Turism

SISUKORD

"Valjala"

Valjala piirkonna turismiobjektid

Valjala huviväärsuste kaardialbum

 

"Valjala"

Valjalat tuntakse Eesti ajaloos eelkõige paigana, kus lõppes muistne vabadusvõitlus. Selle sündmuse tunnistajaks on Valjala keskusest umbes poolteise kilomeetri kaugusel asuv maalinn - castrum Waldia, mida Läti Henrik oma kroonikas iseloomustab kui tugevaimat Saaremaal.

Just siin peeti 1227. aastal nõu kihelkonnavanematega ning otsustati orduväele pakkuda rahu ja vastu võtta ristiusk. Just siia lasid kristlased saavutatud võidu auks ehitada kabeli, millest juurde- ja ümberehitamiste tulemusena kujunes tänane Valjala kirik. Arhitektuuriajalugu tunneb Valjala kirikut kui vanimat säilinud maakirikut Eestimaal.

Endisele (muinas) kihelkonna südamele Valjalale on keskuse roll jäänud tänaseni. Enamus valla külasid on oma põhistruktuurilt sumbkülad, hajakülasid on rohkem rannikul (Siiksaare, Turja, Kungla), vähemal määral ka mujal (Jööri). Johtudes asustuse iseloomust on ka teedevõrk üpris tihe valla kesk- ja lõunaosas, lausa puudub aga loode- ja kirdeosas. Ajalooliselt on olulisim ühendustee välismaailmaga olnud praegune Masa-Laimjala-Tumala mnt. Kuressaare-Valjala-Kuivastu mnt valmis alles 1970 -tel ja ei ole suutnud asustuse kujunemisele märkimisväärset mõju avaldada, küll aga majandusoludele.

Valla funktsionaalne jaotus on tänase ilme saanud nõukogude perioodil toimunud arengute tulemusena. Kui enne 1940-ndaid oli oma erifunktsioon pea igal külal (mis võis seisneda nt kooli, postiagentuuri, veski, savitööstuse, arsti vms olemasolus), siis kollektiviseerimise ja tsentraliseerimise perioodil asuti eelisarendama valla piirides eksisteerinud Kingissepa nim kolhoosi osakondade keskusi – Saklat, Valjalat ja Tõnijat. Tänasel päeval avaldub see nende piirkondade suuremas rahvaarvus ja põllumajandusliku suurtootmise objektide kontsentreerituses. Valjala aleviku areng intensiivistus eriti pärast Valjala 8-kl. kooli avamist 1973. a-l ja ühinenud kolhooside keskuse asutamist Valjalga 1976. a-l. Siia on ehitatud nii enamus valla kortermajadest kui ka vähesed tööstusobjektid, nagu jõusöödatehas. Kallemäe piirkonna areng on olnud seotud Kallemäe Kooliga (asutatud 1940) ja NL raketibaasi seal asumisega. Vastupidiselt paljudele teistele Saaremaa valdadele säilis sel perioodil asustus ka rannikul, ilmselt on siin oluline roll kolhoosile Saare Kalur kuulunud Turja kalasadamal, mis andis tööd rannakülade inimestele. Nimetatud keskustest kaugemal asuvaid külasid iseloomustab tänapäeval enamasti väike rahvaarv (10-20) ja vananev elanikkond.

Tänaseks on vallas seega üks piirkondlik keskus – Valjala alevik kui suurim teeninduskeskus Kuressaare ning Orissaare vahel. Valla veidi väljavenitatud kuju tõttu võiks Valjala kui administratiivse keskuse asukohta pidada pigem ebasoodsaks. Seda kompenseerivad kohalikud keskused Sakla-Kallemäe ning Tõnija, kus Saklal on rohkem kultuurilis–sotsiaalse keskuse roll ja Kallemäel teenindusfunktsioon. Kokku on vallas 1 alevik ja 32 asustatud küla. Majanduslikke eeliseid loova Kuressaare-Valjala-Kuivastu mnt äärne Valjala alevik koos lähiümbrusega (Jööri) on ka valla (põllu)majanduskeskus. Rannikuvööndi ja Masa-Laimjala- Tumala mnt vaheline ala on omandamas puhkepiirkonna rolli. Ülejäänud territooriumi iseloomustab ekstensiivne maakasutus.

Eestlaste elujärje ja kultuuri arengus on olnud suured teened seltsidel ja ühingutel. Juba septembris 1899. aastal tulid Valjala valla edumeelsemad talumehed kokku, et asutada esimesena Saaremaal Valjala Põllumeeste Selts. Seltsi juhtis algusest kuni selle sulgemiseni 1940. aasta sügisel väsimatu koolmeister Gustav Nurm. Põllumeeste seltsi eestvedamisel asutati ka 1912. aastal esimene piimaühing Saaremaal.

Kultuuritöö korraldamisel on suuri teeneid olnud Kuressaare Eesti Seltsi Valjala Haruseltsil, mis asutati Valjalaga 1908. aastal. Esimeheks oli algusaastail Gustav Nurm ja hiljem Valjala kihelkonnakooli juhataja-köster-organist-koorijuht Jaen Paas. Selts iseseisvus 1922. aastal, kui asutati Valjala Noorte Ühing "Laine", mille esimeheks sai Georg Lember.

1924. aastal asutati Tõnijal Haridusselts "Kalju", esimees ja koorijuht õpetaja Aleksander Rand. 1930 loodi Haeskas Haridusselts "Leidur", esimees ja koorijuht õpetaja Aleksander Reinem.

1931. aastal asutati Valjala Maanaiste Selts, mille esinaiseks valiti Minni Kindel.

Seltsid korraldasid laulude ja näitemängude õhtuid, korraldati õppepäevi, üheskoos peeti kõnekoosolekuid, kus harjutati ka kõnepidamise oskusi auditooriumi ees. Seltsid suleti 1940-41.

Esimesed seltsid asutati peale taasiseseisvumist jälle just külades. Külaseltside eesmärgiks on arendada oma piirkonda heaolu ja läbi ühistöö tugevdada kogukondlikke väärtusi.

Kasutatud materjal: Heinrich Männa "Ühistegevusega edukale elule", Kuressaare 1999

Bruno Pao "Valjala", Maalehe Raamat 1999.

 

Valjala vald oli vald Saare maakonnas. Vald liitus 2017. aastal Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus naabervaldadega ühtseks Saaremaa vallaks.  Viimane  vallavanem oli  Aare Martinson.

Valjala valla vapp

Sinisel kilbil ümarakaareline portaal, selle kohal keskteljest paremale nihutatud pügalristi kujulise ruudustikuga roosaken ja portaali saatena ümarkaarelised kirikuaknad 1 + 1 ning vapitüvi - kõik hõbedased.

Valjala valla lipp

Valla lipuks on ristkülikukujuline vapilipp. Lipu normaalsuurus on 
100 x 150 cm.

Tagasi üles

 

Valjala piirkonna turismiobjektid

Valjala alevikus

EELK Valjala Martini kirik

Valjala maalinn

Valjala vana ja uus kalmistu

Valjala maalinna tervisespordirajad

Lööne külas

Lööne mõis

Saaremaa valsi sünnikoht (Ürtsi mäel)

Jööri külas

Jööri külamuuseum

Tõnija külas

Tõnija külakeskus

Tuulingumäe tarandkalme

Lepna tammik ja pappel

Laevaranna külas

Laevnina rand ja ujumiskoht

Kungla küla

Võhksa (Kungla) mõis

Kungla sadam ja puhkeala

Roosu tamm

Turja küla

Turja sadam

Siiksaare ja Oessaare külad

Laidevahe looduskaitseala

Kallemäe küla

Kallemäe (Võhksa) nõiakivi

Sakla küla

Sakla külakeskus ja muuseum 

Valjala-Kogula küla

Aleksander Sannik`u (Saaremaa Suur Töll) sünnikoht

Vanalõve küla

Vanalõve rahaallikas

Kuiste küla

Juhan Alase dendraarium

Tagasi üles

 

Valjala huviväärsuste kaardialbum: 

http://ag.maps.arcgis.com/apps/MapTour/index.html?appid=9850e92151ba4149826d38e6556a548d&webmap=04acfb8789de4659a8c0c591aacd6e82

Vaatamisväärsused: http://www.valjala.ee/vald1/images/SuvaPildid/voldik2014/Kaart.jpg

Tagasi üles