Reovee käitlus

Kinnistul tekkiva reovee käitlemiseks tuleb kinnistuomanikul liituda võimalusel ühiskanalisatsiooniga või selle puudumisel leida kinnistupõhised reovee kohtkäitlemise lahendused. Reovee kohtkäitlusrajatise rajamisel ning kasutamisel tuleb lähtuda antud valdkonda reguleerivatest õigusaktidest.

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

AS Kuressaare Veevärk on Saaremaa suurim ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide haldaja, kes väljastab liitumistingimusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks piirkondades, kus vee- ja kanalisatsioonivõrgud on välja ehitatud või ehitamisel. Saaremaa valla territooriumile jääb 22 kinnitatud reoveekogumisala. Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise aluseks on Saaremaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava. Ülevaate olemasolevatest ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas planeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooni torustikest saab valla veemajanduse kaardirakenduses. Teenuste nime- ja hinnakirja leiab samuti ettevõtte kodulehelt.

Purgimisteenus

Fekaali ja / või heitvee äraveo, reovee kogumismahutite ning omapuhastite tühjendamise teenust pakuvad Saaremaa vallas:

Reovee kohtkäitlus hajaasustuses

Reoveesüsteemide rajamine on ehitustegevus, tööde teostamisel on vaja esitada alljärgnevad ehituslikud taotlused:

  1. Üksikmajapidamist teenindava omapuhasti rajamiseks või rekonstrueerimiseks tuleb esitada ehitisregistris ehitusteatis koos reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kohase projektilahendusega, välja arvatud juhul, kui nimetatud tööde kohta kehtib hoone või muu rajatise ehitusluba. Omapuhasti rajamine tuleb dokumenteerida ning selle valmimisel esitada ehitisregistris kasutusteatis, millele on lisatud tööde teostamise aluseks olev ehitusprojekt, kaetud tööde akt fotodega, paigaldatud toodete ning seadmete sertifikaadid või vastavussertifikaadid, geodeetiline teostusmõõdistus ja süsteemi hooldus/kasutusjuhend. Kui omapuhasti rajamistööd on jäetud dokumenteerimata, tuleb kasutusteatise juurde lisada pädeva isiku poolt koostatud ehitusseadustiku kohane audit, mida põhjendatud juhul võib asendada veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonnas ehitus-või projekteerimisalast pädevust omava isiku poolt antud hinnang omapuhasti nõuetele vastavuse kohta.

  2. Reovee kogumismahuti paigaldamiseks tuleb esitada ehitisregistris ehitusteatis koos mahuti asukoha ja andmetega, välja arvatud juhul, kui nimetatud tööde kohta kehtib hoone või muu rajatise ehitusluba. Kui reovee kogumismahuti rajatakse koos kanalisatsioonitorustikuga, esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga. Mahuti paigaldamine tuleb dokumenteerida. Mahuti kasutuselevõtuks esitada ehitisregistris kaetud tööde akt fotodega, mahuti nõuetele vastavust tõendavad sertifikaadid või vastavusdeklaratsioonid ning info asukoha kohta. Kui projekti raames on rajatud ehitusprojekti alusel kanalisatsioonitorustik, on vajalik täiendavalt teostusmõõdistuse esitamine koos kasutusteatisega. Kui reovee kogumismahuti paigaldustööd on dokumenteerimata, saab reovee kogumismahuti ning sellega ühendatud reoveetorustiku nõuetele vastavust ja lekkekindlust tõendada vee- ja kanalisatsiooni valdkonnas projekteerija või ehitaja pädevust omava isiku poolt koostatud ja allkirjastatud ülevaatus- ja hindamisakti (näidis) alusel, mis muuhulgas annab ülevaate paigaldatud mahuti omadustest, seisundist, süsteemi lekkekindluse testi tulemustest ning hindab selle nõuetele vastavust, korduskontrolli vajadust ja eluiga.

  3. Kinnistusiseste vee- ja kanalisatsioonitorustike paigaldamiseks või rekonstrueerimiseks tuleb esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga, välja arvatud juhul, kui nimetatud tööde kohta kehtib hoone või muu rajatise ehitusluba. Nende kasutuselevõtuks tuleb esitada ehitisregistris kasutusteatis, millele on lisatud tööde teostamise aluseks olev ehitusprojekt, kaetud tööde akt fotodega, paigaldatud toodete ning seadmete vastavussertifikaadid ja geodeetiline teostusmõõdistus.

 

Omapuhasti asukoha kavandamisel hajaasustuses tuleb arvesse võtta alljärgnevat:

  1. Teha kindlaks puhastatud heitveele võimalik suubla (suunamine veekogusse või immutamine pinnasesse). Ööpäevas üle 1 m³ heitvee veekogusse juhtimisel on soovitav eelnevalt konsulteerida Keskkonnaametiga. Kui tekkiv heitvee kogus ei ületa ööpäevas 1 m³, annab info heitvee veekogusse juhtimise võimaluste üle vallavalitsuse keskkonnaosakond. Maaparandussüsteemi eesvoolu veekogusse juhtimisel on vaja see kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

  2. Bioloogiliselt puhastatud reovett tohib veekogusse (kraav, oja, jõgi jne) juhtida veeseaduses kehtestatud tingimustel veeloa olemasolul (väljastab Keskkonnaamet pärast süsteemi valmimist). Veeluba väljastatakse juhul, kui veekogusse juhitava heitvee kogus ületab 1 m³ / ööpäevas, veeloa väljastab Keskkonnaamet pärast reoveekäitlussüsteemi valmimist. Kehtiva veeseaduse alusel on lubatud heitvett veekogusse juhtida 50 m kaugusel kaevu sanitaarkaitseala välispiirist. Täiendavat vahekauguse nõuet hooldusalaga kaevude osas kehtestatud ei ole, kuid Keskkonnaministeerium on teinud käesolevaga täiendavalt ettepaneku kehtestada ka hooldusalaga kaevude puhul veekogusse juhtimise osas täiendavalt analoogne nõue (hooldusalaga kaevu ja veekogusse juhtimise punkti vahel võib hakata tulevikus täiendavalt kehtima 60 m vahekauguse nõue, millega tuleb arvestada juhul, kui süsteemi rajamine jääb kaugemasse tulevikku).

  3. Kui suublaks on pinnas, tuleb määrata maa põhjavee loodusliku reostuskaitstuse kategooria (kaitsmata, nõrgalt kaitstud, keskmiselt kaitstud, suhteliselt kaitstud või kaitstud). Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal võib pinnasesse immutada bioloogiliselt puhastatud reovett kuni 10 m³ ööpäevas. Nõrgalt kaitstud põhjaveealal võib immutada ka mehaaniliselt puhastatud pesuvett (hallvesi) kuni 5 m³ ööpäevas, kuid mitte fekaalset päritolu reostust. Keskmiselt, suhteliselt kaitstud ja kaitstud põhjaveealadel võib hajutatult immutada mehaaniliselt puhastatud (septiku läbinud) heitvett kuni 5 m³ ning kuni 50 m³ ööpäevas bioloogilist puhastatud heitvett (Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaartinteraktiivne katastripõhine põhjavee kaitstuse kaart veemajanduse kaardirakenduses). Silmas tuleb täiendavalt pidada, et reoveekogumisalal koormusega alla 2000 inimekvivalendi, kus puudub ühiskanalisatsioon, on lubatud rajada reovee puhastamiseks omapuhasti ja sõltumata põhjavee kaitstusest juhtida eelnevalt bioloogiliselt või süvapuhastatud reovett suublasse (pinnas/veekogu). Üldjuhul ei ületa ühe majapidamise ööpäevane heitvee kogus 5 m³.

  4. Valida puhastile selline asukoht, mida ei ohusta üleujutus ega reoveepuhasti avarii korral põhjavee saastumine.

  5. Tagada, et imbsüsteemi kuja (50 m) ei kattuks ühegi ümbruskonnas paikneva puurkaevu hooldusalaga (10 m) või sanitaarkaitsealaga. Arvesse võtta kõik naabruskonnas asuvad kaevud, sõltumata sellest, kas need on Keskkonnaregistrisse kantud või mitte.

  6. Reoveekäitlussüsteem koos sellega kaasnevate kitsendustega tuleb mahutada asukohakinnistule. Kui see ei ole mingil põhjusel võimalik ning reoveesüsteemiga kaasnev kitsendus ulatub naaberkatastriüksusele, on vaja süsteemi ehitusprojektile kooskõlastada kirjalikult kinnistu omaniku poolt (nt imbsüsteemi 50 m kuja kaevu asukoha või kaevu sanitaarkaitse- või hooldusala suhtes seab naaberüksusele puurkaevu rajamisel kitsenduse).

  7. Puhasti kavandada elamust vähemalt 10 m kaugusele ning septik või muu pealt kinnine mahuti elamust vähemalt 5 m kaugusele.

  8. Tagada, et puhasti jääb elamust valdavate tuulte suhtes allatuult (v.a kinnised süsteemid).

  9. Tagada, et puhasti jääb kaevu(de) ja põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.

  10. Määrata või mõõta omapuhasti imbsüsteemi väljavalitud asukohas põhjavee kõrgeim tase maapinnast: koht on sobiv, kui reovee immutussügavus jääb aluspõhja kivimist ja põhjavee kõrgeimast tasemest aastaringselt üle 1,2 m. Imbsüsteem peab tehnilise toimimise tagamiseks jääma aastaringselt kõrgemale veega küllastunud pinnasekihist. Kaitsmata, nõrgalt kaitstud või perioodiliselt liigniisketel aladel tuleb immutus nõude täitmiseks reeglina rajada tõstetud peenrasse.

  11. Imbsüsteemi kavandamisel eelistada heitvee hajutatult pinnasesse immutamise süsteemi. Hajutatud pinnasesse immutamiseks eelistada kiirtega lahendust, mis tagab ühtlasema ja hajusama imbumise. Imbkaevu saab lugeda sobilikuks lahenduseks näiteks sademevee pinnasesse immutamisel või hallvee pinnasesse immutamisel pärast mehhaanilist puhastust nõrgalt, keskmiselt, suhteliselt ja hästi kaitstud põhjaveega piirkondades.

  12. Arvestada ka muude maaüksust puudutavate piirangute ja kitsendustega (maantee- ja liinikaitsevööndid, kaitsealused loodusobjektid, muinsuskaitsealused objektid, maaparandussüsteemid jm).

  13. Soovitav on omapuhasti kavandamisel konsulteerida pädeva projekteerijaga, kelle ülesandeks on leida tehniline lahendus, mis sobib konkreetse majapidamise reoveetekke eripäradega ning sobitub ka looduslike oludega. Lahendus, mis töötab alalise elamu puhul, ei pruugi sobida suvamajale või ajuti/periooditi kasutatavale majapidamisele või väga suurtele reovee vooluhulkade muutustele (nt. alaliselt 1-2 inimest, periooditi aga kuni 20). Reeglina ei ole võimalik tagada biopuhasti töökindlust tingimustes, kus reoveeteke on hooajaline (nt. ainult suveperiood) või väga ebaühtlane: sellistel juhtudel tuleb eelistada alternatiivseid reovee kohtkäitlusviise (reovee kogumismahuti, kompostkäimla vms.)

  14. Omapuhasti vajab sõltuvalt tehnilisest lahendusest ja kasutusintensiivsusest tühjendamist 1-2 korda aastas, seega peab puhasti mahutitele olema tagatud juurdepääs purgimisteenust osutaval veokil. Nõuetekohase purgimise tõenduseks on ettevõte kohustatud teenuse osutamisel üle andma teenuse tellijale ka arve/kviitungi. Puhastiga seotud hooldus- ning tühjendustööd tuleb kanda omapuhasti hoolduspäevikusse.

 

Reovee kogumismahuti paigaldamist kavandades arvestada alljärgnevaga:

  1. Tagatud peab olema reovee kogumismahuti piisav kaugus hoonetest ja kaevudest. Reovee kogumismahuti kuja (raadiusega 5 m arvates väliskontuurist) kattumisel kaevu hooldus- või sanitaarkaitsealaga lähtuda rangemast nõudest. Näiteks 5 m kujaga kogumismahuti kavandamisel 10 m raadiusega hooldusalaga kaevu lähedusse peab tagama minimaalselt 10 m vahekaugus nende kahe objekti vahel.

  2. Paigaldada on lubatud vaid nõuetele vastavat, lekkekindlat, sertifitseeritud (ja/või CE märgisega) kogumismahutit, mille ankurdamine teostada vastavalt pinnasele ning tootjapoolsetele juhistele selliselt, et oleks tagatud reovee kogumismahuti liikumatus.

  3. Reovee kogumismahuti tühjenduskulude optimeerimiseks on soovitav võtta paigaldatava reovee kogumismahuti suuruse kavandamisel arvesse reovee ööpäevast vooluhulka ja purgimisteenust osutava veoki mahtu.

  4. Mahutile peab olema tagatud aastaringne juurdepääs purgimisteenust osutava veoki poolt. Mõistlik on kavandada kogumismahuti juurdepääsutee lähedusse. Paigaldatud reovee kogumismahuti tühjendamine tuleb tellida purgimisteenust osutavalt ettevõttelt, nõuetekohase purgimise tõenduseks on ettevõte kohustatud igakordsel teenuse osutamisel üle andma teenuse tellijale ka arve/kviitungi.