Lapse sünd

Lapse sünniga seotud toimingud.

Sünni registreerimine

Lapse sünni saab registreerida e-rahvastikuregistri kaudu (kui laps on sündinud Eesti sünnitushaiglas ja lapsele on antud isikukood) või vajadusel avalduse alusel paberkandjal vallavalitsus (sünni registreerib lapse ema elukohajärgne omavalitsus).

Lapse emaks on naine, kes on lapse sünnitanud. Lapse isaks on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse emaga abielus, isaduse omaks võtnud või kelle isadus on tuvastatud kohtu kaudu. Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel või pärast registreerimist. Juhul kui omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, siis erandkorras juba naise raseduse ajal. Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel. Kui isaduse omaksvõtt toimub peale registreerimist, täidetakse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist.

Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse andmed lapse hooldusõiguse kohta. Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteolevad vanemad võivad sünni registreerimisel valida, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele neist.

Lapsele nime andmine

Lapsele antakse ees- ja perekonnanimi vanemate kokkuleppel. Eesnimeks võib anda kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime. Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommetega ja vastama isiku soole. E-rahvastikuregistrist on võimalik enne lapse sünni registreerimist saada infot, kas valitud eesnimi vastab nimeseaduse nõuetele. Kui on tegemist tavapärase eesnimega, antakse vastus e-rahvastikuregistris kiiresti. Muul juhul saadetakse eesnimi hindamiseks perekonnaseisuametnikule ja vastusega saate tutvuda mõne päeva pärast e-rahvastikuregistri töölaual.

Perekonnanimeks võib anda mõlema vanema ühise perekonnanime või ainsa vanema perekonnanime. Kui vanematel on erinev perekonnanimi, antakse lapsele ühe vanema perekonnanimi. Mitmikele antakse sama perekonnanimi. Lapsele ei saa anda vanema kahest nimest koosnevat perekonnanime. Erandina võib lapsele anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime, kui vanem on omandanud selle sünniga, mõlemad või ainus vanem kannab topeltnime või kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega.

Sünnitoetus

Sünnitoetust suuruses 400 eurot on õigus taotleda Saaremaa vallas alaliselt elaval lapsevanemal, kes on vähemalt kuus kuud enne lapse sündi rahvastikuregistrisse sisse kantud valla elanikuna ning tingimusel, et lapse esmaseks elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Saaremaa vald.

Sünnitoetuse väljamaksmiseks esitab taotleja 3 kuu jooksul arvates lapse sünni registreerimisest kirjaliku avalduse. Mitmike sünni puhul makstakse toetust iga vastsündinu eest. Toetust ei maksta, kui laps on riiklikul ülalpidamisel või kui sünnitoetust maksti ühele vanematest teisest omavalitsusest.

Sünnitoetuse taotlemine

Image by Freepik

Kontakt ja lisainfo

Avo Levisto

Avo Levisto

Rahvastikutoimingute peaspetsialist

Lossi tn 1, Kuressaare

Tartu Riiklik Ülikool, rakendusmatemaatika (kõrgharidus)

Lossi tn 1, Kuressaare

Ametifoto puudub

Ave Saat

Rahvastikutoimingute spetsialist

Lossi tn 1, Kuressaare

Tallinna Ülikool, infoteadus (kõrgharidus)

Lossi tn 1, Kuressaare

Viimati uuendatud 08.02.2024

Kas sellest lehest oli abi?