Puurkaevu või -augu ümberehitamine/rekonstrueerimine

Puurkaevude ümberehitus on lahendusvarinadiks olukorras, kus puurkaevust saadav vesi ei vasta nõuetele ning veekvaliteedi tagamiseks nähakse ette puurkaevu ümberehitamist. Läbi puurkaevu rekonstrueerimise on võimalik seadustada ka olemasolevat puurkaevu, mille andmed registris puuduvad.

Puurkaevude või –aukude ümberehitamisel on erineva tootlikkusega puurkaevude puhul asjaajamise kord mõnevõrra erinev. Üldjoontes on puurkaevu ümberehitusega seotud asjaajamine siiski sarnane puurkaevu- või –augu rajamisega seotud korraga:
1. Omanik valib välja puurkaevu rajamisega tegeleva ettevõtte, kes omab hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba. Nimekirja litsentseeritud puurkaevude rajajatest leiab 
Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
2. Taotleja tellib puurkaevu rajajatelt puurkaevu või -augu projekti, mille edastab seejärel kohaliku omavalitsuse üksusele läbi Ehitusregistri portaali (
www.ehr.ee ) koos ehitusteatise või ehitusloa taotlusega. Ehitusteatis esitatakse puurkaevu rekonstrueerimiseks, kui vett võetakse alla 10 m³ ööpäevas või kui kaevu kasutab vähem kui 50 inimest ja selle esitamisel riigilõivu tasuma ei pea. Ehitusloa taotlus esitatakse puurkaevu rekonstrueerimiseks, kui vett võetakse üle 10 m³ ööpäevas või mida kasutab rohkem kui 50 inimest ning tasuda tuleb ka riigilõiv (30 eurot) vastavalt riigilõivuseaduse § 328 ja 329.
3. Kohalik omavalitsus esitab puurkaevu rekonstrueerimise projekti koos esitatud taotlusega Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Kui Keskkonnaamet puurkaevu või -augu rekonstrueerimise projekti ei kooskõlasta, keeldub kohalik omavalitsus edasiste lubade väljastamisest.
4. Kui Keskkonnaamet kooskõlastab puurkaevu rekonstrueerimise projekti, väljastab kohalik omavalitsus vajadusel ehitusloa (ehitusloaga saab tutvuda ehitusregistris).
5. Puurkaevu või -auku kavandav isik tellib puurkaevu või -augu puurimise alal hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omavalt isikult puurkaevu või –augu rekonstrueerimistööd. Puurimistööde ajal peab puurkaevu või -auku puuriv isik täitma 
puurimispäevikut ning pärast puurkaevu või -augu proovipumpamist korraldab puurkaevu või -augu puurinud isik veeproovide võtmise, mida teeb proovivõtja atesteerimistunnistust omav isik. Puurkaevu või -augu puurinud isik on kohustatud pärast puurkaevu või –augu rajamist täitma puurimispäeviku andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise vormi ja esitama selle Keskkonnaametile elektroonilisel teel, elektroonilisel andmekandjal või posti teel 10 tööpäeva jooksul puurkaevu rajamise lõpetamisest alates.
6. Taotlejal on oma puurkaevu parameetritega ning vee kvaliteediga võimalik tutvuda Keskkonnaregistris.
7. Kui kasutusele võetakse puurauk või selline puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on alla 10 m³ ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele läbi Ehitusregistri (
www.ehr.ee ) kasutusteatis koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. Kui kasutusele võetakse puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on üle 10 m³ ööpäevas või mida kasutab rohkem kui 50 inimest, esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele läbi Ehitusregistri (www.ehr.ee ) kasutusloa taotlus koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotlusele lisatakse Terviseameti nõusolek. Kasutusloa taotlemisel tuleb lisaks tasuda ka riigilõiv (30 eurot).
8. Kui rajatud puurkaevuga võetakse põhjavett rohkem kui 5m3 ööpäevas, on lähtuvalt veeseaduse §8 lõike 2 punktist 1 tegemist vee erikasutusega. Vee erikasutusloa nimetatud tegevuseks väljastab Keskkonnaamet (
https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/vee-erikasutusluba ).

Kontakt

Keskkonnaosakond
Tallinna 10, Kuressaare 93819 

Vee ja looduskaitse peaspetsialist

Kairi Niit, tel 452 5079
kairi.niit@saaremaavald.ee 

Soovitus puurkaevu rajamist kavandavale maaomanikule
Lepingu sõlmimisel puurkaevu rajava ettevõttega on soovitav tähelepanu pöörata sellele, kes esitab puurkaevu rajamistöödega seoses vajalikud taotlused ning materjalid ehitusregistrisse (ehr.ee), tasub riigilõivu ning hilisemad teostusmõõdistusega seotud kulud.
Maaomaniku jaoks on lihtsam, kui vajalikud ehitusregistri toimingud teostab (ehitusloa, kasutusteatise või kasutusloa taotluse esitamine) ja kirjeldatud kulud kannab puurkaevu rajav ettevõte.