Turism

Loodus

Oma pehme merelise kliima ja pinnase mitmekesisuse tôttu on piirkond taime- ja loomariik liigirohke, siin võib leida 89 looduskaitse all olevat taimeliiki, laidudel asuvad hallhülge lesilad, kohatud on ka viigerhüljest. Asume otse veelindude lda-Atlandi rännuteel, siin võib kohata looduskaitse alla kuuluvat valgepõsklaglet, kühmnokk-luike, laululuike, hahka, ristparti ja paljusid teisi linde.

Seetõttu on Kihelkonna osavallas palju looduskaitsealuseid piirkondi, tähtsaim neist on Vilsandi Rahvuspark, mis hõlmab üle 180 km2 suuruse vana ja rikka mere­kultuuriga ala. Samuti jääb osavalla territooriumile osa Viidumäe Looduskaitsealast. 1995 aasta lõpus suundus Kihelkonna vald looduskeskkonda säästvale Ökovalla arenguteele. 

 

Arhitektuuri- ja kultuuripärand

Piirkond on väga rikas ka oma arhitektuuri ­ja kultuurimälestiste poolest.

Eesti ühes vanimas, Kihelkonna Mihkli kirikus (13. sajand) on säilinud 1591. aastast altarisein ja 1604. aaasta kantsel. 1805. aastast pärinev orel on vanim Eestis, eraldiasetsev vana kellatorn (1638) on Baltimaades ainsana säilinud. 

Kihelkonna kirik

Kihelkonna luterlik kogudus (tel 454 65 58, 51 77 350, kihelkonna@eelk.ee) kuulub Eesti suuremate maakoguduste hulka. Jumalateenistused toimuvad kirikus igal pühapäeval algusega kell 11.00. Koguduses tegutseb pühapäevakool, naiskoor ja ansambel, peretöö ja palju muud. Koguduse pastoraadis on väike võõrastemaja "Pastoraadi Öömaja" nime all. Maakonna kultuurikalendris on tähtsal kohal igal aastal juulis toimuvad Kihelkonna kirikumuusikapäevad. Kirik on suvekuudel avatud iga päev kell 10 –17. 

 

Kihelkonna keskusest mõni kilomeeter Lümanda poole jääb Loona mõis

Mõisa peamaja pilt

Mõisa peahoone kohal paiknes keskajal vasallilinnus, mille müüre on säilinud hoone keldriosas. 17. sajandil püstitati keskse mantelkorstnaga ühekorruseline peahoone. 1785. aastal ehitati hoone põhjalikult ümber, lähtudes baroki nõuetest. 19. sajandil lisati esifassaadile kolmnurkfrontoon. Ka kõrvalhooned kujundati klassitsismile kohaselt. 

1997. aastal renoveeritud mõisahoones asuvad praegu külalistemaja ja restoran. Suures ja korrastatud pargis on lisaks häärberile säilinud mitmed hooned: tõllakuur, tiigi ääres ait-kuivati (tänapäeval kasutuses puhkemajana), aednikumaja (tänapäeval kivimaja, fossiilide muuseum), karjakastell (tänapäeval näitusemaja, milles paikneb Vilsandi rahvuspargi teabepunkt ning püsinäitus rahvuspargi ajaloost ja looduskaitsest) ning piimakelder.

 

Vilsandi saarel on 1806. aastal ehitatud tuletorn. Tuletorni kõrgus on jalamist 37 meetrit, merepinnast 40 meetrit.

Kiipsaare tuletorn valmis 1933. aastal ja see on 26 meetri kõrgune. Algselt ehitati torn ligikaudu 100 meetri kaugusele rannast, kuid tänapäeval paikneb see rannajoone muutumise tõttu meres. Kuna tuletorn asub Vilsandi Rahvuspargi territooriumil, pääseb sinna ainult jalgsi. Teekond parklast majakani on ca 5 km. 

 

Mustjala maantee äärde jäävad 11.-13. sajandi linnusease, Odalätsi karsti­allikad, Pidula vesiveski (1809) ja barokne mõisa-hoone.