Turism

Vaatamisväärsused

Ninase ehk Tagaranna pank asub Tagaranna poolsaare põhjatipus. Pank on umbes ühe kilomeetri pikkune ning suurim kõrgus on viis meetrit. Ninase ehk Tagaranna pangal paljanduvad Jaani lademe Ninase kihistiku lubjakivid ja Mustjala kihistiku merglid. Pangal on Jaagarahu dolomiidist teinegi astang, mis jääb veepiirist eemale sisemaale. Loodust saab imetleda Ninase loodusvaatlustornist.

Panga pank asub Saaremaa põhjaranniku läänepoolsemas osas, Panga küla lähedal. Ulatus on umbes 2,5 km ja see asub Panga neeme põhja-, loode- ja lääneküljel. Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 meetrit, kõrgeim Saaremaa ja Muhu põhjaranniku pankadest. Kõrgeim punkt on neeme loodetipust veidi lõuna pool. Mujal jaguneb pank kaheks astanguks, millest teine jääb 13 m kõrgusest merre laskuvast järsakust veidi sisemaa poole. Panga kõige kõrgemas kohas asub muistne ohvrikoht, kus vanasti toodud ohvreid merele. Rahvajutud räägivad, et sealt iga aasta üks inimene või loom merejumalale või näkile ohvriks alla tõugatud, et veevalitseja muid inimesi õnnetuse eest hoiaks.

Tuiu ehk Nõmme kurisud ja Poka kurisud asuvad Tuiu külas. Kaitseala on loodud 1973. aastal karstivormide kaitseks. Kurisud jäävad nelja lahustükina ligikaudu 5,8 km pikkusele alale, luidestunud rannavalli taha. Nende kurisude vahele jäävad omakorda Lepakõrve kurisud. Lahustükkidest põhjapoolsemas, Nõmme kurisudes asub neli 10 - 40 m läbimõõduga ja 1,8 - 2,5 m sügavust karstilohku. Nõmme kurisudest 300 m kaugusel lõunas asub teise lahustükina suure veeneelamisvõimega Poka kurisu, mis kujutab endast 2,5 m sügavust karstiorgu.

Järgmisel lahustükil asuv Paatsa kurisu 20 meetrise läbimõõduga karstilehter toitub maaparandusobjekti vetest. Kurisu keskmine sügavus on 3 m ja veeneelamisvõime ca 2 l/s.

Lõunapoolseimal lahustükil asub Pärima kurisu, mis kujutab endast kuni 60 m pikkust ja 2 m laiust ja 3 m sügavust karstiorgu, toitub samuti maaparandusobjekti vetest. Kaitseala pindala on 10,3 ha.

Küdema kurisu asub Küdema külas ja jääb Lepakõrve kurisust 3 - 4 km kirdesse. Kurisu kujutab endast kuni 35 m pikkust ja kuni 5 m sügavust munajat karstilehtrit, kus neeldub maa alla Ohtja järvest lähtuv oja. Kurisu on lõikunud suuremalt osalt liivaseljandiku sisse. Tema sügavusest langeb vaid väike osa aluspõhja arvele, mis paljandub kurisu eesnõlva all kuni 40 cm ulatuses. Küdema kurisu vaatlemisel võib näha, kuidas vesi neeldub paekihtide vahelistesse karstiõõnsustesse.

Mustjala Anna kirik valmis 1863 ja pühitseti 8. novembril samal aastal. Mustjala kirik ei kanna Anna nime mõne katoliku pühaku järgi, vaid Saaremaa kuberneri Claus Maltesen Sehestedi abikaasa Anna Sehestedi järgi, kes lasi 1605. aastal ehitada sellele kohale kabeli.
Mustjala kirik on historitsistlik - eklektilise arhitektuuristiili näide. Kõrge torn oli meresõitjatele oluliseks maamärgiks. Kirik on ühelööviline pikihoone ja kujunduses esinevad kõrvuti gooti ja romaani stiili motiivid. Altar ja kantsel on pseudogooti stiilis. Kiriku altarimaal "Kristus ristil" on aastast 1938, kunstnik Rudolf Sepp. Mustjala kiriku oreli ehitas Gustav Terkmann 1903. aastal, mehaanilise traktuuriga orelil on 8 registrit. Tuntust on kirik kogunud traditsioonilise Mustjala muusikafestivali toimumiskohana.

Mustjala Prohvet Eeliase kirik. Riia arhitekti Heinrich Scheeli poolt tüüpprojekti alusel projekteeritud Mustjala õigeusu kirik valmis 1873. aastal. Pühakoda on paekivist seintega viiekupliline hoone ja toetub põllukivist alusmüürile. Kirikuhoonel on kümme akent ja kaks ust, paekivist trepp ja sees kivipõrand, puidust altaripõrand ja peasissepääsu kohal kooripealne lauljatele. Mustaja õigeusu kirik pühitseti Riia ja Miitavi ülempiiskop Veniamini poolt 20. juulil 1872 prohvet Eelija auks.

Eit ja Taat. Ninase külas asuvad pukktuulikutest ümber ehitatud rahvariides "nukud" - Piret ja Tõll. Pireti seeliku alla asetavad neiud enne meheleminemist kivi oma neiupõlvenimega, see toob hiljem abielus õnne.