Saaremaa Vallavalitsuse blogis selgitavad vallavanem, abivallavanemad ning vallavalitsuse teenistujad vallas aktuaalseid teemasid.
Toimetaja: arendus- ja kommunikatsiooniosakond,
karin.narep@saaremaavald.ee.
Refereerimisel palume viidata allikale ja autorile.

Saaremaa tund Raadio Kadi sagedused

Raadio Kadi eetris iga kuu teisel reedel
kell 11.

 

Kuula saadet SIIT.
 

Kuidas hoida Eesti kõige turvalisemat elukeskkonda?

 
Karin Närep,
arendus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja,
maakonna siseturvalisuse nõukogu esimees 
 
Läheneval pimedal sügisel ja talvel liiguvad mõtted üha enam selles suunas, kas minul, minu perel ja lähedastel on igapäevastes käimistes ja toimetamises ikka piisavalt turvaline ja kindel.
Kindlasti on erinevad asutused – nii riigi, omavalitsuse kui ka vabatahtlikus sektoris – igapäevaselt toimetamas ja olemas, et tõtata appi ja aidata lahendada ohtlikke olukordi.
Kuid tihti saavad need asutused appikutse siis, kui õnnetus on juba juhtunud. Me kõik, saarlased, saame aga igapäevaselt hea seista selle eest, et õnnetusi üldse ei juhtukski. 
 
Mõtle, mida Sa ise saaksid igapäevaselt teha, et kõik Su kallid jõuaksid õhtul kenasti koju tagasi. Kas oled lapsele meelde tuletanud, kuidas on õige teed ületada ning et on hädavajalik tõsta pilk nii ahvatlevalt nutiekraanilt tänaval olles ning kindlasti enne sõidutee ületamist? Oled kontrollinud üle, kas kõigil pereliikmetel on olemas toimivad helkurid? Kas oled pere kõige väiksematele meelde tuletanud, et ka mänguhoos on reeglid, mida meeles pidada? Ja mis kõige tähtsam – kas oled öelnud pereliikmetele, et kui näed, et keegi on hädas, anna sellest teada ja ära jää ükskõikseks pealtvaatajaks?
 
Saare maakonnas on peale maavalitsuse tegevuse lõpetamist siseturvalisuse valdkonna korraldamise teema antud ühiselt Saaremaa valla, Muhu valla ja Ruhnu valla kanda. Sarnaselt on korraldatud ka rahvatervise teema: haiguste ennetamine ja tervislike eluviiside propageerimine on antud meie maakonna kolme omavalitsuse korraldada. Rahvatervis ja siseturvalisus on väga otseselt seotud, sest meie tervis, sh vaimne tervis, mõjutab aina suuremal määral ka meie turvalisust nii koolis, tööl kui ka tänaval. Sellel eesmärgil on loodud maakonna siseturvalisuse nõukogu, mille eesmärgiks on määratleda avaliku, era- ja kolmanda sektori koostöös peamised siseturvalisuse korralduse probleemid ning leida neile lahendusi. Tänapäevases siseturvalisuse käsitluses on väga oluline kogukondade roll. Meil ei ole iial piisavalt ressursi, et ehitada üles politsei või päästestruktuurid nii, et kõikjal avalikus ruumis oleks politsei või päästjad näha – eelkõige on meie ressursiks meie inimesed ise, kes saavad just erinevate õnnetuste ärahoidmiseks omalt poolt palju ära teha. 
 
Augusti lõpus sõnastati siseturvalisuse valdkonna erinevate toimijate poolt neli probleemi, millega meie maakonnas eelkõige tuleb tegeleda, vaadates tänast statistikat: 
- Vägivallakuriteod
- Liiklusohutus
- Hoolimatus enda ja teiste turvalisuse suhtes
- Meditsiiniteenuste kättesaadavus
 
Saamaks aga laiemalt meie enda elanike arvamust selle kohta, millised on turvalisuse probleemid ja mis eelkõige paneb inimesi muretsema aastal 2018 Eesti kõige turvalisemas maakonnas, korraldab maakonna siseturvalisuse nõukogu oktoobrikuu lõpus kaks ümarlauda, kuhu kutsume kõiki kaasa mõtlema ja arutlema.  

Hoidkem ennast ja üksteist, et Saare maakonnas oleks jätkuvalt turvaline ja hea elada!

Miks me ometi muudame toimivat pakendite kogumise süsteemi?


Katrin Koppel,
jäätmete peaspetsialist
 
Sellise küsimusega on minu poole pöördunud nii mõnigi Saaremaa valla kodanik. Vastus on lihtne – praegune süsteem ei toimi nii nagu peaks. Maailmas on üle seitsme miljardi ressursse tarbiva inimese ja neil kõigil on õigus kasutada olemasolevaid, kuid piiratud ressursse. On ilmselge, et ühel päeval on need ressursid kas otsas või liiga kallid.

Et seda päeva vältida või vähemalt kaugesse tulevikku edasi lükata, peame juba kasutusse võetud ressurssidest maksimumi välja võtma enne nende ära põletamist või prügilasse matmist. Nii jõuamegi jäätmete uuesti kasutuselevõtuni ehk taaskasutuseni. 
 
Taaskasutamist saab meist igaüks harrastada kodus kasutades kilekotte rohkem kui ühe korra, klaaspurke hoidiste tegemiseks jne. Suur osa meie jäätmetest liigub siiski jäätmekäitlejate kätte. Paraku ei oota jäätmekäitleja kusagil jäätmejaamas, et saaks meie banaanikoorte, lapsemähkmete ja kohvipaksu seest välja noppida selle pappkasti, millest Räpina paberivabrik saaks teha uue vihiku või Werrowool seina soojustamiseks tselluvilla. 
 
Ka taaskasutusturul kehtib turumajandus. Ebakvaliteetne kaup ehk kehvasti sorteeritud jäätmed ei lähe kaubaks. Mida rohkem on kogutud jäätmeid vaja töödelda, seda kõrgem on teise ringi toormematerjali omahind ja seda madalam konkurentsivõime. Nii jõuavad uuesti ringlusse eelkõige need jäätmed, mis on kogutud puhtalt  - plast, mis ei sisalda orgaanikat, paber, mis ei ole moosine, biojääde, mis ei sisalda plasti. Kevadel lillepeenrasse kompostmulda ostes eelistame ka ise sellist mulda, mis ei sisalda klaasikilde ja kiletükke. 
Selleks, et meie kasutatud tooted saaksid uuesti ringlusse võetud, on vajalik need koguda eraldi teistest jäätmetest. Enamik tänapäevase mõtlemisega inimesi on valmis jäätmeid liigiti koguma ja ka nende jäätmete üleandmise eest mõistlikku tasu maksma. Kuid seda juhul, kui liigiti kogutud jäätmete äraandmiseks ei pea tegema ülemääraseid pingutusi. Aeg on raha ja pakendikotiga mööda pakendipunkte sõitmine vaba ruumiga konteinerit otsides, paneb lõpuks ka innuka sorteerija loobuma. 
 
Avalike pakendipunktide probleemidega on tõenäoliselt kokku puutunud kõik inimesed, kes neid kasutanud on, aga ka need, kelle töövaldkonda pakendimajandus kuulub. Pakendite kogumisega tegelevad organisatsioonid ei ole praeguse süsteemiga rahul, sest avalikesse pakendikonteineritesse pannakse palju muud prügi, mille käitlemine ei ole pakendiorganisatsiooni kohustus. Vallavalitsus ei ole avalike pakendipunktidega rahul, sest pakendikonteinerid on pidevalt täis, ja vallavalitsus peab oma kuludega koristama pakendikonteineri kõrvale toodud lapsevankrid, WC-potid, vanad jalanõud ja muu prügi. Kodanikud pole avalike pakendipunktidega rahul, sest need on liiga kaugel, ava on liiga väike  ja konteineris ei ole vaba ruumi. Keskkonnaministeerium ei ole praeguse süsteemiga rahul, sest meie jäätmetest peaks vähemalt 50% minema uuesti materjalina ringlusse, kuid tegelikult läheb vaid 30%. 
Jäätmete liigiti kogumise mugavamaks tegemisel on väga suur roll kohalikul omavalitsusel. Kui praeguse pakendite kogumise süsteemiga ei olda rahul ja ettekirjutused, teavitus ning uute pakendipunktide rajamine olukorda oluliselt ei paranda, siis peab kohalik omavalitsus leidma teistsuguse lahenduse. Üks Eesti pakendiorganisatsioonidest on pakendite tekkekohal kogumist praktiseerinud juba üle kümne aasta ja tulemuseks on kvaliteetsed ja taaskasutatavad pakendijäätmed. 
 
Kui kohtkogumise süsteem toimib mandril, siis tasub seda proovida ka siin Saaremaal. Ei tasu panna pead liiva alla jäädes ootama hetke, mil pakendite tekkekohal kogumine muudetakse kohustuslikuks ja siis seista silmitsi samade murede ja hirmudega, mis praegu välja on tulnud. Pigem tasub uut süsteemi vabatahtlikkuse alusel katsetada ja saada kogemuse võrra rikkamaks. Kui tekkekohal kogumine ühel päeval kohustuslikuks muutub, saame omalt poolt pakendikogujatele esitada kaalukaid tingimusi, olgu see siis konteineri renditasu, tühjendussageduse või tühisõidutasu kohta. 
 
Ligi kümme aastat kasutuses olnud avalike pakendipunktide süsteem on näidanud, et eesmärke sellega ei saavutata. See on läbitud arenguetapp ja aeg on edasi liikuda uute ja paremate lahendustega. 

Arengukava ja eelarvestrateegia on terve Saaremaa arendamiseks

 

Madis Kallas,
vallavanem

Saaremaa on üks tervik, mis koosneb 427 ainulaadset külast, 9 omanäolisest alevikust ja ühest linnast!

Kuressaare lasteaedades käib Kuressaare linnas elavaid lapsi Ida-Niidu, Rohu ja Ristiku lasteaedade jagu. Täna peab aga vald renoveerima Kuressaares veel kaks lasteaeda, kuna väljastpoolt Kuressaaret käib lasteaedades niivõrd palju väikesi saarlasi ja olemasolevatesse renoveeritud lasteaedadesse nemad ei mahuks. Siit minu küsimus - kas seda investeeringut saab kirjutada Kuressaare investeeringuks?

Kuressaares asuvates koolides õpib linnas elavaid lapsi natuke rohkem, kui mahub Kuressaare Gümnaasiumisse. Seda arvestatuna, et gümnaasiumi osa läheb riigigümnaasiumisse. Samas renoveerime järgnevatel aastatel Vanalinna kooli ja Saaremaa Ühisgümnaasiumi. Sisuliselt võib väita sama nagu lasteaedadega, et kui arvestada ainult Kuressaare lastega, piisaks linnale oluliselt väiksematest koolidest. Seega, kas saab väita, et tegu on Kuressaare investeeringuga?

Riigigümnaasiumiga seotud ehitised (KG staadion, riigigümnaasiumi piirkonna kõnniteed, kaitseliidu lasketiir), kopteri plats, SÜGi hostel, on 100% kogu Saaremaa investeeringud. Kopter teenindab kogu Saaremaa abivajajaid, SÜGi hostelis elavad 100% väljastpoolt Kuressaaret elavad lapsed (samas peab arvestama, et hostel on 60% ulatuses kasutuses hariduslike erivajadustega lastele), riigigümnaasium on kogu Saaremaa lastele.

Koolide ülalpidamine maksab Kuressaares ühe lapse kohta vallale kordades vähem, kui seda maapiirkondades ühe lapse kohta. Enamikus maapiirkondades investeerime koolide töösse täiendavalt arvestatavaid summasid ja mõne erandiga kehtib põhimõte, et mida vähem lapsi, seda rohkem maksame peale. Samas on maapiirkonna koolid üks meie prioriteet ja ilma koolideta/lasteaedadeta oleks seal elu oluliselt vaesem. Nimetame seda kuidas tahes, minule meeldib mõelda kui omavalitsusesisesele regionaalpoliitikale! Terve Saaremaa koos suudab väikseid koole, lasteaedu ja rahvamaju ülal pidada, üksi seda väiksemad vallad pikas perspektiivis teha ei suudaks. Minu jaoks on see ühinemise üks olulisemaid võite ja räägin seda kui maakoolis õppinud ja ka oma lapse maakooli pannud inimene. 

Lasteaedade osas tuleb vaadata ka maa ja linna kohatasude suhet. Maal peab lapsevanem maksma lasteaia koha eest kordades vähem kui seda Kuressaares. Kuigi on üks vald, on maal lasteaedade tasud palju väiksemad! Kuressaare eelistamist ka selles kontekstis kasutada on kohatu.

Teede rahastuseks on mõeldud järgneval neljal aastal kokku vähemalt 5,5 miljonit eurot ja sisuliselt kõik see summa on mõeldud maapiirkondade teede olukorra parandamiseks.

Järgmiste aastate eelarves investeeringute puhul peab eelnevast tulenevalt mõtlema sellele, kuidas käsitleda investeeringuid, mis on ülesaaremaalised ega puuduta vaid ühte piirkonda. Mõtteainet on esimesed 9 kuud juba andnud. Kindlasti tuleb veelkord mainida ka seda, et eelarvestrateegia on muutuv dokument ja aastate lõikes lisandub uusi objekte arvestatavas mahus.

Saaremaa on üks tervik ja me ei saa lähtuda „meie“ või „teie“ asjad, linna või maa asjad. Saaremaa asjad on meie kõigi ühised asjad Sõrve säärest Väikse väinani. Ma tean, et saarlased on jätkuvalt kogu Eestile eeskujuks põhimõttel, et ühiselt ja sõbralikult saab teha palju rohkem kui eraldi ja pidevalt omavahel võideldes.

Kogu Saaremaa on oluline ja elu 427 külas ja 9 alevikus on meile sama oluline kui elu Kuressaares. Sama kehtib ka vastupidi. Raha võiks alati rohkem olla, aga nii lihtsalt on, et soove kogu Saaremaa ulatuses on korduvalt rohkem kui vahendeid. Oluline on aga alati üksteist toetada ja seda sõltumata elukohast.

Vallavolikogu esimesed kuud


Tiiu Aro,
vallavolikogu esimees

Saaremaa valla juriidiline sünnipäev on 21.10.2017. Volikogu 03.11.2017 toimunud istungil sai ametisse valitud  vallavanem ja kinnitatud  viis abivallavanemat. Vallavalitsus sai täitevorganina paika, kuid alles 01.01.2018 alustas oma tegevust Saaremaa Vallavalitsus kui ametiasutus. Tekkis olukord, kus ühinenud valdade (ja linna) sekretärid jätkasid töö korraldamist saarel.

Kõige suurem koormus oli Kuressaare Linnavalitsuse ametnikel, kes pidid lahendama nii praktilisi küsimusi kui ka ette valmistama vallavalitsuse ja volikogu istungeid. Õhkkond oli parasjagu pingeline. 
 
2017. aasta kahel viimasel kuul toimus kuus volikogu istungit, arutusel oli 57 päevakorrapunkti, neist enamik olid vajalikud valla(valitsuse) töö käivitamiseks ja korraldamiseks. Otsuste ja määruste ettevalmistamisel ja otsustamisel tuginesime Saaremaa omavalitsuste ühinemislepingule. Kehtestati osavallakogude ja kogukonnakogu põhimäärused, moodustati nende kogude juhtide ümarlaud. See annab täiendava võimaluse endiste valdade elanikel piirkonnapõhiselt kaasa mõelda,  arvamust avaldada, valla elu edendamise ettepanekuid teha. Leiti juhid teenuskeskustele, mis tegutsevad pea igas varasemas vallakeskuses ja on elanikele esimeseks kontaktpunktiks asjaajamisel.
 
Uuel aastal jätkab töökalt ka volikogu. 1. augustiks on toimunud seitse istungit, arutatud tõsiselt investeeringute ja 2018. aasta eelarve üle. Paratamatult on selle aasta eelarve ühinenud valdade nägu, nendelt üle tulnud plaanide realiseerimine. Volikogu liikmed on aga konstruktiivsed ja püüame arutleda ja otsuseid teha ettevaatavalt, et 2019. aasta eelarve saaks juba päriselt uue valla eelarveks.

Eesmärk - elujärje parandamine

Esimesed üheksa kuud uues vallas on olnud minu jaoks muljetavaldavad. Oleme püüdnud lähtuda põhimõttest, et elukorraldus saarel ei tohiks halvemaks muutuda, jääda esialgu vähemalt endisele tasemele ja parimal juhul muutuks paremaks. Kindlasti on segadust olnud ja seda pole päriselt võimalik vältida ka edaspidi, kuid eesmärk on elanike elujärge parandada. Olgu need siis saaresiseste ja/või mandrivaheliste ühenduste arendamine, töökohtade loomine, haridusvõrgu loogiline korraldus, arstiabi kättesaadavuse parandamine. Kena loodus ja lahedad inimesed on lisaväärtused, mis peaksid meelitama  siia uusi elanikke, motiveerima neid saarlasteks “saama”. 

Laual on valla arengukava projekt, mis sõnastab suunad aastani 2030. Selle koostamisel on oluline iga vallaelaniku arvamus. Kuressaare ja kogu saare kultuurielu elavdamiseks oleme käivitanud Euroopa Kultuuripealinnaks 2024 kandideerimise. Need eesmärgid ja tegevused on tingimuseks, et elu Saaremaa vallas saab ainult paremaks minna ja siin elada on turvaline ja mõnus.
 
Suurel vallal on suurem jõud ja mõjuvõim, seda peab aga oskama arukalt kasutada.  Olen kindel, et eeldused selleks on loodud. Nii volikogul, kus töötab nii praeguseid riigikogu liikmeid kui endiseid ministreid ning igati arukaid inimesi, kui ka vallavalitsusel, on tugev potentsiaal näha tervikpilti.

Saaremaa valla esimene eelarvestrateegia


Alo Heinsalu,
tugiteenuste osakonna juhataja
 
Kohaliku omavalitsuse üksustel on kohustus koostada vähemalt neljaks aastaks eelarvestrateegia. Saaremaa valla arengukavas seatud eesmärkidest lähtudes on eelarvestrateegias aastateks 2019 – 2022 koostatud valla eelarve tulude prognoos ja piiritletud kavandatavate kulude ning investeeringute mahud, samuti valla laenustrateegia.

Kuna valla rahastamiskava sõltub majandustegevuse väliskeskkonna mõjudest, samuti võivad muutuda riigi poolt kehtestatud reeglid  omavalitsuse toimimiseks, uuendatakse eelarvestrateegiat iga-aastaselt. Eelseisval kolmel aastal on strateegia kavandamisel oluline roll ühinemislepingus kokkulepitul. 
 
Eelarvestrateegia aastateks 2019-2022 olulised lähtekohad on järgmised:
Saaremaa valla elanikkond väheneb, kuid maksumaksjate arv jääb samaks;
tulumaksu kui valla põhilise sissetulekuallika laekumine kasvab 4,5 – 5,5%;
valla põhitegevuse kulud kasvavad põhiliselt eeltoodu tõttu 2,5 miljoni euro võrra;
personalikulud kasvavad 2019 ligi 4% ja järgnevatel aastatel ca 2%, millega kaetakse eelkõige palgatõus haridusasutuste ja kultuurivaldkonnas, samuti alampalga suurenemisega seonduv;
vallavalitsuse teenistujate võimalikuks palgatõusuks ja tulenevalt elu kallinemisest majandamiskulude kasvuks tuleb leida vahendid olemasolevate ressursside arvelt;
lähtuvalt riigi poolt kehtestatud reeglitest (võlakoormuse ülempiir) määratakse ära investeerimisvõimalused ja konkreetsed objektid;
vallal on laenukohustusi 15,5 miljoni euro ulatuses ning täiendavalt on plaanis võtta investeerimisvajaduse katteks 22 miljoni euro väärtuses uusi laene.
 
Investeerimisobjektide valikul on strateegias lähtutud ühinemislepingus kokkulepitust, samuti kaasfinantseerimise olemasolust. Mitmed objektid on nn üleminevad, st nende ehitus toimub mitme eelarveaasta lõikes (nt kesklinna avaliku ruumi kaasajastamine, Orissaare lasteaed). Investeerimisplaanis on selges ülekaalus haridusvaldkonna objektid. Ühinemislepingus kokku lepitud objektid jõuavad tegevusplaani vastavalt valla võimalustele ja need vaadatakse aastalt aastasse üle. Olulist rolli mängib ka riigi poolse kaasfinantseeringu olemasolu.
Valla eelarvestrateegia läbib augustis avaliku arutelu. Pärast laekunud ettepanekute arutelu ja heakskiitu valitsuse poolt järgnevad septembris debatid volikogus. Eelarvestrateegia kinnitamine on volikogu ülesanne. Eelarvestrateegiaga saab tutvuda SIIN.

Saaremaa sport vajab värskendust!


Marden Muuk,                           
Artikkel avaldatud esmalt ajalehes Saarte Hääl 10.08.18. 
spordinõunik

“Praegu on Saaremaa sport saanud paika lähtuvalt ühinemislepingust, milles sätestati ka spordivaldkonna juhtimismudel ja struktuur. Täna on aga selgelt näha paljud tekkinud kitsaskohad,” kirjutab Saaremaa vallavalitsuse spordinõunik Marden Muuk.
 
Oleme olukorras, kus endised vallad on vähemalt spordi mõistes siiani eraldiseisvad, sest ühiseid puutepunkte on väga keeruline leida. Piirkondade spordijuhtide töösuhted on vägagi erinevad – nii on meil spordijuhte, kes on pedagoogid, rahvamaja perenaised või kultuurimaja juhatajad ning nende ainus ühine nimetaja on see, et nad teevad kohalikku spordijuhtimise tööd senisest harjumusest.
 
Kindlasti ei pea see nii olema, sest iga töö nõuab pühendumist ning selle töö tulemusena peab tekkima reaalne väljund. Selleks võib olla noorte sportimisharjumuse kasv, spordiüritus või -objekt, kuid me ei tohi unustada visiooni ja peame iga oma sammuga mõtlema ka tulevikule.
 
Kõik, kes on spordiga tegelenud, teavad, et ühel hetkel jõuab kätte aeg, kus tuleb võtta vastu otsus, kuidas edasi minna. Olgu selleks siis treeneri- või klubivahetus, koormuste suurendamine või vastupidi nende vähendamine ja keskendumine õppimisele või tööle. Muudatuste ja otsuste tegemine käib igal juhul sportlasekarjääri juurde. Täna me just seda tunnetame.

Üritusi jagub

Uus suur vald peab kaasa minema veel kiirema ja jõulisema mängustiiliga, milleks on vaja ambitsioonikat meeskonda, kes oskab minevikust kaasa võtta tarkuse ja tugevuse ning lisada omalt poolt nooruse energia ja visioonid.
 
Ma ei taha öelda, et meie spordivaldkond on halvas seisus – üldse mitte. Meil on suurepärane taristu, meil on maailma tippe ja me hoiame elus ka alasid, mille puhul on osalejaid alla kriitilise massi. Saaremaale jõuavad ka mitmed suurüritused, olgu selleks siis ACE Xdream´i osavõistlus või Eesti seeniorspordi ja spordiveteranide liidu 51. sportmängud. See, mis neid siia meelitab, pole pelgalt kaunis loodus ja kenad inimesed, siin on ka vastav kompetents ja külalislahkus.
 
Sügisel võõrustab Saaremaa Karujärvel Eesti suurima jalgrattamaratonide sarja viimast osavõistlust ehk Hawaii Express Estonian Cup´i, mis toob saarele enam kui 700 osalejat. Sellele mõeldes tekib suule muie, sest kõigi osavõtjate jaoks on see osavõistlus midagi, mis jääb meelde ja tekitab alati positiivset emotsiooni, ning see tunne on alati võrdluses Saaremaaga.
 
Siin ei ole unustatud kohalikke, sest sellised suured spordipeod ühendavad ja annavad ka meile kõigile võimaluse nautida tippvõistlust sisuliselt oma koduhoovis. Iganädalaselt on kohalikule elanikule suunatud seeriajooksud või ketasgolfi nädalamängud ja kes soovib nautida loodust, leiab tee orienteerumisneljapäevakutele.
 
Lisaks kõigile võistlustele ja üritustele on kindlasti vaja arendada valla koostööd kohalike spordiliitudega. Ühinemise eelselt oli koostöö erinevate valdade vahel erinev, nüüd, kus meil on üks vald, saame tänu sellele suurendada koostööd ja seeläbi arendada ka klubisporti.
 
Siiani on üks suuremaid murekohti olnud teavitus erinevate ürituste ja sündmuste toimumise kohta ning nende kajastamine. Saaremaal toimub pea iga päev midagi, kuid sellekohane informatsioon ei jõua väga tihti laiema avalikkuseni. Piirkondades on väga tublid ja ettevõtlikud inimesed, kes korraldavad erinevaid spordiüritusi, ning on ka väga palju traditsioonilisi sarju, kuhu tegelikult võiks osalejaid ja pealtvaatajaid juurde tulla. Sellisel juhul oleks ka võistluste korraldajatel endil huvi üritusi veel paremini ja loovamalt teha.

Alati saab paremini

Meil on väga palju tervislikke eluviise toetavaid üritusi, nagu Kuressaare suusapäev, Tervisepargi päev, “Tund spordikeskuses”, Jüriöö teatejooks jt. Selliseid laiemale publikule mõeldud tegevusi on läbi aasta kolm korda kuus erinevates asukohtades. Selle juures on väga oluline, et vald saaks nende tegevuste kajastamist toetada ja inimesi senisest enam liikuma suunata. Töö selles suunas juba käib ning ehk hakkab aastate pikkune ootamine lõpuks ka vilja kandma.
 
Praegu on meil võimalus arendada kogu Saaremaa noortesporti. Saame luua võimalusi selleks, et noored liikuma tuleksid ja sooviksid end füüsiliselt arendada. Kui tänu korralikule taristule ja teavitustööle saab mõni tänane noor tulevikus jala tippspordi ukse vahele, siis on meie eesmärk kuhjaga saavutatud. Veelgi olulisem on, et valla väga heades sportimistingimustes oleks meil veelgi enam harrastajaid. Siis oleks meil tribüünidel veelgi enam pealtvaatajaid omadele kaasa elamas.
 
Täiesti võimalik, et jääme kimpu vastustega, kui meilt küsitakse, millise rattamargiga sõitis eelmisel hooajal Mihkel Räim, või mitu medalit on Saaremaa sportlased läbi aegade võitnud Saarte mängudelt. On oluline, et meil oleks, kelle kohta ja kelle käest nendele küsimustele vastuseid küsida, ning kindlasti seisame selle eest, et vald looks võimalikult head tingimused, et siit võrsuks palju väga heal tasemel sportlasi.
 

Sotsiaalteenustest vallavalitsuse pilgu läbi


Kairit Lindmäe, 
abivallavanem

Sotsiaaltöö korraldamine olukorras, kus on ühinenud 12 omavalitsust, on suur väljakutse. 
Viimane pool aastat on Saaremaa valla sotsiaalosakond tegelenud sotsiaalteenuste ühtlustamisega ja parimate lahenduste leidmisega, et teenused oleksid ühtselt kvaliteetsed ja kättesaadavad kõikidele abivajajatele. Eesmärk on pakkuda sotsiaalteenuseid abivajajatele võimalikult  nende elukoha lähedal. 
 
  • Kuressaare Hoolekande abiga oleme korraldanud üle valla koduteenuse, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.
  • Toidupangateenus on kättesaadav süsteemselt igas valla piirkonnas.  
  • Eluruumi tagamine on olnud seni suurim murekoht, kuna sobivaid eluruume vallal napib, aga elupinnata ei ole seni keegi veel jäänud. Oleme sotsiaalelupinnad valla erinevates piirkondades olevates majades andnud Kuressaare Hoolekande hallata. Munitsipaalkorterid on majandus- ja haldusosakonna haldusalas. 

Sotsiaalteenuste vajadust hinnatakse sotsiaaltööspetsialisti poolt üle valla eri piirkondades ühtsetel alustel, kasutades ühte ja sama hindamisinstrumendi vormi, mis sisaldab abivajadust selgitavaid küsimusi. Selline hindamine tagab ühtse lähenemise abivajaduse välja selgitamiseks ja teenuste pakkumiseks. Peale hindamise läbiviimist saab sotsiaaltööspetsialist pakkuda vajaliku teenust või abi, mis on sobilik probleemi lahendamiseks. 

Suuremal omavalitsusel on suurem võimekus osaleda erinevates projektides ja lisaraha taotleda teenuste arenduseks

  • Saaremaa vald esitas taotluse, et saada rahastust projektist "Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine", mille raames kohandatakse erivajadustega inimeste eluruume nende vajadustele vastavaks. Projekti raames kohandatakse koduseid liikumisteid (nt eluruumi sissepääs, hoone välisukse ja eluruumi vaheline käigutee, hoonesse ja selle territooriumile sissepääs), hügieeniruume ja kööke. Esimeses taotlusvoorus esitati 25 projektitaotlust 36-le kohandusele, millest saavad kasu 29 puuetega isikut.
  • Osaleme projektis „500 kodu tuleohutuks“ mille eesmärk on koostöös Päästeameti ja kohaliku omavalitsusega lahendada toimetulekuraskustest leibkondade kriitilised tuleohutusalased probleemid.
  • Oleme sõlminud Sotsiaalministeeriumiga kaks sotsiaalvaldkonda hõlmavat koostöölepingut. Kevadel sõlmitud koostöölepingu eesmärk on toetada noorte hariduse omandamist ja tööturule minekut, rakendades projekti „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ Saaremaa vallas.
  • Teine koostööleping on suunatud suure hooldusvajadusega inimestele ja nende lähedastele, et inimene jõuaks õigel ajal õigele sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenusele, saades selleks infot ühest kohast. Eesmärk on piloteerida hoolduse koordinatsioonisüsteemi ja arendada koostööd erinevate osapoolte vahel.
  • Esitasime taotluse Euroopa Sotsiaalfondist toetuse saamiseks, et parendada ja leida uusi lahendusi sotsiaalteenustele Saaremaa vallas, mis on suunatud eakatele kodanikele, et vähendada inimeste hoolduskoormust. Eelkõige soovime parendada koduteenust, intervallhooldust ja päevahoiuteenust.  
  • Oleme esitanud sooviavalduse Sotsiaalministeeriumile, et osaleda sotsiaaltranspordi pilootprojektis ning saanud ka kinnituse meie osalemise kohta. Eesmärk on välja töötada ühtne transpordisüsteem üle valla, mis hõlmaks ka sotsiaaltransporti. Transporditeenuse korrastamine koostöös erinevate osapooltega ja erinevaid transpordivõimalusi kokku liites, ei tohi jääda ükski sihtrühm, kes täna transporditeenust kasutab, teenuseta jääda. Valla soov on teenus optimeerida ja seeläbi pakkuda parimaid lahendusi kõikidele. Saaremaa vald soovib olla pigem süsteemi väljatöötaja kui ülevõtja.  
Toetuste taotlemise võimalusi, millest soovime osa võtta, on avanemas veelgi.  

Seoses ühinemisega on sotsiaalvaldkonna suur võit ka spetsialiseerumine 

Eriti oluline on lastekaitsetöötajate oma meeskonna tekkimine, mis on toonud kaasa parema ja kiirema reageerimise ja tõhusama koostöö koostööpartneritega. 
Valla suurem võimekus võimaldab Saaremaale tuua erinevaid teenusepakkujaid ja vanemlusprogramme, pereteraapiaid jms, mis aitavad ennetada ja toime tulla laste ning noorte käitumisprobleemidega. 
Sotsiaalvaldkond teeb aktiivset koostööd ka kõikide teiste valla erinevate osakondadega, et pakkuda terviklikke lahendusi. 
Koostöös haridus- ja noorsootööosakonnaga leitakse lahendusi, et tagada erivajadustega lastele tugipersonal ja abi. Arendus- ja kommunikatsiooniosakonnaga ühiselt mõeldes sünnivad uued lahendused ja rahastamise võimalused teenuste arendamiseks. Majandus- ja haldusosakonnaga koostöös leitakse lahendused eluruumide probleemidele ja transpordile. Ehitus- ja planeeringuosakond abistab eluruumide kohandamise projekti ellu viimisel. 

Sotsiaalvaldkond on pidevas arengus

Kui ühed teenused saab abivajajate vajadustest lähtudes välja arendatud, siis tekivad kohe uued probleemid ja teenuste vajadused. Suurema omavalitsuse abistamisvõime on suurem, aga ka abivajajaid  on rohkem.  
Julgustan kõiki kodanikke pöörduma oma muredega vallavalitsusse ja teenuskeskustesse, kus on sotsiaaltööspetsialistid, kes on valmis teile sobivat abi pakkuma ja sobivaid lahendusi leidma. Samuti on oluline märgata ka oma kõrval olevat abivajajat ja temast teatada, et abi jõuaks abivajajani. Samuti on oodatud kõik ettepanekud, kuidas sotsiaalvaldkonda tõhusamaks muuta ja milliseid teenuseid on vaja arendada ja juurde. 
Koostöös peitub jõud!

Ühistransport tuulte keerises

 
Jüri Linde,
abivallavanem
 
Oleme jõudnud 2018. aasta teise poolde ja alates 1. juulist on meil maakonnaliinidel tasuta ühistransport. „Tasuta lõunaid ei ole“ seega keegi või millegi arvelt makstakse see riigi poolt kinni. Selleks, et maakonnabussiga sõita, peab omandama valideerimiskaardi, või kuniks seda ei ole, siis väljastab bussijuht nn nullpileti.
 
Arvan, et tasuta ühistransport ei muuda bussiliiklust paremaks, vaid pigem pärsib seda. Kui aga anti võimalus valida, kas minna tasuta ühistranspordi peale või mitte, siis otsustavaks sai siin asjaolu, et 2017. aasta andmete põhjal jääks Saaremaale peale tasuta ühistranspordi sisseviimist nn kasu 387 000 eurot, millest 12 7000 jääks alles meie vallal ja ülejäänud raha jääks inimestele kätte, kes ühistransporti kasutavad. 
 
Kuna aasta pärast lõpeb leping tänaste vedajatega, kes teenindavad maapiirkonda, siis oleme täna läbi viimas ühistranspordi uuringut, et edaspidi saaks bussiliikluse paremaks. Uuringu läbiviimiseks sai maikuus läbi viidud ka küsitlus kõigi elanike hulgas, mis on väga oluline lähtematerjal.  Suured tänud, kõigile, kes oma ettepanekud tegid!
Hetkel valmistatakse ette uut hanget - pannakse paika liinivõrk, mida augustis ka avalikkusele tutvustatakse. Lisaks liinivõrgule tuleb hanke jaoks paika saada busside suurused ning nõutav lisavarustus (ratastooli transport, jalgrataste vedu jm). Kui sõiduajas ei suuda ühistransport isikliku sõiduautoga võistelda, siis sõidumugavuse osas saame teha suure hüppe ning miks mitte sõiduauto mugavust ületada. Heaks näiteks on siin nii kaugliinide vedajad (Lux Exspress) kui kohalikud tegijad (Sarbus).
 

Lisaks tasuta ühistranspordile üleminekule oleme algatanud 2 pilootprojekti, mis peaksid oluliselt parandama meie elanike liikumisvõimalusi. Üks neist on ühistransport jagamisteenusena ja teine sotsiaaltransporditeenus. Need projektid peavad tulevikus pakkuma lahendust selleks, et transporditeenus jõuaks ka sinna, kuhu täna bussid ei käi ja siis, kui selleks nõudlust on. Samuti peaks edasine korraldus kaotama valdkonna killustatuse.

 

Kultuuripealinn koju!


Helle Kahm,
abivallavanem
Kultuur on kõike muud kui steriilne otstarbekus. 
Lennart Meri „Hõbevalge“
 
Kuressaare on linn sügava sisu ja eripäraga, millesse mahub  maailmajagu loovust ja omakultuuri juuri. Me võime vaielda, kas Euroopa kaardil oleme piisavalt väljapaistvad, kuid ometi arvame olevat, üheks põhjuseks meresõitjate ja kunstirahva rohkus meie rahva hulgas aegade algusest. Oleme luulelised ja karused ühtviisi, veidi nagu Nipernaadi ja Vanapagan üheskoos. 
Suvine kultuurikalender on juba täna kirju ja mitmekesine, pakutakse nii rahvakultuuri kui professionaalset kunsti. Meil on ooperi- ja kammermuusikapäevad, kohalike kihelkondade pärandina rahvariided, tantsud, laulud ja tõekspidamised, mis tantsu- ja laulupidudeks kootud. Kõigele on kuulajaid, kõigele on vaatajaid, kohale tullakse lähedalt ja kaugelt. 

Milleks siis hulga inimeste kirglik soov ja tahe kandideerida Euroopa Kultuuripealinnaks 2024?

Ühelt poolt oleme peale suurt valdade ühinemist valmis taas oma lugu üles tähendama, ühtset linna- ja kultuuriruumi kujundama. Minema tagasi juurte juurde, et kiirtena üle Saaremaa mereäärsetest paikadest Kuressaare linnas koguneda, saarlased üheskoos vaimu, mere ja maa kaudu iseenda ja Euroopaga ühenduses olles. Kostina kaasas iga väiksemagi paiga lugu ja laul, mis iidsetest ja tulevastest aegadest pajatavad.  Kuressaarest pärit noor naine on ettevõtmisele logo kujundades puudutanud meile olulisi tähiseid, merd, lossiväravat, aidaust, taevast ja põldu. Meie sümbolid ja inimesed on meie tugevus. Koos saare mainet ja elulaadi edendades oleme rikkamad nii majanduslikult kui sotsiaalselt. 
 
Kultuur on oluline inimeste jaoks, sama oluline kui majad, töökohad, teed. Inimene vajab sotsiaalset turvatunnet ja head haridust. Ometi kui ka kõik muu on olemas, aga  puudu on oma lood ja laulud, tantsud ja kultuuritemplid, oleme vaesemad, kui kirjeldada oskame. Õnnelik olemiseks peab elus kõik tasakaalus olema. Nii on kõigi suurte ja tähtsate küsimuste kõrval ülioluline meeles pidada, et kultuuri olemasolu ja tarbimine on midagi, mis meist paremad inimesed teeb. Seetõttu on iga valdkonda  eraldatud euro investeering meie toimetulekusse ja rahulolusse, toetus inimese paremasse minasse. Omades ja mõistes enese juuri, seda millist rada pidi oleme tänasesse tulnud ja teame, kuhu soovime minna, hoides pärimust järeltulevatele põlvedele ja sellele oma lood juurde kirjutades, oleme kohustatud seda ka teistega jagama, seeläbi ise rikkamaks ja tugevamaks saades. 
 
Jah, loomulikult oleme me üks kultuurne kants  juba täna, aga me võime saada paremaks, kui selle nimel veel vaeva näeme,  selleks oma rahvast kuulame ja tänase päeva ootused ja lood kokku kirjutame. Ärme alahindame omaenese soove ja lauludesse talletatud mälu.

Saaremaa valla arengukava puudutab meist igaüht


Marili Niits,
abivallavanem
Valla arengukava koostamine ja selle hilisem iga-aastane ülevaatamine on seadusest tulenev kohustus, mis võib kohaliku omavalitsuse jaoks olla paraku ka rutiinne tegevus. Saaremaa vallale on arengukava koostamine seevastu väga suure tähendusega, sest see annab tervikliku ülevaate piirkondade väärtustest, eripäradest ja soovidest. Hetkeolukorra põhjalik teadvustamine aitab seada eesmärke ja leida nendeni jõudmiseks parimaid võimalusi.
 
Arengukava hõlmab elualasid, millega inimene puutub kokku sünnist surmani: haridus, sotsiaalvaldkond, tervishoid, kultuur, sport jm. Siiski on mulle jäänud mulje, et paljude arvates on arengukava – erinevalt näiteks vallaeelarvest – ametnike laual pelgalt üks dokument ning seetõttu ei tunneta laiem avalikkus sellega ka piisavat seost. Arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve on omavahel väga tihedalt seotud, moodustades valla juhtimises tervikpildi.

Elanike kaasamisele mõeldes algas arengukava koostamine ideekorjega ja aprilli lõpuni said kõik soovijad oma arvamustest ja soovitustest teada anda. Täiendavalt kaasati vallavolikogu komisjone ning osavalla- ja kogukonnakogusid. Ideekorje tulemuste põhjal olid läbivad järgmised põhimõtted: küsimusele, mis on Saaremaa vallas hästi, vastati enim märksõnadega, nagu turvalisus, kaunis loodus, inimesed, elukeskkond ja kogukond, ning peamiste probleemidena toodi esile teede seisukord ning töökohtade ja transpordiga seotud küsimused. Saarlaste meelest peaks Saaremaa vald aastal 2030 olema jätkuvalt turvaline, puhta elukeskkonnaga ja lihtsalt hea. Valla visioon 2030. aastaks kõlab „Uutele tuultele avatud, traditsioone hoidev, turvalise ja puhta elukeskkonnaga, mere ja taeva kaudu ühendatud tugeva kogukonnaga saar“ – ei midagi suursugust ega ülepaisutatult uhket, vaid saarlastele igati omane.
 
Oleme harjunud Saaremaal elama, alustades siinsetest metsadest, jõgedest, järvedest ja võimalusest ujuda meres ning lõpetades teadmisega, et ega midagi ei juhtu, kui autouksed jäävad lukustamata. Sellel kõigel on hindamatu väärtus, seda tuleb hoida ning selle säilitamisega tuleb pidevalt tegeleda. Samamoodi tuleb pidevalt keskenduda transpordi-, elektri- ja internetiühenduste arendamisele ning paljule muule igapäevaselt olulisele.
Nii nagu saareline eripära on ühelt poolt meie tugevus ja teisalt väljakutse, on seda ka valla suurus. Mida suurem on omavalitsus, seda olulisem on aktiivse ja tugeva kogukonna roll. Saaremaa vald on sündinud 12 omavalitsuse ühinemisel ja kui osalt on tähtis, et kõigi nende piirkondade elanikud kasvaksid ühte, on samas oluline, et jätkuksid senised tavad ja traditsioonid. 
Igapäevaselt teame, kuidas elu toob uusi valikuid ja võimalusi, ja nii on ka valla arenguga. Selleks, et siht püsiks silme ees, on oluline, et eesmärgid oleksid selgelt ja arusaadavalt sõnastatud.

Keskväljaku renoveerimine - meie sajandi projekt?

 
Mart Mäeker,
abivallavanem

Ettevalmistus 

Kui hakata ajas tagasi vaatama, siis Kuressaare kesklinna rekonstrueerimise
teemaga hakkasid toonase linnavalitsuse spetsialistid tegelema
juba 2015. aastal. 
 
Zürii otsus Kesklinna ideekavandite konkursi tulemuste kohta allkirjastati juba 11. detsembril 2015 ja kõigi liikmete üksmeelse otsuse kohaselt võitis ideekavand „Vaip“. Ideekavandi alusel tehtud projekteerimishanke võitis Projekt Kuubis OÜ hinnaga 88 890 eurot.
31. oktoobril 2016 saime Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) vastuse rahastamistaotluse rahuldamise kohta, mille kohaselt toetas EAS rekonstrueerimise projekti 2,8 miljoni euroga.
Projekteerimisprotsess oli raske ja aeganõudev, esialgsest tähtajast (1. juuli 2017) ei suudetud kinni pidada ja tegelikult saime projekti kätte alles oktoobrikuuks, lisaks tuli uuesti projekteerida elektriühendustega seonduv .
Ehitushanke võitis AS Merko Infra hinnaga 4 459 439 eurot. 

Kuidas seni läinud on? 

Ehitus on tekitanud algusest peale  palju emotsioone ja seinast-seina arvamusi. Heaks ettevalmistuseks sellise suure ja keerulise ehituse läbiviimiseks on olnud kindlasti Slupi ringristmiku ehitus 2015. aastal ja Tallinna tänava rekonstrueerimine nn „Auriga“ ringist Karja tänavani koos bussijaama kolmnurgaga. Kuigi ka nende ehituste käigus oli palju rahulolematust ja pretensioone, on täna liiklejad uue olukorra üle õnnelikud. 
Kahtlemata on keskväljaku ja Lossi tänava puhul tegemist seni kõige keerulisema piirkonnaga, lähtuvalt nii inimeste liikumise intensiivsusest kui äride ja toitlustuskohtade rohkusest. Kindlasti oli aktiivse äritegevuse piirkond faktor tänu millele EAS-ilt nii suur toetus saadi.
Kuigi algul oli hirm, et ehitus takistab tänavafestivali läbiviimist, võib täna öelda, et festival viidi vaatamata alustatud ehitustegevusele läbi edukalt. Ehitajaga jõuti ka kokkuleppele keskväljakule tänavakohvikute püstitamise osas, mis jäävad toimima selle aasta augusti keskpaigani nagu ka Lossi tänava kohvikud. Vaatamata püüdlustele kõiki võrdselt kohelda siiski ei saa - Kodulinna lokaali ja Pritsumaja tänavakohvikud jäävad ehitusjärjele jalgu ning peavad hädavajadusest lähtuvalt võimaldama ehitajatel tegutseda. 
Turumüüjate ümberkolimine tekitas samuti probleeme, eriti just suveniirimüüjate osas. Kuna nende kaup on kaitstud varjudega, siis ei saanud neid paigutada Tallinna 10 hoone ja Rae kaupluse vahelisele alleele, sest see sulgeks läbipääsu transpordile. Kas nimetatud koht oleks neile rohkem ostjaid toonud? Raske öelda. Küll aga on suveniirimüüjad saanud kutse tulla oma kaubaga hoopis Saaremaa Muuseumi õuele, kust liigub läbi enamus Kuressaaret külastavaid turiste. Suveniirimüüjad on minu andmetel kutse vastu võtnud ja sellel nädalal saab kolimine teoks.

Kuidas edasi? 

Ehitaja on lubanud objekti lõpetada järgmise aasta juuni alguseks. 
Loodame, et ebamugavused, mida kauplejad sel aastal kogevad, saavad kuhjaga tasutud järgmisel suvel, kui kogu kesklinn, turg ja Lossi tänav on uues kuues ning rõõmustavad nii saarlasi kui külalisi. Sel aastal projekteeritakse viimane Tallinna tänava lõik Torni tänavast kuni Keskkonnainspektsiooni majani, järgmisel aastal läheb nimetatud osa ehitusse. Kui ka see on valmis, on uuendatud kogu linna peatänav Auriga ringist kuni lossipargini ning kokku on kulunud kogu ehitusele üle 8 miljoni euro, millest riigi panus on 2,8 miljonit ja omavalitsuse raha üle 5,2 miljoni euro.

Saaremaa valla esimene poolaasta


Madis Kallas,
vallavanem

 
Eesti suurima territooriumiga omavalitsuse käivitamine on kiires tempos edasi liikumas. 2018. aasta on selles osas murranguline, sest peaaegu kõik, mida me teeme, on esmakordne ja seda sisuliselt kogu Eesti lõikes. 2019. aastal on juba aluseks selle aasta praktikad.
 

Inimesed ja vallavalitsuse struktuur

2016. ja 2017. aastal toimus Saaremaa valla struktuuri osas palju erinevaid koosolekuid ning juhtkomisjoniga said üldised põhimõtted paika 2017. aasta suveks. Tänaseks saame aga teha juba esimesi kokkuvõtteid ja ka esimesi ümberkorraldusi. 
Samas oli see ette teada, et struktuuri osas tuleb juba esimesel ühinemise aastal ette mitmeid muudatusi ja võin kinnitada, et seni tehtud muudatused ei jää sellel aastal viimasteks.
Esmasteks väljakutseteks oli leida kõigile teenistuskohtadele inimesed. Protsess võttis aega mitmeid kuid ja mõnes osas on see käimas veel tänagi. Hinnanguliselt 2/3 kogu struktuurist täideti üleviimistega ühinenud omavalitsustest ja 1/3 avalike konkurssidega. Viia vähem kui kahe kuuga läbi ligi 60 konkurssi oli suur väljakutse kogu süsteemile. Kokkuvõtlikult võib konkursside kohta öelda, et saime edukalt hakkama ja vaid üksikud valikud on läinud nii, et valitu meie süsteemis tänaseks enam ei jätka. 
On neid, kes on omavalitsuse süsteemis juba karastunuid, aga on ka erasektorist ja riigisüsteemist tulnuid. Lisaks on Saaremaa Vallavalitsusse asunud tööle mandrilt tulnud inimesi ja see näitab ilmekalt, et kui Saaremaal on töökohti, siis soovitakse siia (tagasi) tulla küll.
Üksuste kaupa on kõige keerulisemaks väljakutseks osutunud teenuskeskuste käivitamine, kuna sisuliselt kõik tuli nullist luua ja lõplikke tööülesandeid alles kaardistada. Selles osas oli oluline, et kodanikud igas Saaremaa piirkonnas saaksid oma muredele ja rõõmudele vastused võimalikult kodu lähedalt. 
Suur töö seisab ees veel ka majandus- ja haldusosakonnas ning ehitus- ja planeeringuosakonnas. Esiteks on vaja üheselt ära reguleerida osakondade tööpiirid. Lisaks on need osakonnad hetkel ka tugeva surve all seoses ehitusektori mahtude kasvamisega. Seega tuleb samaaegselt ühinemisest tulenevate raskustega seista silmitsi ka ehituslubade ja detailplaneeringute arvu kasvuga.

Raha ja valla eelarve

Maakaardil on 12 omavalitsust üheks liita lihtne, aga ühendada niivõrd palju omavalitsusi üheks väga erinevates valdkondades on juba märkimisväärselt keerulisem – eriliselt keeruline on see eelarve osas. 
Paljud eeldavad, et kohalike omavalitsuste eelarved on suhteliselt identsed ja erinevad teineteisest vaid mahtude osas. Tegelikkus on sootuks midagi muud ja selle sai Saaremaa vald omal nahal tunda ära esimest eelarvet tehes. Kokku oli vaja panna 12 eelarvet, et tekiks ühe valla ühtne eelarve. Esimene eelarve on 12 ühineva omavalitsuse nägu ja vähem ühe uue valla nägu. Samas oli see, et eelarvega tuleb näha palju vaeva, kogu ühinemise protsessi käigus ka ette teada.
Tänaseks on alustatud koos arengukava protsessiga ka 2019. eelarve koostamist ning eelarvestrateegia koostamist. Juba täna võib öelda, et 2019. aasta eelarvet koostada 2018. aasta baasilt on mõnevõrra lihtsam, kui seda oli selle aasta eelarve koostamine.
Esimesed pool aastat on näidanud, et kõik saab alguse inimestest ja kui meeskond on paigas, siis saab ka kõik muu paika. Vaadates tagasi ühinemisele eelnenud aastale, siis oleksime võinud lisaks ühinemise tegevjuhile ja IT-juhile võtta oluliselt varem tööle ka personalijuhi ja finantsjuhi. See on aga tagantjärele tarkus ja täna tuleb vaadata juba ette!
Показывается результатов: 12.
Предметов на странице 20
из 1