Puurkaevu asukoha kooskõlastamine

Puurkaevu rajamine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega. Kooskõlastamiseks tuleb iseteeninduskeskkonnas esitada vallavalitsusele puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise taotlus (docx) ja planeeritava asukoha skeem (näidis).

Puurkaevu asukoha valikul tuleb taotlejal silmas pidada kõiki olemasolevaid reostusallikaid (sõnnikuhoidlad, kompostihunnikud, välitualetid, kanalisatsioonirajatised jms) – sh neid, mis asuvad vahetus läheduses paikneval naaberkinnistul. Vallavalitsus arvestab puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamisel üld- ja detailplaneeringutega, valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga ning vee-ettevõtja olemasolevate teeninduspiirkondadega.

Vallavalitsus kooskõlastab puurkaevu või -augu asukoha või keeldub selle kooskõlastamisest 10 tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest alates. Kui puurkaevu asukoha kooskõlastamisest on möödunud üle 2 aasta või on muutunud ümbritsevad keskkonnatingimused, on soovitav pöörduda vallavalitsuse keskkonnaosakonna poole, selgitamaks, kas on vajalik uue puurkaevu asukoha kooskõlastamise taotluse esitamine.

Puurkaevu rajamine

Kui vallavalitsus on taotlejale väljastanud puurkaevu asukoha kooskõlastuse, saab taotleja tellida puurkaevu rajajatelt puurkaevu või -augu projekti, mis seejärel esitatakse läbi ehitisregistri koos vormikohase ehitusloa taotlusega vallavalitsusele läbivaatamiseks. 

Nimekirja hüdrogeoloogliste tööde tegevuslubade omanikest leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt. Lepingu sõlmimisel puurkaevu rajava ettevõttega on soovitav tähelepanu pöörata sellele, kes esitab puurkaevu rajamistöödega seoses vajalikud taotlused ning materjalid ehitisregistrisse, tasub riigilõivu ning hilisemad teostusmõõdistusega seotud kulud. Maaomaniku jaoks on lihtsam, kui vajalikud ehitisregistri toimingud (ehitusloa, kasutusteatise või kasutusloa taotluse esitamine) teostab ja vastavad kulud kannab puurkaevu rajav ettevõte.

Seejärel edastab vallavalitsus läbi ehitisregistri puurkaevu projekti koos ehitusloa taotlusega keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Kui keskkonnaamet puurkaevu või -augu rajamise projekti ei kooskõlasta, keeldub vallavalitsus ehitusloa väljastamisest. Projekti kooskõlastamisel väljastab vallavalitsus ehitusloa puurkaevu rajamiseks, millega saab tutvuda ehitisregistris.

Puurimistööde ajal peab puurkaevu või -auku rajav isik täitma puurimispäevikut ning pärast puurkaevu või -augu proovipumpamist korraldab puurkaevu või -augu rajanud isik veeproovide võtmise, mida teeb proovivõtja atesteerimistunnistust omav isik. Puurkaevu või -augu puurinud isik on kohustatud pärast puurkaevu või -augu rajamist täitma puurimispäeviku andmete alusel puurkaevu või -augu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise vormi ja esitama selle keskkonnaametile elektroonilisel teel, elektroonilisel andmekandjal või posti teel 10 tööpäeva jooksul puurkaevu rajamise lõpetamisest alates. Taotleja saab puurkaevu parameetritega ning vee kvaliteediga tutvuda edaspidi keskkonnaregistris.

Kui kasutusele võetakse puurauk või selline puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on alla 10 m³ ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, esitatakse vallavalitsuse läbi ehitisregistri kasutusteatis koos selle juurde kuuluvate ehitusseadustiku § 127 lõikes 3 nimetatud dokumentide või informatsiooniga (keskkonnaregistri väljavõte või viide keskkonnaregistris olevatele puurkaevu või -augu andmetele; omanikujärelevalve tegija nimi, registri- või isikukood ja kontaktandmed; puurkaevu või -augu hooldusjuhend, teostusjoonis).

Kui kasutusele võetakse puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on üle 10 m³ ööpäevas või mida kasutab rohkem kui 50 inimest, esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri kasutusloa taotlus koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotlusele tuleb lisada ka terviseameti nõusolek.

Kasutusteatise esitamisel riigilõivu tasuma ei pea; kasutusloa taotluse esitamisel tuleb tasuda ka riigilõiv suuruses 30 eurot.

Puurkaevu ümberehitamine ja rekonstrueerimine

Puurkaevude või -aukude ümberehitus või rekonstrueerimine võib olla lahenduseks olukorras, kus puurkaevust saadav vesi ei vasta nõuetele. Läbi puurkaevu rekonstrueerimise on võimalik seadustada ka olemasolevat puurkaevu, mille andmed registris puuduvad.

Puurkaevude ümberehitamisel on erineva tootlikkusega puurkaevude puhul asjaajamise kord mõnevõrra erinev. Üldjoontes on puurkaevu ümberehitusega seotud asjaajamine siiski sarnane rajamisega seotud korraga:

1. Omanik valib välja puurkaevu rajamisega tegeleva ettevõtte, kes omab hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba. Nimekirja hüdrogeoloogliste tööde tegevuslubade omanikest leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
2. Taotleja tellib puurkaevu rajajatelt puurkaevu või -augu projekti, mis seejärel esitatakse läbi ehitisregistri koos vormikohase ehitusloa või -teatise taotlusega vallavalitsusele läbivaatamiseks.
   • Kui rekonstrueeritakse puurauk või selline puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on alla 10 m³ ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri ehitusteatis.
   • Kui rekonstrueeritakse puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on üle 10 m³ ööpäevas või mida kasutab rohkem kui 50 inimest, esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri ehitusloa taotlus. Ehitusloa taotluse esitamisel tuleb tasuda ka riigilõiv suuruses 30 eurot.
3. Seejärel edastab vallavalitsus läbi ehitisregistri puurkaevu rekonstrueerimise projekti koos esitatud teatise või taotlusega keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Kui keskkonnaamet puurkaevu või -augu rekonstrueerimise projekti ei kooskõlasta, keeldub vallavalitsus edasiste lubade väljastamisest. Projekti kooskõlastamisel väljastab vallavalitsus vajaliku loa, millega saab tutvuda ehitisregistris.
4. Puurkaevu või -augu rekonstrueerimist kavandav isik tellib puurkaevu või -augu puurimise alal hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omavalt isikult puurkaevu või –augu rekonstrueerimistööd. Puurimistööde ajal peab puurkaevu või -auku rajav isik täitma puurimispäevikut ning pärast puurkaevu või -augu proovipumpamist korraldab puurkaevu või -augu rajanud isik veeproovide võtmise, mida teeb proovivõtja atesteerimistunnistust omav isik. Puurkaevu või -augu puurinud isik on kohustatud pärast puurkaevu või -augu rajamist täitma puurimispäeviku andmete alusel puurkaevu või -augu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise vormi ja esitama selle keskkonnaametile elektroonilisel teel, elektroonilisel andmekandjal või posti teel 10 tööpäeva jooksul puurkaevu rajamise lõpetamisest alates. Taotleja saab puurkaevu parameetritega ning vee kvaliteediga tutvuda edaspidi keskkonnaregistris.
5. Edasine protsess sõltub puurkaevu või -augu kasutuse mahust:

   • Kui kasutusele võetakse puurauk või selline puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on alla 10 m³ ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri kasutusteatis koos selle juurde kuuluvate ehitusseadustiku § 127 lõikes 3 nimetatud dokumentide või informatsiooniga (keskkonnaregistri väljavõte või viide keskkonnaregistris olevatele puurkaevu või -augu andmetele; omanikujärelevalve tegija nimi, registri- või isikukood ja kontaktandmed; puurkaevu või -augu hooldusjuhend, teostusjoonis).

   • Kui kasutusele võetakse puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on üle 10 m³ ööpäevas või mida kasutab rohkem kui 50 inimest, esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri kasutusloa taotlus koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotlusele tuleb lisada ka terviseameti nõusolek.

   • Kui rajatud puurkaevuga võetakse põhjavett rohkem kui 5 m³ ööpäevas, on lähtuvalt veeseadusest tegemist vee erikasutusega. Vee erikasutusloa nimetatud tegevuseks väljastab keskkonnaamet.

Puurkaevu andmete muutmine

Puurkaevude rajamist ning nende üle arvestuse pidamist reguleerivad õiguslikud alused on aastatega muutunud, millega seoses ei pruugi kajastuda kõikide puurkaevude andmed korrektselt ehitisregistris. Puurkaevude üle peab arvestust keskkonnaagentuur ning andmed on leitavad keskkonnaregistrist. Levinumad puurkaevude registriandmetega seotud vead ja võimalused nende lahendamiseks on:

• Puurkaevu registrijärgne asukoht on vale. Andmete korrigeerimiseks tuleb esitada taotlus asukoha parandamiseks koos õigete koordinaatidega keskkonnaagentuurile aadressil kaur@envir.ee (teksti näide lingile vajutades).
• Ekslikult on puurkaevule määratud 50 m sanitaarkaitseala, kuid tegelikult lähtuvalt veeseadusest võib puurkaevule moodustada hooldusala suurusega 10 m või on puurkaevule projekti järgi määratud teistsugune sanitaarkaitseala. Andmete korrigeerimiseks tuleb esitada põhjendatud taotlus (võimalusel koos kaevu ehitusprojekti või kaevu passiga) keskkonnaagentuurile aadressil kaur@envir.ee (teksti näide lingile vajutades).
• Olemasoleva kaevu andmed ei kajastu keskkonnaregistris ning selle rajamise kohta puudub olemasolev dokumentatsioon. Kaevu on võimalik registrisse kanda läbi puurkaevu rekonstrueerimise protsessi.

Puurkaevu konserveerimine

Kasutusest väljajääv puurkaev või -auk tuleb põhjavee edaspidise saastamise vältimiseks nõuetekohaselt konserveerida (sealjuures kinnise soojussüsteemi puuraugu konserveerimisel tuleb soojuskandevedelik soojuskontuurist eemaldada ja soojuskontuuri otsad sulgeda). Konserveerimisest tuleb (maa)omanikul või valdajal teavitada vallavalitsust ja keskkonnaametit kirjalikult 10 tööpäeva jooksul puurkaevu või -augu konserveerimise päevast alates. Konserveeritud puurkaevu või -augu kohta teeb keskkonnaamet keskkonnaregistris vastava märke.

Kui konserveeritud puurkaev soovitakse taas kasutusele võtta, korraldab puurkaevu omanik või valdaja eelnevalt selle puhastuspumpamise ja veeproovide võtmise. Enne kinnise soojussüsteemi puuraugu taas kasutusele võtmist tuleb ka kontrollida, kas soojuskontuur on töökorras.

Salvkaevu rajamine ja ümberehitamine

Salvkaevude rajamisel ja ümberehitamisel esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri ehitusteatis koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. Enne salvkaevu rajamist ja ümberehitamist peab tööde teostaja tutvuma salvkaevu kavandatava asukohaga kohapeal ning määrama salvkaevu asukoha täpsed koordinaadid. Rajatav salvkaev peab vastama teatavatele nõuetele.

Salvkaevude kasutusele võtmiseks pärast rajamist ja ümberehitamist esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri kasutusteatis koos keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise vormiga. Vallavalitsus esitab ehitisregistris keskkonnaametile rajatud või ümberehitatud salvkaevu andmed kooskõlastamiseks. Keskkonnaamet kontrollib, sisestab ja registreerib andmed keskkonnaregistris 10 tööpäeva jooksul andmete esitamisest.

Kaevu lammutamine

Kaevu omanik on lähtuvalt ehitusseadustikule kohustatud lammutama kasutamiskõlbmatu, põhjavee seisundile ohtliku või kasutusotstarbe kaotanud salvkaevu, puurkaevu või -augu.

Kaevu lammutamiseks tuleb vallavalitsusele esitada läbi ehitisregistri ehitusteatis (ja nõuetekohane ehitusprojekt puurkaevu lammutamiseks, millele esitatud nõuetega saab tutvuda siin). Vallavalitsus esitab ehitusteatise koos ehitusprojektiga kooskõlastamiseks keskkonnaametile.

Kaevu lammutanud isik esitab vallavalitsusele lammutamise teatise (ja puurkaevu või -augu lammutamise aluseks olnud projekti). Teatis esitatakse 10 tööpäeva jooksul lammutamistööde lõpetamise päevast arvates.

Vallavalitsus teavitab seejärel lammutamisest keskkonnaametit ja kannab teatise andmed ehitisregistrisse. Lammutatud kaevu kohta tehakse ehitisregistris vastav märge. Keskkonnaamet korraldab kaevu lammutamise teatise andmete sisestamise keskkonnaregistrisse. Lammutatud kaevu kohta tehakse keskkonnaregistris vastav märge.

Keskkonnaosakond
Tallinna 10, Kuressaare

Veekasutuse ja -kaitse peaspetsialist
Meelis Albert
tel 452 5150
meelis.albert@saaremaavald.ee

Nõuded salvkaevu, puurkaevu või -augu kohta
Ehitusseadustik
Veeseadus