Hajaasustuse programm

Maapiirkondades elavatel peredel on võimalik hajaasustuse programmi toetuse abil välja ehitada hoonete välised veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ning autonoomne elektrisüsteem ning parandada juurdepääsutee olukorda.

Hajaasustuse programmist ei saa elutingimuste parandamiseks taotleda toetust pered, kelle majapidamised asuvad küll hajaasustuse piirkonnas, kuid jäävad tiheasustusalale (kehtestatud planeeringutes tiheasustusaladeks või määratud kompaktse asustusega aladeks ja elanikke on üle 50), kus on toimiv ühisveevärk või kanalisatsioonisüsteem või asuvad need reoveekogumisalal. Sellisel juhul võib alternatiiviks olla maapiirkondades elavate perede elutingimuste parandamise toetus.

Hajaasustuse programmi taotlusvooru periood on 1. veebruar – 1. aprill 2024.
 

Abikõlbulikud kulud programmi raames

Toetatakse järgmisi hooneväliseid kvaliteedinõuetele vastava joogivee kättesaadavuse tagamiseks vajalikke tegevusi:

  1. puur- ja salvkaevude rajamine ja puhastamine, kaevumajade püstitamine;
  2. olemasolevatest või uutest kaevudest veetorustiku rajamine ja selle ühendamine hoonesisese veevarustussüsteemiga;
  3. vee pumpamiseks ja puhastamiseks vajalike tehniliste seadmete ja tarvikute soetamine ning paigaldamine, sealhulgas selleks vajalike elektritööde tegemine;
  4. liitumine ühisveevärgiga;
  5. vanade puurkaevude lammutamine;
  6. rajatud hooneväliste veevarustussüsteemide teostusmõõdistamine;
  7. joogivee kvaliteedi analüüs.

Punktides 5‒7 nimetatud tegevusi toetatakse vaid tingimusel, et need kaasnevad punktides 1‒4 nimetatud tegevustega.

Veevarustussüsteemide rajamisega kaasnevate uuringute ja projekteerimise kulud, omanikujärelevalve kulu ning veevarustussüsteemide rajamisega kaasnevad lõivud ja notaritasud on abikõlbulikud, kui need on seotud sama projekti raames punktides 1‒4 nimetatud tegevustega.

Toetatakse järgmisi hooneväliseid elamu ja pesuruumiga abihoone reovee nõuetekohase kokkukogumise ja puhastamise tagamiseks vajalikke tegevusi:

  1. kogumiskaevude rajamine;
  2. omapuhastite, sealhulgas imbsüsteemid ja filtersüsteemid, rajamine;
  3. muude reoveepuhastusseadmete ja -süsteemide rajamine;
  4. liitumine ühiskanalisatsiooniga;
  5. kanalisatsioonitorustiku rajamine ja selle ühendamine elamusisese kanalisatsioonisüsteemiga;
  6. vanade nõuetele mittevastavate hooneväliste kanalisatsioonisüsteemide ja -seadmete likvideerimine;
  7. rajatud hooneväliste kanalisatsioonisüsteemide teostusmõõdistamine.

Punktides 5‒7 nimetatud tegevusi toetatakse vaid tingimusel, et need kaasnevad punktides 1‒4 nimetatud tegevustega.

Kanalisatsioonisüsteemide rajamisega kaasnevate uuringute ja projekteerimise kulud, omanikujärelevalve kulud, kanalisatsioonisüsteemide rajamisega kaasnevad lõivud ja notaritasud on abikõlbulikud, kui need on seotud sama projekti raames punktides 1‒5 nimetatud tegevustega.

Toetatakse järgmisi ohutu aastaringse liiklemise võimaldamiseks vajalikke kinnistusiseseid ja -väliseid tegevusi:

  1. teepõhja ja -katte ehitamine;
  2. sildade ja truupide ehitamine;
  3. teeala kuivendamine.

Juurdepääsuteede rajamisega kaasnevate uuringute, teostusjooniste ja projekteerimise kulud, omanikujärelevalve kulud, juurdepääsuteede ehitamisega kaasnevad lõivud ja notaritasud on abikõlbulikud, kui need on seotud sama projekti raames tehtavate tegevustega.

Toetatakse tingimusel, et majapidamine ei ole liitunud elektrivõrguga, järgmisi autonoomse elektrisüsteemi rajamiseks või täiustamiseks vajalikke tegevusi:

  1. päikese-, tuule-, vee- või muud taastuvenergiaallikat kasutava elektritootmisseadme paigaldamine;
  2. elektrigeneraatori paigaldamine;
  3. energiasalvestusseadmete paigaldamine;
  4. autonoomse elektrisüsteemi ühendamine elamusisese elektrisüsteemiga.

Autonoomse elektrisüsteemi rajamisega kaasnevad projekteerimise kulud, omanikujärelevalve kulud ja lõivud on abikõlbulikud, kui need on seotud sama projekti raames tehtavate tegevustega.

Programmi tingimused

Kohalikest vajadustest lähtudes on Saaremaa Vallavalitsus määranud toetuse andmisel eelistatud sihtrühmad ja toetatavate valdkondade prioriteetsuse.

Eelistatud sihtrühmadeks on lastega pered, vanaduspensionärid ning majapidamised, mille leibkonda kuulub puudega isik või isikud.

Valdkondade prioriteetsuse järjestus on: veesüsteemid, kanalisatsioonisüsteemid, juurdepääsuteed, autonoomsed elektrisüsteemid.

Kanalisatsioonisüsteemide puhul on kehtestatud lisatingimus, et biopuhastil põhineva omapuhasti paigaldamine on eelistatud teiste reovee kohtkäitlusviiside ees juhul, kui muud hindamiskriteeriumid annavad võrdse hinde. See tähendab, et võrdsete hindepunktide puhul on pingereas kanalisatsioonisüsteemide hulgas eelistatuna toetuse saajaks biopuhastusel baseeruva omapuhasti paigaldamine.

Toetust saavad taotleda füüsilised isikud, kelle alaline elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt katkematult taotluse esitamise aasta 1. jaanuari seisuga hajaasustusega piirkonnas asuv majapidamine, millega seotud projektile toetust taotletakse. Taotlejal ei tohi olla riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud.

Projektil võib olla kaastaotleja(id), kellele kehtivad samad tingimused, mis taotlejalegi. Kaastaotleja on füüsiline isik, kelle majapidamine saab lisaks toetuse taotleja majapidamisele kasu projekti tegevustest ja kes panustab rahaliselt projekti elluviimisse.

Korterelamute puhul toetatakse tegevusi juhul, kui vähemalt 50% korterelamus elavatest leibkondadest vastavad taotlejale kehtestatud nõuetele (elukoht, maksuvõla puudumine).

Toetatakse investeeringuid majapidamistesse, mille omanikuks on taotleja, tema lähisugulane või hõimlane. Kui taotleja on majapidamise valdaja, siis on tal õigus saada toetust tingimusel, et valduse kasutamise aluseks on kirjalik leping, mis kehtib vähemalt 3 aastat alates taotlemise esitamise päevast.

Majapidamisena käsitletakse elamut koos abihoonetega. Oluline on seejuures, et elamuna kasutatava hoone puhul oleks ka õiguslikult tegemist elamuks mõeldud hoonega. Elamu kasutusotstarveks peab avalikes registrites olema ehitise kasutamise otstarvete loetelu määruse kohaselt märgitud elamu või sellele peab olema väljastatud ehitusluba elamu ehitamiseks.

Ühele majapidamisele on maksimaalne toetus kuni 6500 eurot.

Iga valdkonna jaoks võib programmist toetust saada üks kord kuue kalendriaasta jooksul. Programmist eraldatud toetuseks loetakse ka viiel eelneval kalendriaastal programmist saadud toetuse summat. Kui taotleja on aastatel 2019–2023 hajaasustuse programmist juba toetust saanud, arvestatakse varasem toetussumma toetuse piirmäära sisse. Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33% projekti abikõlblikest kuludest.

Taotluse esitamise päeval peab eelmise toetuse kasutamise aruanne olema omavalitsuse poolt kinnitatud.

Projekti ajalise kestuse arvestus algab toetuslepingu sõlmimisest ning projekti elluviimine peab olema lõppenud 31. oktoobriks 2025 . Töid on lubatud alustada pärast seda, kui projekti osas on tehtud rahastamisotsus ning toetuse saajaga on sõlmitud toetusleping.

Uuringud, projekteerimine, riigilõivud, notaritasud, veeanalüüsid on teatud juhtudel abikõlblikud enne toetuslepingu sõlmimist.

Taotlus esitatakse iga toetatava valdkonna kohta eraldi.

Taotlus koosneb alljärgnevatest kohustuslikest dokumentidest:

1. taotlusvorm (täitmise juhend)

2. projekti eelarve vorm (täitmise juhend)
Koostatakse ühe hinnapakkumuse alusel. Kui hinnapakkumise aluseks ei võeta soodsamat pakkumist, siis tuleb seda põhjendada.

3. projekti tegevuste kirjeldus sõltuvalt projekti valdkonnast: 
 - veesüsteemid
 - kanalisatsioonisüsteemid
 - autonoomne elektrisüsteem
 - juurdepääsuteed

4. oma- ja kaasfinantseeringut tõendav garantiikiri
Oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33% projekti abikõlblikest kuludest.

5. kaks võrreldavat hinnapakkumist
Kui võrreldavate hinnapakkumuste esitamine ei ole võimalik, tuleb esitada sellekohased põhjendused ja hinnakalkulatsioonid.

6. vastavalt projekti tegevustele ehitusluba, ehitusteatis või kooskõlastus
Kooskõlastus peab vastama keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 § 3-le.

7. korterelamute puhul teiste korteriomanike kirjalik nõusolek

8. olenevalt projektist võib vajalik olla ka esitada muid dokumente

Näiteks joogivee kvaliteeti tõendav analüüs, veekasutuskord, notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks, ja teised:
8.1. veevarustussüsteemide valdkonna projekti puhul joogivee kvaliteeti tõendav analüüs ulatuses, mida peab vajalikuks Terviseamet, kui projekti eesmärk on hetkel kasutatavast veevarustussüsteemist saadava joogivee kvaliteedi parandamine, veetorustiku rajamine olemasolevast kaevust või sinna pumba paigaldamine või olemasoleva kaevu asemele uue rajamine põhjusel, et olemasoleva kaevu vee kvaliteet ei vasta joogivee nõuetele;
8.2. veevarustussüsteemide valdkonna projekti korral, kui projekti elluviimist rahastavad lisaks taotlejale ka kaastaotlejad, kaastaotlejatega sõlmitud notariaalne tähtajatu veekasutuskord;
8.3. notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks, mille kohaselt kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat veevarustus-, kanalisatsiooni- või autonoomset elektrisüsteemi või juurdepääsuteed, kui rajatav või parendatav juurdepääsutee, veevarustus-, kanalisatsiooni- või autonoomne elektrisüsteem läbib mitut kinnistut.

Punktides 6 ning 8.2 ja 8.3 nimetatud dokumendid võib esitada ka pärast hindamiskomisjoni poolt tehtud taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse tegemist.

Taotlus koos lisadokumentidega tuleb saata Saaremaa Vallavalitsusele aadressile:
[email protected] (digitaalselt allkirjastatuna) või
Tallinna tn 10, 93819 Kuressaare (paberkandjal allkirjastatuna)

  • Projekti ajalise kestuse arvestus algab toetuslepingu sõlmimisest ning projekti elluviimine peab olema lõppenud 31. oktoobriks 2025. Töid on lubatud alustada pärast seda, kui projekti osas on tehtud rahastamisotsus ning toetuse saajaga on sõlmitud toetusleping. Uuringud, projekteerimine, riigilõivud, notaritasud, veeanalüüsid on abikõlblikud enne toetuslepingu sõlmimist.
  • Vallavalitsus sõlmib toetuse kasutamiseks toetuslepingu toetuse saajaga, mis seab toetuse saajale õigused ja kohustused. Palume kindlasti lepinguga põhjalikult tutvuda enne selle allkirjastamist. NB! Tingimusliku rahastamise otsuse (näide: vallavalitsuse korraldus) alusel sõlmitakse toetusleping toetuse saajaga pärast lisatingimuste täitmist toetuse saaja poolt.
  • Soovitame sõlmida lepingu toetuse kasutamiseks vajaliku objekti tööd tegeva projekteerimis- ja/või ehitusettevõttega. Palume kindlasti enne lepingu allkirjastamist sellega tutvuda ning võtta ühendust selgituste saamiseks vastava töö teostajaga.
  • Juhime tähelepanu, et tööd tegev ettevõtte on kohustatud täitma enda poolt tegevusi vastavalt pakkumisele ja/või lepingule, sh on kohustatud taotlema vajalikud load ja kooskõlastused.
  • Toetuse saaja on kohustatud võtma rajatud veevarustussüsteemi ja/või kanalisatsioonisüsteemi kasutusele. Kasutuslubade/teatiste taotluse esitab ehitisregistri kaudu ehitaja.
    Puurkaevude kasutuslubade/teatise taotlustele tuleb lisada:
    - geodeetilised teostusjoonised, mis on mõõdistatud EH2000 kõrgussüsteemis
    litsentseeritud geodeedi poolt;
    - keskkonnaregistri väljavõte;
    - puurkaevu hooldusjuhend.
    Reovee kogumismahutite ja reoveepuhastite kasutusteatise/kasutuslubade taotlusele tuleb lisada:
    - geodeetilised teostusjoonised, mis on mõõdistatud EH2000 kõrgussüsteemis litsentseeritud geodeedi poolt;
    - seadmete/toodete eestikeelsed vastavustunnistused;
    - kaetud tööde aktid fotodega;
    - rajatise eestikeelne kasutus- ja hooldusjuhend.
  • Tööd teostavale ettevõtjale tuleb tasuda pangaülekandega, sularahaga arveldamine ei ole lubatud.
  • Tööde läbiviimise järgselt peab toetuse saaja veenduma, et tööd on teostatud nõuetekohaselt ja vajalik eesmärk on saavutatud: firma koostab kaetud tööde akti (kanalisatsioonisüsteemide puhul) või teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti.
  • Toetuse saaja peab esitama omavalitsusele projekti aruande hiljemalt ühe kuu jooksul pärast projekti lõppkuupäeva toetuse kasutamise kohta koos järgmiste dokumentidega:
    - kulu- ja maksedokumentide koopiad;
    - veesüsteemide valdkonna projekti puhul pärast projekti lõppemist tehtud veeanalüüs (v.a juhul, kui projekti eesmärgiks oli torustiku ehitamine või pumba paigaldamine olemasolevasse kaevu).

Abimaterjalid

1 | 1

Rahuldatud taotlused aastate kaupa

1 | 1

Kontakt ja lisainfo

Anu Teppan

Anu Teppan

Keskkonnataristu peaspetsialist

Tallinna tn 10, Kuressaare

Tallinna Tehnikaülikool, halduskorraldus (kõrgharidus)

Tallinna tn 10, Kuressaare

Viimati uuendatud 08.02.2024

Kas sellest lehest oli abi?