Ehitus- ja lammutusjäätmed

Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise juhend
Ehitus- ja lammutusjäätmete (üldnimetusega ehitusjäätmed) käitlemist reguleerib jäätmeseadus ja valla jäätmehoolduseeskiri. Ehitusjäätmete hulka kuulub pinnas ning klaasi-, puidu-, metalli-, betooni-, telliste-, ehituskivide- ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid ja pakendid, mis tekivad ehitamisel (sh remontimisel ja lammutamisel). Lammutamisel kuuluvad ehitusjäätmete hulka ka detailid, mida on võimalik uuesti kasutusele võtta (näiteks radiaatorid, tellised, palgid). Ehitus- ja lammutusjäätmed on mõistlik koguda liikide kaupa eraldi, kuna liigiti kogutud jäätmete üleandmine jäätmekäitluskohas on üldjuhul oluliselt odavam kui segaprahi üleandmine. Ehitamise või lammutamise käigus tekkivate jäätmete vedamiseks, kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks peab ettevõttel olema jäätmeluba või registreerimistõend.

Registreerimistõendi taotlemine

Ehitamise või lammutamise käigus tekkivate jäätmete vedamiseks, kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks peab ettevõttel olema jäätmeluba või registreerimistõend. Registreerimistõendi saamiseks tuleb esitada taotlus Keskkonnaametile. Riigilõivu registreerimise puhul ei maksta. Keskkonnaamet väljastab registreerimistõendi 10 tööpäeva jooksul, kui taotluses ei esine puudusi ja kavandatav tegevus on seaduspärane. Jäätmeloa või registreerimistõendi olemasolu saab kontrollida keskkonnalubade infosüsteemist. Kasutada tuleb otsingut, sisestades ettevõtte nime, kellele jäätmeid plaanitakse üle anda. Veenduma peab, et jäätmeluba või registreerimistõend oleks kehtiv Saare maakonnas.

Millega arvestada projektide koostamisel?

Ehitusprojektile tuleb lisada jäätmekava (näidis ja juhised), milles on ära toodud:

  • jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus

  • pinnasetööde mahtude bilanss

  • selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil

  • ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate mahutite tüübid

  • jäätmete käitlustoimingud ja -kohad.

Projekti asendiskeemil tuua ära ehitise tarbeks mõeldud jäätmemahutite asukohad (võttes arvesse jäätmehoolduseeskirja § 5). Soovitav on näha ette ruum ka pakendijäätmete mahuti jaoks. Kui kinnistul kompostitakse või on kavas kompostida biojäätmeid, siis näidata ära ka komposteri või auna asukoht. Ka ehitise lammutamiseks vajalik projekt peab olema kooskõlastatud vallavalitsuses.

Juhised ehitajale ehitusjäätmetega ümberkäimiseks

Ehitusobjektil tuleb liigiti koguda järgmised jäätmed:

  • korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivad materjalid;
  • töödeldud puit;
  • kiletamata paber ja kartong;
  • metall;
  • mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, betoon jms);
  • kips;
  • klaas;
  • pinnas;
  • kile ja muud plastijäätmed;
  • ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
  • ohtlikud ehitusjäätmed vastavalt määruse § 40 toodule;
  • pakendid;
  • ehitus- ja lammutuspraht;
  • segaolmejäätmed.

Ehitusjäätmete käitlemisega tegelevad Saaremaal näiteks:

  • Osaühing Saaremaa Prügila
  • Abiks Ikka OÜ
  • Aktsiaselts Level
  • Aktsiaselts Saare Erek
  • Osaühing Sikassaare Vanametall

Keskkonnaameti vastava loa või registreeringu olemasolul võib tekkinud ehitusjäätmed taaskasutada kohapeal või taaskasutada või kõrvaldada ehitusjäätmete käitluskohas. Pinnase ladustamisel väljaspool kinnistut tuleb taotleda Keskkonnaametilt registreerimistõend.

Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks ainult isikule, kellel on asjakohane jäätmeluba või kes on ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Lubade ja litsentside olemaslu saab kontrollida keskkonnalubade infosüsteemist.

Puidujäätmeid võib põletada või kasutada kütteks vaid juhul, kui need pole värvitud ega immutatud. Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri määrust asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuete kohta. Kui ehitis jääb üleujutusalasse, siis kavandada meetmed üleujutusohu ennetamiseks.

Mida teha väljakaevatud pinnasega?

Kui pinnas kaevatakse välja kaevetööde käigus looduslikust olekust, siis on tegemist kaevisega. Ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandustööde käigus tekkivat ja ülejäävat kaevist on võimalik kasutada vastavalt maapõueseaduse §-le 60. Kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine on lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Nõusolek loetakse antuks, kui sellest on eelnevalt kirjalikult teavitatud Keskkonnaametit ning viimane ei ole kahe nädala jooksul teate saamisest arvates nõusoleku andmisest keeldunud.

Kui tegemist ei ole kaevisega maapõueseaduse tähenduses, tuleb saastumata pinnase kasutamine maa-ala planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel Keskkonnaametis vastavalt jäätmeseaduse §-le 74 registreerida. Saastumata pinnast võib laotada ka eramaale. Pinnase kasutamiseks täitematerjalina võib tegevuse registreerida kinnistu omanik või ettevõte, kes töid teeb (sellisel juhul on teate juurde vaja esitada kinnistu omaniku nõusolek kavandatava tegevusega). Pinnase vedajal peab olema vastav registreerimistõend või jäätmeluba.

Ehitusjäätmete taaskasutamise kohustus

Vastavalt jäätmeseadusele tuleb vähemalt 70% ehitus- ja lammutusjäätmeid taaskasutada korduskasutuseks ettevalmistatuna, ringlussevõtuna ja muul viisil, sealhulgas tagasitäiteks muude ainete asemel (välja arvatud sellised looduslikud ained nagu kivid ja pinnas ning ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas).

Kontakt ja lisainfo

Keskkonnaosakond
Tallinna 10, Kuressaare

Jäätmehoolduse peaspetsialist
Merili Pahapill
tel 524 7636
merili.pahapill@saaremaavald.ee

Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri
Jäätmeseadus