Ehitusseadustiku § 4 lg 3 järgi on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva hoone omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva hoone üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu.

Üle 60 m² ehitisealuse pindalaga elamute ümberehitamisel tuleb koostada nõuetele vastav ehitusprojekt ja esitada see koos ehitusteatisega ehitisregistri kaudu Saaremaa vallavalitsusele menetlemiseks. Ehitusteatis on riigilõivuvaba ning seda menetletakse kuni kümme päeva juhul kui projekt ei vaja täpsustavaid parandusi.

Hoone ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:

  • muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;
  • muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;
  • paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;
  • muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;
  • viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;
  • taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

Õhksoojuspumba paigaldamine liigitub ehitusseadustikus ehitise ümberehitamise alla. Vastavalt ehitusseadustikule ja selle lisale ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta on elamu ümberehitamiseks vajalik esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt.

Ehitusprojekti esitamine toimub läbi ehitisregistri.

Ehitusprojekt peab sisaldama järgmise andmeid:

1.Tiitelleht:
1.1 ehitusprojekti nimetus ja töö number,
1.2 objekti aadress,
1.3 ehitusprojekti staadium,
1.4 ehitusprojekti koostaja nimi (juriidilisest isikust ehitusprojekti koostaja puhul), registrikood, kontaktandmed, teatamiskohustusega ettevõtja puhul majandustegevuse registreerimise number ja konkreetse ehitusprojekti eest vastutava isiku nimi ning tema kvalifikatsiooni tõendavad andmed,
1.5 projekti koostaja allkiri,
1.6 kinnistuomaniku/taotleja nimi, aadress ja kontaktandmed,
1.7 projekti koostamise kuupäev.

2. Sisukord ja jooniste loetelu

3. Seletuskiri:
3.1 hoone asukohakirjeldus,
3.2 projekteeritud tööde kirjeldus (kuhu paigaldatakse õhksoojuspump, agregaadi välisosa varjestatamine).
Seletuskiri peab sisaldama asjakohast ja vajalikku infot. Vajadusel põhjendada, miks õhksoojuspump just sellesse kohta paigaldatakse. Seletuskirja igale lehele tuleb lisada ehitusprojekti nimetus, aadress, koostaja nimi, koostamise kuupäev, töö number ja ehitusprojekti staadium. Seletuskirja lõppu tuleb lisada koostaja nimi, allkiri ja kuupäev. Seletuskirja lehed nummerdada (lehekülgede nummerdamisel märgitakse kõigepealt lehekülje number ja seejärel lehekülgede arv dokumendis).

4. Hoone asukohaga asendiplaan hoone asukohaga (1:500 või 1:1000):
Ära märkida hoone asukoht ja tähistada koht, millisesse hoone külge välisagregaat projekteeritakse. Vajadusel näidata krundi katendid, kaugused teistest hoonetest ja krundipiiridest ning juurdepääsude asukohad.

5. Vajalikud joonised:
Näiteks korruse põhiplaan, katuseplaan, tehnoruumi joonis, hoone vaated jms olenevalt sellest, kuhu pump paigaldatakse. Joonistele lisada juurde vajalikud mõõdud. Jooniste kirjanurka lisada joonise koostaja nimi, allkiri, kuupäev, joonise nimetus, objekti aadress. Joonistele (ka asendiplaanile) lisada kirjanurgad, kuhu kirjutada ehitusprojekti nimetus, aadress, koostaja nimi, koostamise kuupäev, töö number, ehitusprojekti staadium, mõõtkava ja joonise nimetus.

6. Nõusolek:
Kõigi kinnistu kaasomanike nõusolekud või korteriühistu volitatud esindaja nõusolek. Soovi korral võib lisada fotosid olemasolevast olukorrast.

Ehitusseadustiku § 4 lg 2 järgi on ehitise laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. Abiks on tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta. Tabelit sirvides tuleb valida lahter selle järgi, milliseks hoone ehitatakse.

Üle 60 m² ehitisealuse pindalaga elamu laiendamise puhul tuleb kontrollida ehitisregistrist hoone olemasolevat mahtu (m³). Kui hoonet laiendatakse vähem kui 33% hoone ehitisregistrijärgsest mahust, siis tuleb esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Kui üle 60 m² ehitisealuse pindalaga elamut laiendatakse rohkem kui 33% võrra ehitisregistrijärgsest mahust, tuleb ehitusseadustiku järgi taotleda ehitusluba, tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseadusele ning esitada nõuetele vastav ehitusprojekt.

Valdavalt kõigi mitteelamute (nt kaubandushooned, teenindushooned jms) ümberehitamiseks ja laiendamiseks tuleb taotleda ehitusluba ning koostada nõuetele vastav ehitusprojekt.

Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta.

Uusehitise ja ehitusalust pinda suurendavate juurdeehitiste puhul ehitusprojekti koostamise aluskaardiks võtta päevakohastatud (olemasolevat olukorda tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud) digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500, kus on esitatud koostaja andmed (ettevõtja nimi, litsentsi nr, töö nr) ja mõõdistamise aeg.

Alusele peavad olema kantud kõik puud. Alusplaanina ei saa kasutada kommunikatsioonide teostusmõõdistuste jooniseid. Kui ehituse käigus ei suurendata olemasoleva hoone ehitusalust pinda, võib asendiplaani vormistada olemasoleval geodeetilisel alusel (krundiplaanil), Maa-ameti kaardil või ortofotol. Oluline on, et kogu olemasolev olukord oleks asendiplaanil kajastatud.

Enne projekteerimise algust tuleb teatud juhtudel taotleda vallalt projekteerimistingimused.

Juhul kui soovite hoonet ümber ehitada või laiendada (soojustada, lisada vintskappe, tuulekodasid vms) ning kavandatav ehitus ei suurenda hoone algset mahtu rohkem kui 33%, ei ole projekteerimistingimuste taotlus seaduse järgi tarvilik.

Juhul kui hoone kavandatav laiendus suurendab hoone algset mahtu üle 33%, tuleb ehitusloakohustusliku hoone projekti aluseks võtta projekteerimistingimused.

Projekti koostamise üldnõuded

  • Ehitusprojekt tuleb koostada Eestis kehtivate projekteerimisnormide, majandus- ja taristuministri ehitusprojekti nõuete määruse, müranormide ning hea projekteerimistava järgi.
  • Ehitusprojekti (selle osad) peab koostama või seda kontrollima projekteerimises pädev vastutav spetsialist.
  • Ehitusprojekti digitaalse vormistamise juhendi leiab siit.
  • Ehitusprojekti alusplaanina kasutada tõest tehnovõrkudega digitaalset geodeetilist krundiplaani täpsusega M 1:500 või 1:1000. Kui ehitus jääb hoone olemasoleva kontuuri piiresse, võib asendiplaani või asendiskeemi vormistada krundiplaanil või ortofotol.
  • Põhijoonised koostada mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200.
  • Projektis tuleb esitada vee-, kanalisatsiooni- ja elektrivarustuse ning kütte ja ventilatsiooni lahendus. Eriosade võimsuste muutumisel tuleb taotleda tehnilised tingimused ja kooskõlastada projektid vastavate võrguvaldajatega. 
  • Parkimine, juurepääsud ja jäätmekäitlus: lahendada asendiplaanil normikohaselt oma krundil.
  • Piirded peavad sobima piirkonna miljöösse. Esitada tuleb joonis.
  • Haljastus tuleb näidata asendiplaanil läbi põhimõttelise kujunduslik-funktsionaalse planeeringu.
  • Projekt peab olema kooskõlastatud kõigi kinnisasja kaasomanikega või korteriühistu korral korteriühistu volitatud esindajaga.

Kogu ehitusloa või ehitusteatise ja ehitusprojekti dokumentatsioon tuleb esitada digitaalselt allkirjastatult ehitisregistrisse.

Kontakt ja lisainfo

Andres Abna

Ehituslubade spetsialist

Missing meedia element.

Piret Kuldsaar

Ehituslubade spetsialist

Viimati uuendatud 08.02.2024

Kas sellest lehest oli abi?