Ehitise seadustamine

Enne 22.07.1995 ehitatud ehitised

Kui omanik esitab dokumendi, mis tõendab ehitise ehitamist enne 1995. aasta 22. juulit, loeb vald ehitise seaduslikuks. Sel juhul esitab omanik ehitisregistrisse kandmiseks andmete esitamise teatise, ehitise mõõdistusjoonised, kust selguvad ehitise olulised tehnilised andmed ning dokumendi(-d), mis tõendavad ehitise ehitamist enne 22. juulit 1995. aastat. Ehitise ehitisregistrisse kandmine on riigilõivuvaba.

Peale 22.07.1995 ehitatud ehitised

Abistav tabel peale 22. juulit 1995 ja enne 1. juulit 2015 ehitatud ehitise seadustamiseks 
Peale 22. juulit 1995. aastal ja enne 1. juulit 2015. aastal õigusliku aluseta püstitatud, laiendatud või ümberehitatud ehitised jagatakse kahte kategooriasse:

  • Enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehk enne 1. jaanuari 2003 ehitatud ehitis: ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt.
  • Enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehk pärast 1. jaanuari 2003 ning enne 1. juulit 2015 ehitatud ehitis: ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele ning vastama detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele.

Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise auditi tulemusel peab olema võimalik kanda ehitise olulisemad tehnilised andmed ehitisregistrisse ning vajaduse korral tuvastada ehitise vastavus detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Ehitise audit asendab loa- või teavitusmenetluses ehitusprojekti. Ehitise auditi tellib ehitise omanik.

Kohaliku omavalitsuse üksus otsustab ehitise auditi tulemusel täiendavate riiklike järelevalvemeetmete vajaduse, arvestades eelkõige:

  • ehitisele esitatavate nõuete täitmist, sealhulgas olulise või kõrgendatud ohu esinemise võimalikkust;
  • ehitise ehitamise aega;
  • ehitise kasutamise otstarvet;
  • kinnisasja omaniku ning vajaduse korral piirnevate kinnisasjade omanike õiguste ja huvide kaitset.

Ehitise auditi tegemise kord on  kinnitatud majandus- ja taristuministri 24.09.2015 määrusega nr 116 ,,Ehitise auditi tegemise kord". Ehitise auditi tegija peab olema pädev isik. Auditit tegeva pädeva isiku kvalifikatsiooninõuded ehituse erinevate tegevusalade osas  on kinnitatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.11.2017 määrusega nr 61 ,,Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded".
Elamu auditis tuleb anda muuhulgas ka hinnang, kas ta vastab majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded" ja Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusele nr 38 „Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused".

Koos ehitise auditiga tuleb esitada:

  • tahke- või vedelkütte küttesüsteemi olemasolul ehitise tuleohutuse audit, kust nähtub, et ehitis vastab tuleohutusnõuetele. Auditi tegija peab olema vähemalt pottseppmeister tase 5 või korstnapühkija-meister tase 5.
  • elektripaigaldise olemasolu korral ehitise elektripaigaldise audit, kust nähtub, et elektripaigaldis vastab nõuetele. Auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik.
  • gaasipaigalduse olemasolul gaasipaigaldise audit, kust nähtub, et paigaldis vastab nõuetele. Auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik
  • kanalisatsioonisüsteemi olemasolu korral kanalisatsioonisüsteemi audit, kust nähtub kanalisatsioonisüsteemi sobivus olemasoleva pinnase hüdrogeoloogilistele omadustele ja kujade sobivus veevõtukohtade ja hoonetega. Auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik
  • puurkaevu olemasolu korral, mis ei ole registreeritud Keskkonnaregistris, puurkaevu rekonstrueerimisprojekt.
  • ehitise mõõdistusjoonised, kust selguvad ehitise olulised tehnilised andmed.
  • muud asjakohased mõõdistusprotokollid

Kui auditi tulemus on negatiivne ja ehitis ei vasta ehitise ohutusele või asjakohasel juhul detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele ning selgub ümberehitamise, lammutamise või muu selline vajadus, tuleb algatada ehitusloa menetlus või esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt vastavalt ehitusseadustiku Lisale 1.

Kui auditi tulemus on positiivne ja ehitis vastab ehitise ohutusele esitavatele nõuetele ja asjakohasel juhul detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele ning puudub täiendavate ehitustööde vajadus, tuleb algatada kasutusloa menetlus või esitada kasutusteatis vastavalt ehitusseadustiku Lisale 2 ning teostusjoonised (sh ehitusjärgne geodeetiline kontrollmõõdistus koos tehnovõrkudega).

Peale 01.07.2015 ehitatud ehitised

Peale 1. juulit 2015 aastal ehitatud ehitise seadustamine toimub vastavalt kehtivale ehitusseadustikule.
Vajalikud dokumendid ehitiste ehitisregistrisse kandmiseks ja seadustamiseks saata e-posti aadressile vald@saaremaavald.ee või tuua paberkandjal vallamajja (Kuressaare, Tallinna 10, ruum 317).
Vajalikku informatsiooni ehitiste ehitisregistrisse kandmiseks ja seadustamiseks annab valla ehitus- ja planeeringuosakonna registrispetsialist, kelle kontaktandmed leiate siit.