Tutvustus olulisematest muudatustest, mis ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega kaasnevad

  • 3. juuliks 2021 võtavad liikmesriigid vastu meetmed, millega tagatakse ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside (sh nende korkide ja kaante) ja toidupakendite tarbimise ambitsioonikas ja pidev vähenemine. Tarbimise vähendamiseks on võimalik rakendada riiklikke sihtmäärasid või meetmeid, millega keelustatakse müügikohas joogitopside ja toidupakendite tasuta jagamine või tehakse kohustuslikuks korduskasutatavate alternatiivide pakkumine.

  • 3. juuliks 2021 rakendub ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja oksüdantide toimel laguneva plastist valmistatud toodete turule laskmise keeld. Nimetatud keeld hõlmab järgnevaid ühekordselt kasutatavaid plasttooteid: vatitikuvarred, söögiriistad, taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad, õhupallide varred, vahtpolüstüreenist toidu- ja joogipakendid ning joogitopsid.

  • 3. juuliks 2024 tuleb võtta kasutusele selline tootedisain, mille puhul ühekordselt kasutatavad plastist joogipakendite plastist korgid jäävad pärast pudeli avamist pudeli külge kinnitatuks.

  • Ühekordselt kasutatavad plastist joogipakendid peavad sisaldama alates 2025. aastast 25% (PET) ja alates 2030. aastast 30% (kõik plasti liigid) ringlusse võetud plasti.

  • Alates 3. juulist 2021 peavad turule lastud ühekordselt kasutatavad plasti sisaldavad hügieenisidemed, tampoonid ja nende aplikaatorid, niisutatud pühkepaberid, filtriga tubakatooded ja tubakatoodete kasutamiseks mõeldud filtrid ning joogitopsid kandma kas nende pakendil või tootel endal märgistust, mis annab infot sobimatute jäätmekäitlusvõimaluste või jäätmekõrvaldamisviiside kohta. Sh peab märgistus andma infot plastisisalduse kohta ja toote keskkonda sattumisel kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude kohta.

  • Ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite, painduvast materjalist valmistatud pakkide või pakkematerjalide, millest pakutakse valmistoitu, kuni kolme liitriste joogipakendite, joogitopside ja õhkuste plastkandekottide puhul peavad tootjad kandma laiendatud tootjavastusega kaasnevad miinimumnõuded (direktiiv 2008/98/EÜ ja direktiiv 94/62/EÜ), lisaks teadlikkuse suurendamisega seotud kulud, korraldama jäätmete kogumise, sh taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud ning asjaomastest toodetust tekkinud prügi koristamise, edasise veo ja käitlemise kulud.

  • Niisutatud pühkepaberite, õhupallide, filtriga tubakatoodete ja tubakatoodete kasutamiseks mõeldud filtrite tootjatele laienevad teadlikkuse tõstmisega seotud kulud, asjaomase prügi koristamise, veo ja käitlemise kulud ning andmete kogumise ja aruandluse kulud.

  • Filtriga tubakatoodete ja tubakatoodete kasutamiseks mõeldud filtrite puhul tagavad liikmesriigid, et tootjad kannavad lisaks veel asjaomastesse avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud toodete kogumise, sealhulgas taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud. Nende kulude hulka võib kuuluda taristu rajamine spetsiaalselt nimetatud toodete tarbimisel tekkivate jäätmete kogumiseks, näiteks sobilikud jäätmemahutid kohtades, kus prügistamise tõenäosus on suurem.

  • Laiendatud tootjavastutussüsteem luuakse plasti sisaldavate ja liikmesriigi turule lastavate kalapüügivahendite jaoks. Liikmeriik peab kehtestama selliste kalapüügivahendite minimaalse iga-aastane kogumismäära ringlusse võtmiseks. Laiendatud tootjavastutuse süsteemidega tagavad liikmesriigid, et plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad kannavad kulud, mis on seotud selliste plasti sisaldavate kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumise ning nende edasise veo ja käitlemisega. Sh tuleb tootjatel kanda kulud, mis on seotud teadlikkuse suurendamise meetmetega. Eelnimetatud nõuded ei laiene kaluritele ja käsitöö kalapüügivahendite tegijatele.

  • Ringlussevõtuks sobiliku materjali saamise eelduseks on plastijäätmete liigiti kogumine. Eestis on olemas hästi toimiv pandipakendi süsteem, mille kaudu kogutakse liigiti kokku ligi 90% turule lastud ühekordselt kasutatavatest plastist joogipudelitest. Edaspidi peavad ka teised liikmesriigid tegema jõupingutusi plastpudelite kogumiseks ning tagama, et 2025. aastaks kogutakse 77% ja 2029. aastaks 90% turule lastud ühekordselt kasutatavatest plastist joogipudelitest.

  • Liikmesriigid peavad kasutusele võtma meetmed, et teavitada tarbijaid ning motiveerida neid vastutustundlikult käituma, eesmärgiga saavutada käesoleva direktiiviga hõlmatud toodetest tekkiva prügi vähenemine.