Saaremaa laulupidude traditsiooni alguseks peetakse 1863. aastat, mil Anseküla pastor ja muusikategelane Martin Körber (1817–1893) korraldas Anseküla kihelkonnas Massinõmmel esimese suurema laulupäeva. Tegemist ei olnud tänapäevases mõttes suurejoonelise laulupeoga, vaid mitme koori ühise esinemisega, kuid selle tähtsus oli märkimisväärne – see oli üks varasemaid taolisi ettevõtmisi Eestis, isegi enne Tartu laulupidu 1869. aastal.
Laulupäevast pidudeni
Körberi algatus pani aluse Saaremaa koorilaulu järjepidevale arengule ning rajas traditsiooni, mis kasvas hiljem laiahaardelisteks laulupidudeks, kujunedes oluliseks osaks nii saare kui ka kogu Eesti kultuurielus.
Pärast Körberi aega jätkus Saaremaa laulupidude traditsioon ning hoolimata poliitilistest muutustest jäi koorilaul saare kultuurielu oluliseks osaks.
20.sajandil andis Saaremaa laulupidudele uue kvaliteedi Joosep Aavik (1899–1989), kes oli tuntud dirigent, organist ja muusikapedagoog. Tema olulisus seisnes eelkõige selles, et ta tõstis koorilaulu kunstilist taset ning tegutses aktiivselt nii koori- kui ka orkestridirigendina. Aavik aitas muuta kohalikud laulupeod mitte ainult kogukondlikeks sündmusteks, vaid ka väärtuslikeks muusikapidudeks.
Saaremaa laulupidude traditsioon on säilinud ja arenenud tänapäevani, olles oluline osa nii saare kui ka kogu Eesti kultuuripärandist.
Maakondlikud laulu- ja tantsupeod on saarlastele ning meie külalistele alati väga oodatud sündmused. 6. juunil 2026 kell 18 Kuressaare lossihoovis toimuva Saare maakonna 53. laulupeo „Kelle laul, selle talgu“ ettevalmistustööd käivad täie hooga.
Talgutest inspireeritud
Sündmuse kunstilise juhi Veikko Lehto sõnutsi on seekordseks läbivaks teemaks just talgud ning peol kõlavad laulud ja erinevate kooriliikide plokid on seotud selle teemaga – unistamise talgud, hingetalgud, ajaloolised talgud, mõttetalgud, laulutalgud ja lõpetuseks tänutalgud.
„Peole tuleb hulgaliselt muusikakollektiive ka mandrilt. Kokku on registreerunud 63 koori (sh 28 külaliskollektiivi) ja 5 puhkpilliorkestrit, kokku ca 1600 esinejaga. Varasematest pidudest märgatavalt enam on osalemas naiskoore – 15 kollektiivi 350 lauljaga. Esindatud on kõik põhilised kooriliigid: mudilas-, laste- ja poistekoorid, samuti nais-, mees- ja segakoorid,“ nentis Lehto. „Suurele osale lauludest on heliloojatelt tellitud uued saatepartiid, mida esitab lisaks tavapärasele instrumentaalansamblile ka keelpillikvartett. See annab põhjust arvata, et teosed kõlavad peol veelgi värvikamalt ja mitmekesisemalt. Kavasse on põimitud ka ühislaulud, mis annavad publikule võimaluse aktiivselt kaasa laulda.“
Tänavune rohkearvuline külaliskollektiivide osalus loob võimaluse, et suur ühendkoor toob kogu repertuaari esile eriti sügavalt ja mõjuvalt. See omakorda kujundab peole erilise ühtsustunde, kus nii mandrilt kui ka saarelt pärit lauljad sulanduvad ühiseks laulupereks.
Laulupeo piletid on saadaval eelmüügis Fienta keskkonnas ja 6. juunil tund enne kontserdi algust Kuressaare lossihoovis kohapeal.
Peo kava ja lisainfo: https://pidu.saare.ee.
