Salme rahvamaja

Sõrve mnt 5, Salme alevik, Saaremaa vald 93201    
juhataja: Maire Sillavee
Tel (+372) 4571 650
Tel (+372) 5112757
E-post: salme.kultuurimaja@saare.ee

Salme raamatukogu
Sõrve mnt 5, Salme alevik, Saaremaa vald 93201
raamatukogujuhataja: Maie Alas
Tel (+372) 4571 634
E-post: salme.raamatukogu@saare.ee
http://www.facebook.com/salmeraamatukogu
Avatud:
E, T, K   9.00 – 17.00
N 9.00 – 18.00
R 9.00 – 16.00
Töötab AIP (avalik internetipunkt)

Raamatukogus osutatakse järgmisi postiteenuseid:
Kirjateenused - Riigisiseste ja rahvusvaheliste kirjade vastvõtmine ja väljastamine
Pakiteenused - Riigisiseste ja rahvusvaheliste postipakkide vastuvõtmine ja väljastamine
Perioodika teenused – Ajakirjade ja ajalehtede tellimuste vastuvõtmine
Jaemüük - Postmarkide, ümbrikute,  jms müümine
Finantsteenused - Maksete vastuvõtmine
Postipunkt avatud:
E, T, K   9.00-12.00 ja 13.00 – 16.00
N  9.00-12.00 ja 13.00 – 17.00
R 9-00 – 12.00 ja 13.00 -15.00
Postiteenuste osutamise tüüptingimused ja kliendiandmete töötlemise põhimõtted leiab Eesti Posti kodulehelt www.post.ee

 

SALME SPORDISAALI TEATED!

1. OOTAME MEHI JA NAISI NOORI JA UUSI MÄNGIJAID

4. OKTOOBRIL KELL 19.30

koos treener Cristin Lepaga

VÕRKPALLI MÄNGIMA

2. NAISTE VÕIMLEMINE

Treeningud toimuvad igal teisipäeval

kell 19.30

9.oktoobril esimene treeningtund

kõigile tasuta!

3. MATKAME KOIGI RABAS

21. oktoobril, kell 12.00 väljasõit

SALME PÕHIKOOLI PARKLAST

koos matkajuhiga

4. QI GONG "KULDSE  KELLA  HARJUTUSED" algajatele

Treeningud toimuvad kolmapäeviti kell 19.00-20.00 Salme kooli võimlas.

ESIMENE TREENINGTUND 3. OKT kell 19.00

Treenerid: füsioterapeut Katrin ja Gunnar Vares

Tule ühine treeningrühmaga.

Alustada pole kunagi hilja.

Tervis on sinu enda kätes!

Info ja registreerimine : 525 3248

salme.sport@saare.ee

Isetegevuse ja sportimise võimalused 

SALME KULTUURIMAJA HARRASTUSSELTSKONNAD:
Salme valateatee ja noortetrupp
eestvedaja Maire Sillavee
vallateatri koduleht : http://vallateater.salmevald.ee/
Meesansambel "SÕSTRAD"
juhendaja Veikko Lehto 
Salme memmede tantsurühm "MEELESPEA"
juhendaja Jelena Pšenitšnaja
Seltskonnatantsuklubi "VARBARÖÖM"
juhendaja Merle Sillavee
Pärimusmuusikud Anseküla KÜI
Regilaulu reanimatsioonirühm "AMMUKER"
juhendaja Mari Lepik
Meeste regilaulupunt "SOE JUTT"
eestvedaja Oliver Parrest
Laste laulumänguring
juhendaja Mari Lepik
Bänd Jäävaba
eestvedaja Oliver Kilter
Bändikool
juhendaja Ain Kivilo
Oliveri trummiring
juhendaja Oliver Kilter

Käsitöökamber 
juhendaja Tiia Kobin
Vaba aja keskus
Üritusteks igas vanuses Salme elanikele, päevasel ajal pakub ennekõike võimalust oma aega sisustada bussi ootavatele koolinoortele. 
Keskpäevaklubi

SPORDIKLUBID:
MTÜ Salme Spordiklubipresident Meelis Juhandi
Salme Põhikooli võimlas sportimise võimalused 2017/2018:
Toimuvad treeningud:
Neljapäeval kell 14.00 – 15.00 VÕRKPALL 1 – 5. klass
15.00 – 16.00 VÕRKPALL 6 – 9. klass
19.00 – 21.00 VÕRKPALL naistele, meestele
Esmaspäeval kell 19.15 – 20.30 KEHA TASAKAALUSTAV TREENING
Juhendaja G. Vares; K. Vares
Hind: 5€

Mitmekülgne JÕUSAALI treening
Lihasvastupidavuse ja füüsilise võimekuse parandamiseks ning kehakaalu korrigeerimiseks. Sobib nii algajatele kui edasijõudnutele (osalemine 1€ ).
Teisipäev, kolmapäev ja neljapäev kell 19.00- 20.00

Võimalik saali üürida tennise, sulgpalli , jalgpalli mängimiseks.
ÜÜRI SUURUS:
* Koolimaja võimla suure saali üüri suurus vallaelanikele (pallimängud): 
1) 60 min -2 €; 
2) 90 min-3 €; 
* Koolimaja võimla suure saali üüri suurus mitte-vallaelanikele: 
1) 60 min -3 €; 
2) 90 min-5 €. 
* Koolimaja võimla üürimine võistlusteks -7 €/tund. 
* Koolimaja võimla jõusaali üüri suurus: 
1) 60 min täiskasvanutele -1 €; 
2) 60 min õpilastele - 0,50 €. 
* Viiase jalgpalliväljaku üüri suurus: 
1) 90 min pesuruumide kasutamiseta - 20 €; 
2) 1 mäng pesuruumide kasutamisega (Sörve JK, Saaremaa JK kodumängud) - 70 €. 

INFO JA EELREGISTREERIMINE tel 52 53 248

salme.sport@saare.ee

Salme Põhikool
Kuressaare mnt 1, Salme alevik, Saaremaa vald 93201
Tel (+372) 453 0250
E-mail: kool@salme.edu.ee
Kodulehekülg: http://www.salme.edu.ee

Salme Lasteaed „Otto-Triin"
Aia tn 3, Salme alevik, Saaremaa vald 93201  
Lasteaia direktor on Maret Seeman
Telefon: 45 71 548, 52 166 58
e-post: maret@otto-triin.edu.ee
Kodulehekülg: http://www.otto-triin.edu.ee

Kalmistud
ANSEKÜLA KALMISTU
kalmistu järelevaataja - Helle Timm
tel 45 71 211, 52 02 268

MASSINÕMME KALMISTU
kalmistu järelevaataja - Tiit Sepp
tel 45 71 218

Kultuuriajalugu

Kui pastor Martin Körber Anseküla koguduses 1846. aastal tööle asus, oli tal vaja noori edumeelseid abilisi ja 1848. aastal võttiski ta Anseküla kiriku köstriks ja koolmeistriks tööle Peeter Südda. Neid kaht meest võime nimetada Saaremaa koorilaulu pioneerideks - tegutsema hakkasid segakoorid Tiirimetsas ja Ansekülas.
Esimene avalik kontsert anti 1862. aastal Kuressaares, 23. mail 1848. aastal korraldasid Martin Körber ja Peeter Südda Massi talu väljal Sõrvemaa laulupüha, mis oli üks esimesi Eestis.

Edaspidigi olid kohaliku kultuurielu eestvedajaks kohalikud kirikutegelased ja koolmeistrid käsikäes.
Esimesed kirjalikud teated näitemängust Sõrvemaal leiame 1901. aastal ilmunud ajalehest "Saarlane" :
"17. juunil s.a. Anseküla kirikumõisa puiestikus näitemüük ehk bassaar kiriku ja kihelkonna kooli hääks ....Eeskavas: kingitud asjade müümine, näitemängud "Isaisade viisi ja "Alkoholi õnnistus" ...." Kohalikku seltsielu hakkas korraldama äsjaloodud Põllumeeste Selts , koori juhatas kohalik Anseküla köster – koolmeister Jakob Ait. Tema poeg Jaak Ait tegeles näitemänguhuvilistega. 20. sajandi algul.

Tuntumad seltsielu eestvedajad olid Ansekülas veel Jaak Vapper , Hindrek Jõgi, pärastsõja-aastatest Manivalde Jõgi, Eevi Tiitsar. Tiirimetsa näitering tegutses haridusseltsi Küünal juures – juhendajaks kohalik kiriku- ja kooliõpetaja Vladimir Paivel, alates 1920. aastatest nn. "Kannude -teater " –eestvedajateks Hindrik ja Leo Kann, näidendeid mängiti nende kodus Metsmatul. Viiekümnendatel olid küla kultuurielu eestvedajateks Rosalie Salong ja Hindrek Arge. Alates 1950. aastate algusest oodati rahvast juba "Salme Kaluri " uude rahvamajja.

Salme oli 20. sajandi algul päris pisike kaluriküla - seltsielu sai alguse seoses kooliõpetaja Aliide Liiv–Kuudi Salmele tulekuga. 
Ennesõjaaegsed näitlejad Salmel olid Kaarel Lepik, vennad Vahterid , Ida ja Arvo Kesküla ja palju teisi.
Salme kultuurimaja direktoritena on töötanud Els Trei, Juuli Järvando,1975. aastal valminud uues kontor-klubis Kiira Paunel, Ilme Sadam , Tõnu Anger, Merike Teder, Senta Saarm, Aili Nuum. 
On tehtud näitemängu ja koorilaulu, estraadi ja rahvatantsu – viimaste aastate lemmikuks on kujunenud muusikateater. 
Seltsielu Salme Kultuurimajas jätkub. 
Tere tulemast kõikidele huvilistele!
Maire Sillavee, Salme rahvamaja juhataja

Salme raamatukogu ajalugu

Esimesed teadaolevad andmed raamatukogu olemasolust Salme valla territooriumil on aastast 1903, mil Tiirimetsa tegelaste teenena avati endises Abruka vallamajas (kuni 1936. aastani kandis vald Abruka nime) esimene avalik raamatukogu. Kogus leidus umbes 400 eksemplari raamatuid. Kuid, et tookord nende väljaandmisel puudus kindel kord, loeti need viimseni "ära" ja sellest ajast pole neist säilinud enam ükski eksemplar.

Järgmine viide raamatukogu kohta on aastast 1916, mil anti luba raamatute laenutamiseks Anseküla pastoraadis, kus vastutavaks isikuks oli pastor Greinert.

Edasi tegutses raamatukogu hulk aastaid Tiirimetsas. Kui 1920. aastal asutati haridusselts "Küünal", siis kerkis üles ka raamatukogu teema. Kohe algul seadis juhatus endale eesmärgiks ka seltsi raamatukogu asutamise küsimuse. Pöörduti rahva poole üleskutsega raamatute saamiseks. Kingitustena tuligi kokku suur hulk raamatuid, millega raamatukogule pandi alus. Osteti ka uusi raamatuid juurde. Raamatuid laenutas Leo Kann, kes argipäeviti töötas oma talu veskis, pühapäeviti aga tegeles raamatutega.

1920-ndate aastate keskel alustas raamatute laenutamist Triin Lutšenko. Raamatukogu asus Tiirimetsa         6-klassilises koolis ja kuulus Tiirimetsa apostliku-õigeusu kirikule. Raamatukogu jaoks oli eraldatud väike ruum ja avatud oli raamatukogu pühapäeviti. Raamatud muretses haridusselts ja raha raamatute ostmiseks saadi seltsi poolt korraldatud pidude sissetulekust. Kuna raamatud olid tol ajal väga kallid, oli eksemplaride arv väike. Kokku oli raamatukogus raamatuid 1000 ringis. Raamatud olid kõik pehmes köites, seepärast tuli need uuesti ümber köita. Köitjaks oli Länga külas elav Aleksander Magus, kellel oli endal köitepress. Köitematerjali ja tasu köitmise eest maksis Küünla selts. Raamatute laenutaja töötasu oli 10 krooni aastas.

Peale uue Tiirimetsa koolimaja valmimist kolisid 1937. aastal sinna 6-klassiline kool ja ka raamatukogu. Eraldi ruumi raamatukogul ei olnud, raamatud olid pandud laste jalutusruumi. 1944. aastaks oli järele jäänud väga vähe raamatuid, kuna sõja ajal paigutati koolimajja sõjaväelased ja seal asus ka sõjaväehaigla.

Peale II maailmasõda kolis raamatukogu Tiirimetsast Salmele praeguse vallamaja ruumidesse. Raamatukogu jaoks oli tuba II korrusel, juhatajaks oli Amanda Jõgi (Matson). Samas majas olid ruumid Salme algkoolil ja sidejaoskonnal. 1950-53 oli raamatukogu juhatajaks Lehte Lepik. Enne 1960. aastat on raamatukogus töötanud veel Asta Saks (Reinsoo), Etvelie Tamm ja Mare Kupp, 1960.-1963. aastani Tea Kann. Edasi oli kahe aasta jooksul juhatajateks Õie Ollissaar ja Ilme Sadam.

1965. aasta 1. septembrist kuni 2010. aasta 1. septembrini töötas raamatukogu juhatajana Aino Tiit.

Raamatukogu teeninduspiirkond oli väga lai, ulatudes Ansekülast Möldrini. Raamatukogul oli üks rändkogu, mis asus Ansekülas. Seal laenutas raamatuid Helgi Paltsepp. Laenutuspunkte oli kaks, Läätsa kalatööstuses, kus raamatukogu juhataja käis teisipäeviti laenutamas ja Tiirimetsa koolis, kus raamatuid laenutati igal reedel. 1974 hakkas Saaremaal liikuma raamatubuss, mis hakkas teenindama raamatukogudest kaugel asuvaid külasid. Salme raamatukogu teeninduspiirkonnast jäid bussi teenindada Anseküla ja Möldri.

1976. aastal kolis raamatukogu uude Sõrve sovhoosi kontor-klubi hoonesse II korrusele.
2000. aasta augustis avati raamatukogus avalik interneti-punkt (AIP).

1. detsembril 2004 kolis raamatukogu rahvamaja I korrusele vastremonditud ruumidesse, oma praegusesse asupaika.
2008. aastal läks raamatukogu üle elektroonilisele laenutamisele.
Alates 1. septembrist 2010 töötab raamatukogu juhatajana Maie Alas.
2013. aastal tähistas Salme raamatukogu 110. sünnipäeva.

Maie Alas, Salme raamatukogu juhataja

Rahvariided Sõrvemaalt

Sõrve rahvariidedSõrve naise leinarõivastuses (vasakult esimene) on välditud punast värvi. Alussärgi peal on lühike särk (käised) 19. sajandi teisele poolele omase poolest saadik mahapööratud ning musta siidtikandi ja poepaelaga kaunistatud kraega. Krae kinnitati kahe paari kaksik- ehk kurgunööpidega. Kõrgele rindade alla ulatuv seelik (kuub) on õmmeldud lühikese liistiku (porsti) külge. 18. sajandil arvatavasti Saaremaal üldine must kurrutatud seelik (must kuub) püsis Sõrves kuni linnamoele üleminekuni leinarõivana. Allääres oranž kootud pook ja mitmevärviline kiripael ehk ai. Põll oli leinaülikonnas tumedakirjaline või päris valge, samuti kuulus siia sinisepõhjaline kirivöö. Peas mustakirjaline tuttmüts. Leinarõivastuses ehted harilikult puudusid.

Anseküla neiul oli särk kaunistatud (välja kirjutatud) nn risti ja rattamotiivilise valge põimpiluga, mida siin nimetati kadrideks. Krae äärel mähkpilu. Seelik (kirikuub) õmmeldud täplikust poolvillasest riidest liistiku (abu) külge. Lahttaskut kanti (samuti kui Kärlal ja Kihekonnal) seeliku peal. Põll, mis siin (nagu Saaremaal üldiselt) kuulus nii naiste kui neidude pidulikku rõivastusse, võis viimastel vähempidulikus ülikonnas puududa.
Peakate - silmkoes tuttmüts oli naistel ja neidudel ühine, neiud lasksid mütsi sopi langeda taha vasakule, naised paremale õlale.
Ehteks olid südamekujulised sõled (harjastega preesised) kuhiksõled (rõngaspreesised) ja silmadega preesid. Kuhiksõlgi, mis siin olid hästi väikesed, seati 3-4 ridamisi rinnale; suurem alla, väiksemad järk-järgult ülespoole.
Silmadega prees kinnitati harilikult sõlgede rea alla keset rinda hästi nähtavale. Kanti ka helmeid.
Sõrve meesAnseküla naisel on esitatud neiurõivastusele lisatud põll, talvine ülerõivas - hall villane vammus, rinnarätt, tuttmütsile pealeseotav pearätt ning kindad. Jalas olid Anseküla neidudel ja naistel punased villased sukad ja mustad nahast tipskorkkingad.
Sõrve mees kandis kõrge püstkraega särki, krae oli kaunistatud valge tikandi ja piluga, kinnitatud kaksiknööpidega, kaelarätiga üles seotud. Hallist villasest riidest püksid laia laka ja tublisti alla põlve ulatuvate avarate säärtega. Säärelõhikud kinnitati haakidega. Pükstega samast materjalist vatti (jakki,troid) kanti vööga. Sõrve meeste uhkuseks oli punase-sinise või rohelisetäplikust riidest vest. Eriti toredaks peeti, kui oli korraga seljas mitu vesti, mis kaeluse juures üksteise alt välja paistsid.
Peakatteks oli valgest villasest lõngast kahekordse suka moodi kootud üleskeeratava äärega tunnamüts. Jalas pruunid või hallid villased sukad (mis mõnikord püksisäärte peale köideti) ning mustad kingad.
Eesti rahvarõivad
Melanie Kaarma
Aino Voolmaa