Reovee käitlus

AS Kuressaare Veevärk on Saaremaa suurim ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide haldaja, kes väljastab ka liitumistingimusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks piirkondades, kus vee- ja kanalisatsioonivõrgud on välja ehitatud või ehitamisel.

Kontakt:
Pikk 23, 93819 Kuressaare
tel 453 3514
saarevesi@saarevesi.ee
www.saarevesi.ee

Valvetelefon (24h): 455 5121
Avariitelefon (24h): 524 0868
Klienditeenindaja (sh arved, näidud): veenait@saarevesi.ee, tel 453 3515, 5343 4284

Purgimisteenus - fekaali ja/või heitvee äravedu, reovee kogumismahutite ning omapuhastite tühjendamine:

  • Prügimees OÜ, tel 453 1603, www.prugimees.ee

  • Kuressaare Veevärk, tel 453 3515, 5343 4284, www.saarevesi.ee

  • OÜ Citelli (Orissaare, Valjala, Pöide, Leisi) tel 5553 5405, citelli.ee/fekaalivedu. Sõiduki maht 4m3, mahuti min luugi läbimõõt 150mm, klient peab tagama mahutikaane lihtsa avatavuse, vooliku võimalik pikkus 5-20m, mahutile peab olema tagatud takistusteta ligipääs ja tee kandma 8,5 t masinat. 

  • Saaremaa Haldus (ainult Leisi alevik ja selle ümbrus) eelneval kokkuleppel tel 522 7431

Reovee kohtkäitlusrajatise rajamisel tuleb lähtuda antud valdkonda reguleerivatest õigusaktidest:

Omapuhasti asukoha kavandamisel hajaasustuses tuleb eelnevalt:

  1. Teha kindlaks puhastatud heitveele võimalik suubla (suunamine veekogusse või immutamine pinnasesse). Veekogusse juhtimisel on soovitav eelnevalt konsulteerida Keskkonnaametiga (melika.paljak@keskkonnaamet.ee), üksikmajapidamistel vallavalitsuse keskkonnaosakonnaga (kairi.niit@saaremaavald.ee). Maaparandussüsteemi eesvoolu veekogusse juhtimisel on vaja see kooskõlastada Põllumajandusametiga.

  2. Bioloogiliselt puhastatud reovett tohib veekogusse (kraav, oja, jõgi jne) juhtida veeseaduses toodud juhtudel veeloa olemasolul (väljastab Keskkonnaamet pärast süsteemi valmimist). Veeluba väljastatakse juhul, kui veekogusse juhitava heitvee kogus ületab 1m3/ööpäevas, veeloa väljastab Keskkonnaamet pärast reoveekäitlussüsteemi valmimist. Kehtiva veeseaduse alusel on lubatud heitvett veekogusse juhtida 50m kaugusel kaevu sanitaarkaitseala välispiirist. Täiendavat vahekauguse nõuet hooldusalaga kaevude osas kehtestatud ei ole, kuid Keskkonnaministeerium on teinud käesolevaga täiendavalt ettepaneku kehtestada ka hooldusalaga kaevude puhul veekogusse juhtimise osas täiendavalt analoogne nõue (hooldusalaga kaevu ja veekogusse juhtimise punkti vahel võib hakata tulevikus täiendavalt kehtima 60m vahekauguse nõue, millega tuleb arvestada juhul, kui süsteemi rajamine jääb kaugemasse tulevikku).

  3. Kui suublaks on pinnas, tuleb määrata maa põhjavee loodusliku reostuskaitstuse kategooria (kaitsmata, nõrgalt kaitstud, keskmiselt kaitstud, suhteliselt kaitstud või kaitstud). Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal võib pinnasesse immutada bioloogiliselt puhastatud reovett kuni 10m3 ööpäevas. Nõrgalt kaitstud põhjaveealal võib immutada ka mehaaniliselt puhastatud pesuvett (hallvesi) kuni 5m3 ööpäevas, kuid mitte fekaalset päritolu reostust. Keskmiselt, suhteliselt kaitstud ja kaitstud põhjaveealadel võib hajutatult immutada mehaaniliselt puhastatud (septiku läbinud) heitvett kuni 5m3 ning kuni 50m3 ööpäevas bioloogilist puhastatud heitvett (info põhjavee kaitstuse kohta: Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaart , interaktiivne katastripõhine põhjavee kaitstuse kaart). Silmas tuleb täiendavalt pidada, et reoveekogumisalal koormusega alla 2000 inimekvivalendi, kus puudub ühiskanalisatsioon, on lubatud rajada reovee puhastamiseks omapuhasti ja sõltumata põhjavee kaitstusest juhtida eelnevalt bioloogiliselt või süvapuhastatud reovett suublasse (pinnas/veekogu). Üldjuhul ei ületa ühe majapidamise ööpäevane heitvee kogus 5m3.

  4. Valida puhastile selline asukoht, mida ei ohusta üleujutus ega reoveepuhasti avarii korral põhjavee saastumine.

  5. Tagada, et imbsüsteemi kuja (50m) ei kattuks ühegi ümbruskonnas paikneva puurkaevu hooldusalaga (10m) või sanitaarkaitsealaga. Arvesse võtta kõik naabruskonnas asuvad kaevud, sõltumata sellest, kas need on Keskkonnaregistrisse kantud või mitte.

  6. Reoveekäitlussüsteem koos sellega kaasnevate kitsendustega tuleb mahutada asukohakinnistule. Kui see ei ole mingil põhjusel võimalik ning reoveesüsteemiga kaasnev kitsendus ulatub naaberkatastriüksusele, on vaja süsteemi ehitusprojektile kooskõlastada kirjalikult kinnistu omaniku poolt (nt imbsüsteemi 50m kuja kaevu asukoha või kaevu sanitaarkaitse- või hooldusala suhtes seab naaberüksusele puurkaevu rajamisel kitsenduse).

  7. Puhasti kavandada elamust vähemalt 10m kaugusele ning septik või muu pealt kinnine mahuti elamust vähemalt 5m kaugusele.

  8. Tagada, et puhasti jääb elamust valdavate tuulte suhtes allatuult (v a kinnised süsteemid).

  9. Tagada, et puhasti jääb kaevu(de) ja põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.

  10. Määrata või mõõta omapuhasti imbsüsteemi väljavalitud asukohas põhjavee kõrgeim tase maapinnast: koht on sobiv, kui reovee immutussügavuse ja põhjavee kõrgeima taseme vahele jääb aastaringselt üle 1,2m ning tagatud on piisav kaugus aluspõhja kivimitest. Kaitsmata, nõrgalt kaitstud või perioodiliselt liigniisketel aladel tuleb immutus rajada tõstetud peenrasse.

  11. Imbsüsteemi kavandamisel eelistada (eriti kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveealal) heitvee hajutatult pinnasesse immutamise süsteemi (kiirtega lahendus tagab ühtlasema ja hajusama imbumise kui imbkaev).

  12. Arvestada ka muude maaüksust puudutavate piirangute ja kitsendustega (maantee- ja liinikaitsevööndid, kaitsealused loodusobjektid, muinsuskaitsealused objektid jm).

  13. Soovitav on omapuhasti kavandamisel konsulteerida pädeva projekteerijaga, kelle ülesandeks on leida tehniline lahendus, mis sobib konkreetse majapidamise reoveetekke eripäradega ning sobitub ka looduslike oludega. Lahendus, mis töötab alalise elamu puhul, ei pruugi sobida suvamajale või ajuti/periooditi kasutatavale majapidamisele või väga suurtele reovee vooluhulkade muutustele (nt. alaliselt 1-2 inimest, periooditi aga kuni 20). Reeglina ei ole võimalik tagada biopuhasti töökindlust tingimustes, kus reoveeteke on hooajaline (nt. ainult suveperiood) või väga ebaühtlane: sellistel juhtudel tuleb eelistada alternatiivseid reovee kohtkäitlusviise (reovee kogumismahuti, kompostkäimla vms.)

  14. Infomaterjal hajaasustuses tekkiva reovee kohtkäitluse kohta:
    Juhend hajaasustuse reoveekäitlussüsteemide kavandamiseks, valikuks, ehitamiseks ja hooldamiseks 
    Saare maakonna hajaasustuse üksikmajapidamiste reovee käitlemisviiside määraja

 

Kontakt

Keskkonnaosakond
Tallinna 10, Kuressaare 93819 

Vee ja looduskaitse peaspetsialist
(sh kalastuskaartide väljastamine Abruka ja Vilsandi püsielanikele)

Kairi Niit, tel 452 5079
kairi.niit@saaremaavald.ee