Kriisiks valmistumine

Kriis ei hüüa tulles! Seepärast on mõistlik kriisiolukordadeks täie tõsidusega valmistuda. Hädaolukorras sõltub abi saabumiseni abivajaja ja tema lähedaste elu, tervis ja heaolu suurel määral abivajajast endast. Kui aga olla korralikult valmistanud, on võimalik tõenäoliselt saada kõrvalise toeta hakkama.

On väga oluline, et iga inimene, pere ja kogukond teeks kriisiks ettevalmistusi ja mõtleks läbi, kuidas ekstreemses olukorras enda ja oma lähedaste elu, tervist ning vara kaitsta. Parimad lahendused selleks sünnivad koos sõprade, naabrite ja kogukonnaliikmetega. Samuti on oluline läbi mõelda, kuidas hoolitseda kriisiolukorras kodu- ja/või lemmikloomade eest.

Häda- või kriisiolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis:

  • ohustab paljude inimeste elu või tervist;

  • põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid teiste elutähtsate teenuste toimepidevuses;

  • mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus;

  • mille lahendamiseks on vajalik rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.

Kriisiabi käitumisjuhised on Siseministeeriumi ja Päästeameti praktilised nõuanded inimestele, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda. Eesti riik teeb kõik endast oleneva, et kriise vältida ja vajaduse korral neid lahendada. Ometi ei pruugi abi jõuda inimesteni alati piisavalt kiiresti, sest mõni kriis võib puudutada väga paljusid elanikke, kesta päevi ja isegi nädalaid. Sellises olukorras sõltub inimeste ja nende lähedaste heaolu suurel määral omaenda valmisolekust, kuni elutähtsad teenused taastatakse või abi saabub. 

Juhiseid ja näpunäiteid sellest, kuidas kriisi korral toimida, leiab veebilehel www.kriis.ee Veebilehelt www.olevalmis.ee ning vastavast mobiilirakendusest leiab samuti praktilisi nõuandeid, kuidas erinevateks kriisiolukordadeks valmistuda ja neis käituda.

Kriisiolukorras edastatakse saarlastele infot Raadio Kadi (90,5 MHz, 98,6 MHZ Ida-Saaremaal) vahendusel, mille toimimine tagatakse elektrikatkestuse korral generaatoriga.

Mõelge oma leibkonnas läbi, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmis olla.

Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Selleks selgitage:

  • kas kõik pereliikmed teavad, millal ja kuidas abi kutsuda;

  • millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ning millistes olukordades tuleb jääda siseruumidesse;

  • kuhu te saate ohu korral ajutiselt minna või kus kokku saada (naabrite, sõprade, sugulaste juurde või maale/suvilasse);

  • kus on patareidel töötav täis patareidega raadio, mille abil saaksid infot ka olukorras, kus elektrivõrgust sõltuvad vahendid ei tööta;

  • kas elad või töötad piirkonnas, kus elanikke teavitatakse ohust sireenide abil (ohtlike ettevõtete kaart).

Veendu, et kõik pereliikmed teaksid:

  • kuidas vajadusel vett kinni keerata ning elekter majast/korterist välja lülitada;

  • kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna või tuleb lahkudes kaasa võtta; 

  • mida tuleks kodust lahkudes kaasa võtta (evakuatsioonikoti sisu vaata all) või millised peaksid olema kodused hädaolukorraga toimetuleku varud (vaata lähemalt päästeameti kodulehelt); 

  • mis hetkel, kust ja kuidas abi kutsuda – abi kutsu siis, kui kahtlustad, et midagi ohtlikku võib juhtuda, või kui sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus;

  • abi kutsumisest saad täpsemalt lugeda www.olevalmis.ee veebilehelt.

Pereliikmete tegutsemist arutades võtke arvesse igaühe teadmisi, oskusi ja võimekust kriisiolukorras hakkama saada (lahendused laste, eakate ja erivajadustega pereliikmete jaoks).

Mõned nipid, kuidas koos ümbruskonnaga kriisiks valmis olla:

  • tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid;

  • tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud nagu külavanem või korteriühistu esimees;

  • selgitage koos võtmeisikutega välja piirkonna ohud, eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla – lahenduseks võib olla näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vms;

  • tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi;

  • leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jt);

  • ideaalis on hea, kui kogukonnas on koostatud kriisiplaan;

  • samuti peaksid kriisideks valmistuma korteriühistud.

  • toit peaks olema hästi säiliv ja valmistamist mittevajav: konservid, kuivikud, pähklid, maiustused jms

  • vett peaks jätkuma vähemalt üheks ööpäevaks (vaata avalikud veevõtukohad allosas)

  • suu- ja kehahügieeni tarbed

  • esmaabivahendid ja ravimid

  • taskulamp ja varupatareid

  • kaasaskantav raadio, varupatareid, akupank või muu laadimisseade

  • magamiskott või tekk

  • muud olulised vahendid: taskunuga, konserviavaja, tikud, toidunõud, söögiriistad

Rohke reisimine teeb haigustele riigipiiri ületamise lihtsamaks. Suure nakkushaiguse puhangu puhul:

  • pese tihti käsi ning vajadusel kasuta desovahendit

  • väldi lähikontakte teiste inimestega

  • ära katsu oma silmi, nina ja suud

  • haigeks jäädes püsi kodus ning võtta ühendust perearstiga, tõsisema mure puhul helista 112

  • jälgi ametlikku infot haiguse leviku ning nakkusennetusmeetmete kohta

  • väldi reisimist riskipiirkonda, jälgi terviseameti ja välisministeeriumi reisisoovitusi

  • ära külasta põhjuseta erakorralise meditsiini osakonda

  • varu koju piisavalt ravimeid

Kontakt ja lisainfo

Ametifoto puudub

Gunnar Havi

Kriisivalmiduse nõunik

+372 452 5181

Lossi tn 1, Kuressaare

Kaitseväe Akadeemia, sõjaväeline juhtimine (kõrgharidus)

Lossi tn 1, Kuressaare

Viimati uuendatud 08.02.2024

Kas sellest lehest oli abi?