanalisatsiooniteenuse arvet ei esita.

Keskkonnaamet koostöös Eesti Keskkonnauuringute Keskusega jätkab põhjaveeseiret. 7. septembril Tõlli-Ansi veehaardest võetud proovide vastused selguvad järgmisel nädalal.

 

07.09.2023: Kuressaare Veevärk palub kõigil klientidel veetorustikud läbi loputada

Kolmapäeval, 6. septembril Tõllil asuvatest puurkaevudest võetud veeproovidest leiti nii E.coli kui ka coli-laadseid baktereid. Unimäe veepuhastusjaamas toimub vee töötlemine ning sealt Kuressaare pea- ja jaotustrassidesse minev vesi on puhas, mida näitasid ka kolmapäeval trassidest võetud proovid. Kuressaare Veevärk palub kõigil tarbijatel Kuressaares maja- ja kinnistusisesed torustikud võimalikult ruttu korralikult läbi loputada, et kodudesse ja asutustesse jõuaks ohutu kloreeritud vesi. Septembrikuu eest vee-ettevõte Kuressaare klientidele vee- ja kanalisatsiooniteenuse arvet ei esita.

Kuressaare Veevärgi soovitused:

1. Majapidamise torustiku läbipesu (voolutamine) peab hõlmama kogu kinnistu veetorustikku (nii majasisesed kui ka õues asuvad torud)
2. Kordamööda tuleb avada kõik kinnistu (või korteri) veekraanid (nii soe kui ka külm vesi), alustades soovituslikult esimeselt korruselt ja liikudes korruste kaupa kõrgemale.
3. Kui kinnistul või korteris on veetorule paigaldatud veefiltrid, siis tuleks paigaldada uus filterelement.
4. Majapidamises asuvate ja veevõrguga ühendatud veemahutite (reservuaaride) ning boilerite läbipesu tuleb teostada viimasena.
5. Kui mahuti või boiler on püsivalt veetoruga ühendatud ja veevõrgust täidetav, tuleb mahutist või boilerist välja lasta nii palju vett, kui on mahuti või boileri maht. Näiteks 300-liitrise boileri puhul tuleks lasta veel joosta, kuni kanalisatsiooni on voolanud kogu 300 liitrit vett. Selleks tuleb avada mahuti kraan või boileri kuumaveekraan.
6. Boilerite temperatuuri on soovitav hoida 70 kraadi juures.
7. Iga kraan tuleks hoida avatuna umbes 5 minutit.
8. Suurkinnistute omanikel tuleb arvestada torustike oluliselt suurema mahuga, et läbivoolutamise tulemusel asenduks kogu torustikes olev vesi trassist tuleva puhastatud veega.

Täna võttis vee-ettevõte uued veeproovid, mille tulemused selguvad homme, 8. septembril.

Terviseamet võttis ammooniumi sisalduse määramiseks kordusproovid, mis olid negatiivsed. Lääne regionaalosakonna juhataja Kadri Juhkami sõnul tähendab see seda, et tegemist pole värske fekaalse reostusega. „Küll aga tuvastati puurkaevuvees väikeses koguses enterokokke, mis võisid vette sattuda pinnaveega," lisas Juhkam. Terviseameti poolt tarbijate juurest võetud veeanalüüsid olid puhtad.

Keskkonnaameti Saaremaa büroo juhataja kohusetäitja Marek Saar ütles, et Tõlli-Ansi veehaarde piirkond on praeguseks kontrollitud. „Ühtegi reostust või veeseaduse rikkumist Keskkonnaameti järelevalveinspektorid seniajani leidnud ei ole. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse spetsialistid võtavad praegu veehaarde lähedal asuvatest kaevudest põhjavee proove, veendumaks, et põhjavesi on nõuetekohane. Keskkonnaameti järelevalveinspektorid otsivad ja kontrollivad veehaarde pumbajaamade läheduses olevaid kasutuseta kaeve, saamaks kinnitust, et ka nende kaudu ei ole reostus levinud," ütles Saar.

Saaremaa vallavalitsus tagab koolidele ja lasteaedadele vajaliku pudelivee.

 

06.09.2023: Kuressaare Veevärk jätkab trasside loputamist

Teisipäeval, 5. septembril Kuressaarest võetud 16 veeproovist 15 olid puhtad, ühest proovist leiti coli-laadseid baktereid. Kuressaare Veevärk jätkab veetrasside loputamist, et kloreeritud vesi jõuaks ka trasside kaugematesse otstesse, ja vaatab täna koos Keskkonnaameti ja vallavalitsuse keskkonnaosakonna spetsialistidega üle Tõllil asuvad puurkaevud.

Täna, 6. septembril võttis vee-ettevõte Kuressaare ühisveevärki toitvatest puurkaevudest uued veeanalüüsid, mille tulemused selguvad homme, 7. septembril.

Terviseameti Lääne regionaalosakonna juhataja Kadri Juhkami sõnul on Terviseameti poolt eile, 5. septembril võetud veeproovide tulemustest tänaseks selgunud, et puurkaevuvees ammooniumit ei tuvastatud. „See viitab sellele, et tõenäoliselt ei ole reostus seotud põldude väetamisega," selgitas Juhkam ja lisas, et kolmapäeval võeti lisaproov, et eilset tulemust kinnitada. Küll aga tuvastati puurkaevu veeproovis coli-laadsete bakterite olemasolu. „Laboris jätkub analüüside tegemine ja lähipäevil saame vastused ka teiste näitajate kohta," ütles Kadri Juhkam. Terviseamet jätkab Kuressaare veekvaliteedi jälgimiseks proovide võtmist.

Saaremaa vallavalitsus tagab koolidele ja lasteaedadele vajaliku pudelivee.

 

Lisainfo joogivee bakteriaalse reostuse kohta:

Bakteriaalse reostuse korral satuvad joogivette bakterid, millest mõni võib ka haigusi tekitada. Osa neist, näiteks E. coli, coli-laadsed bakterid ja enterokokid näitavad, et saastet põhjustavad väljaheited. Neid baktereid tuntakse indikaatorliikidena, kuna nad esinevad koos üldise fekaalse reostusega, neid on laboris lihtne määrata ja analüüsid on suhteliselt odavad.

• Escherichia coli

E. coli esineb peamiselt inimese ja soojavereliste loomade soolestikus. See võib sattuda põhjavette koos väljaheidetega suurte vihmasadude või lume sulamise ajal. Selle indikaatorliigi leidumine vees viitab otseselt hiljutisele või jätkuvale fekaalsele reostusele. E. coli avastamine tõestab, et joogivette on võinud sattuda väljaheidetega levivad haigustekitajad. Enamik E. coli tüvesid on inimesele ohutud. Leidub aga ka haigusttekitavaid tüvesid, näiteks harvaesinev E. coli O157:H7, mis on eriti ohtlik ja võib levida ka vee kaudu. See toodab võimast toksiini ja võib põhjustada väga raskeid haigusi.

• Coli-laadsed bakterid

Coli-laadsed bakterid esinevad nii inimese ja soojavereliste loomade väljaheidetes kui ka väliskeskkonnas (toitainerikkas vees, reovees, pinnases, lagunevas taimses materjalis). Nende leidumine vees ei viita alati fekaalsele reostusele. Coli-laadsed bakterid ei põhjusta üldiselt inimese haigestumist. Coli-laadsete bakterite olemasolu joogivees viitab, et veesüsteemis võivad olla haigust tekitavad bakterid (patogeenid) ja vee töötlemisel või veejaotusvõrgus võib esineda puudusi.

• Soolestiku enterokokid

Ka soolestiku enterokokid elutsevad inimese ja soojavereliste loomade väljaheidetes. Enterokokid taluvad hästi kuiva, kuuma, külma ja suurt soolakontsentratsiooni, mille tõttu säilivad need väliskeskkonnas kauem kui näiteks E. coli. Veeuuringutes saab soolestiku enterokokke kasutada fekaalse saastuse indikaatorina. Erandjuhtudel võib mõni enterokokiliik elutseda ka mujal kui soolestikus. Veekvaliteedi uuringutes neid tavaliselt kindlaks ei tehta, sest siis kasutatakse temperatuuri üle 40 °C, mille juures väliskeskkonnas elutsevad liigid ei arene.

 

05.09.2023: Kuressaare Veevärk: proovid näitasid puurkaevude vee saastumist

Esmaspäeval, 4. septembril võetud veeproovid näitasid, et Kuressaare ühisveevärki toitvate puurkaevude vesi on saastunud. Tõllil asuvate puurkaevude veest leiti nii E.coli kui ka coli-laadseid baktereid. Reostuse põhjuse väljaselgitamiseks tehakse põhjalikumad veeanalüüsid.

Kuressaare linna peatrasside veeproovid olid puhtad, kuid ühest kinnistusisesest proovist leiti nii E.coli kui ka coli-laadseid baktereid. Kuressaare Veevärk jätkab vee kloreerimist ja veetrasside loputamist.

AS Kuressaare Veevärk juhatuse liikme Ain Saaremäeli sõnul soovitakse veeanalüüsidega võimalikult kiiresti selgeks saada, kas veehaardesse ja puurkaevudesse on sattunud pinnasevett või on veehaare saastunud mingil muul moel. Samuti laseb vee-ettevõte teha puurkaevudele põhjaliku kontrolli.

Tegevused joogivee veehaarde sanitaarkaitsealal ja vedelsõnniku laotamine on reguleeritud veeseadusega. Kuressaare veehaardele on kehtestatud 200-meetrise raadiusega sanitaarkaitseala, kus näiteks sõnnikut laotada ei tohi.

Keskkonnaameti Saaremaa büroo juhataja kohusetäitja Marek Saar ütles, et Keskkonnaameti järelevalveinspektorid on kontrollinud veekaitsenõuete täitmist paljudel veehaarde läheduses asuvatel põllumajandusmaadel. „Kontrollide käigus ei ole seniajani leitud hiljutist sõnniku laotamist ega sõnnikuaunasid. Praegu on tööd pooleli, järelevalvetegevustega jätkatakse ka lähipäevil," ütles Saar.

Saaremaa vallavalitsus tagab koolidele ja lasteaedadele vajaliku pudelivee.

 

04.09.2023: Palume Kuressaare kraanivett keetmata kujul mitte tarbida

Pühapäeval, 3. septembril võetud veeproovid näitasid Kuressaare peatrassides olukorra paranemist, küll aga leiti kahes kinnistusiseses proovis nii E.coli kui ka coli-laadseid baktereid. Uute analüüside vastused selguvad teisipäeval, 5. septembril.

Kuressaare Veevärk jätkab vee kloreerimist ja veetrasside loputamist, et kloorilisandiga vesi jõuaks kõigi tarbijateni. Kuressaare linna paigaldati pühapäeval viis veepaaki, kust inimesed saavad endale vett võtta ning vallavalitsus jätkab koolidesse ja lasteaedadesse pudelivee viimist.

Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk ütles, et Unimäe veetöötlusjaamast Kuressaare trassidesse minev vesi on puhas. „Kuna veevahetus ja kloreeritud vee jõudmine torustiku kaugematesse otstesse võtab aega, palun Kuressaares kraanivett keetmata kujul mitte tarbida," lisas Tuisk. Vallavanema sõnul on kahetsusväärne, et Kuressaare joogiveega on taas probleeme. „Saaremaa vallavalitsus teeb koostööd vee-ettevõtjate, Terviseameti ja teiste valdkondade ekspertidega, et selgitada välja vee saastumise põhjus ja seda edaspidi vältida," sõnas Mikk Tuisk.

Terviseameti Lääne regionaalosakonna juhataja Kadri Juhkami sõnul ei ole praegune reostumine haiglasse pöördumisi kaasa toonud, kuid võimalikke haigestumisi välistada ei saa, sest võimalik peiteaeg veel kestab. „Samal ajal püüame igati kaasa aidata saastumise allika väljaselgitamisele, võttes ka ise erinevatest paikadest veeproove ja oleme laiendanud veest määratavate haigustekitajate parameetrite arvu," selgitas Juhkam.

Põllumajandus- ja Toiduamet juhib toidukäitlejate tähelepanu sellele, et kuni olukorra lahenemiseni tuleb toidu valmistamisel kasutada nõuetekohast vett ja hoiduda Kuressaare kraanivee kasutamisest. Toidu ja toiduga kokku puutuvate pindade, käte ning toidunõude pesemisel on vaja kasutada alternatiivseid joogivee allikaid, näiteks pudelitesse villitud vett ja keedetud vett, kuni Terviseamet on teavitanud, et veenäidud on korras.

 

03.09.2023: Kuressaare kraanivesi ei ole joogikõlbulik

Laupäeval, 2. septembril võetud veeproovidest leiti Kuressaare linna eri piirkondades nii E.coli bakterit kui ka coli-laadseid baktereid. AS Kuressaare Veevärk jätkab vee kloreerimist ja alustas veetrasside loputamist, et kloorilisandiga vesi jõuaks kiiresti tarbijateni. Kuressaare linna paigaldati pühapäeval veemahutid, kust inimesed saavad endale vett võtta.

Saaremaa vallavanem Mikk Tuisu sõnul on laupäevaste analüüsitulemuste järgi Unimäe veetöötlusjaamast Kuressaare trassidesse minev vesi puhas, kuid linna eri piirkondades esineb vees nii E.coli kui ka coli-laadseid baktereid. „Seetõttu palun inimestel Kuressaares kraanivett keetmata kujul mitte tarbida," ütles Tuisk. Eelistada võiks pudelivett või kraanivesi eelnevalt vähemalt 10 minutit läbi keeta.

Esmaspäeva, 4. septembri hommikul viib vallavalitsus koolidesse ja lasteaedadesse pudelivett. Kuna transport võtab aega ja mõnda asutusse ei pruugi pudelivesi jõuda enne lõunat, palume lapsevanematel võimalusel anda lapsele hommikul kodust kaasa oma veepudel.

 

01.09.2023: Kuressaare Veevärk: veeproovide analüüsi käigus tuvastatud Kuressaare piirkonnas vee kvaliteedi halvenemine

AS Kuressaare Veevärk annab teada, et 31. augusti veeproovide analüüsi käigus on tuvastatud Kuressaare piirkonnas vee kvaliteedi halvenemine. Äärelinna kinnistusisesest torustikust võetud proovist leiti E.coli bakter ja mitmes kohas leidus ka üksikuid coli-laadseid baktereid. Sellest tulenevalt alustati täna, 1. septembril Kuressaares vee kloreerimist ja seda jätkatakse seni, kuni analüüsid kinnitavad tarbevee puhtust.

Ettevaatusabinõuna palume joogiks kasutada pudelivett või kraanivesi lähipäevadel eelnevalt läbi keeta.

E.coli bakteri leiuga kinnistu torustik pestakse läbi. Järgmised kontrollproovid Kuressaare tarbevee kvaliteedi hindamiseks võetakse laupäeval, 2. septembril. Analüüside tulemused selguvad eeldatavasti pühapäeval, 3. septembril.

AS Kuressaare Veevärk vabandab kõigi tarbijate ees.

 

Veemahutid

Kuressaare linnast on avalikud veemahutid eemaldatud.