Lastekaitse lähtub alati lapse huvist
Lastekaitse kesksel kohal on alati lapse huvid. See tähendab, et kõigi last puudutavate otsuste puhul peavad töötajad hindama, milline on just selle lapse jaoks parim lahendus tekkinud olukorras. Seaduses on määratud, millele lastekaitsespetsialist peab tähelepanu pöörama, kui ta hindab lapse parimat huvi. Eelkõige tuleb mõelda sellele, kuidas lapsel säiliksid võimalikult lähedased suhted temale oluliste inimestega.
Lastekaitsespetsialistil on kohustus hinnata lapse huve vastavalt seadusele, seega vahel peab lastekaitse tegema otsuseid, mille suhtes vanemad või laps on eri arvamusel. Lapsel on õigus avaldada oma seisukohta teda ennast puudutavates asjades ning nende seisukohtadega peab arvestama vastavalt lapse eale ja arengutasemele.
Lastekaitse ülesanded põhinevad seadusel
Lapsevanemad vastutavad esmajoones lapse hooldamise ja tema kasvatamise eest, kuid selle ülesande täitmisel on neil õigus saada abi riigilt läbi kohaliku omavalitsuse.
Eelkõige on meie eesmärk toetada abi vajavaid perekondi võimalikult varajases etapis, et vanemad suudaksid laste kasvatamisega ise toime tulla. Juhul kui vanemad ei saa mingil põhjusel lapse heaolu eest hoolitseda, on lastekaitse valdkonna töötajal kohustus lapse ja perekonna olukorra parandamiseks sekkuda. Sellisel juhul on lastekaitse ülesanne kaitsta lapse heaolu.
Seega ei ole abi vastuvõtmine alati vabatahtlik, vaid lastekaitseseadus määrab, millal ja kuidas peavad lastekaitsespetsialistid hakkama lapse heaolu kaitseks tegutsema.
Lastekaitselt toe saamine
Koostöö lastekaitsega algab tihtipeale nii, et vanemad või laps ise võtavad spetsialistiga ühendust ja paluvad abi. Esmane kontakt võib alguse saada ka erinevate lapse ja perega seotud asutuste või kodanike pöördumisest lastekaitseteenistusse.
Lastekaitseteenistusse võib pöörduda ükskõik milline isik, kes on mures lapse heaolu pärast. Seda saab teha ka anonüümselt.
Laste ja peredega töötavad spetsialistid on kohustatud teatama abivajavast lapsest, kui nad kahtlustavad, et lapse kasvamine ja areng on ohus. Üldjuhul räägivad töötajad sel teemal kõigepealt perekonnaga.
- Pere elus toimub suur muutus, mis võib mõjutada kõigi selle liikmete elu.
- Vanemate jõud on raugenud, nad kannatavad psüühiliste probleemide, depressiooni või haiguste all.
- Vanemad pruugivad palju ja tihti sõltuvust tekitavaid aineid.
- Perekonnas kasutatakse vägivalda.
- Laps või noor ise teeb asju, mis on talle ohtlikud või kahjulikud; ta pruugib näiteks rohkesti sõltuvust tekitavaid aineid, paneb toime süütegusid või ei täida koolikohustust.
- Laps peab kandma oma vanuse kohta liiga suurt vastutust oma perekonna igapäevaelu eest, näiteks vanema haiguse tõttu.
Lastekaitsespetsialist jälgib hoolikalt igat teadet ja pöördumist ning vajaduse korral alustab lapse ja perekonna olukorra hindamist. Lapse ja pere vajadustest tulenevalt võib olukorra leevendamiseks perele pakkuda erinevaid teenuseid ja toetuseid või alustada juhtumitööd pikema ja ulatuslikuma abivajaduse katmiseks.
Enamasti on töötaja perega ühenduses ning kutsub vanemad ja lapse probleemi arutama. Lapse ja pere olukorra hindamisega seoses võib olla mitu kohtumist ning need võivad toimuda sotsiaalosakonnas, lasteaias, koolis või perekonna kodus. Kohtumistel räägitakse üheskoos sellest, miks teade on esitatud ning mida lapse ja perekonna abistamiseks saaks teha. Olukorra esmase hindamise käigus on lastekaitsespetsialistil õigus kohtuda lapsega ka ilma tema vanemate juuresolekuta.
Kui lapse ja perekonna olukorra puhul on vajalik lastekaitse abi, algab koostöö lastekaitsega. Kui abivajaduse hindamise tulemusena tekib spetsialistil mure lapse olukorra pärast, võidakse lastekaitset alustada ka olukorras, kus laps ise või tema vanemad ei pea seda vajalikuks.
Lastekaitse tööga ei alustata, kui olukorra esmase hindamise põhjal selgub, et laps ja pere toetust ei vaja või neid on võimalik toetada ühekordse meetmega näiteks nõustamise või mõne muu erialapsetsialisti vastuvõtule suunamisega.
Kui lastekaitse töö siiski algab, võidakse last ja peret toetada näiteks sotsiaalse juhendamise ja nõustamisega, majandusliku toega, tugiisikuteenusega, vaimset tervist toetavate teenustega jm.
Kontakt ja lisainfo
Lastekaitseteenistus
Kerli Gutman-Laht
Teenistuse juhataja
Tallinna tn 10, Kuressaare
Tartu Ülikool, sotsiaaltöö korraldus (kõrgharidus)
Tallinna tn 10, Kuressaare
Kaide Kiil
Lastekaitsespetsialist
Orissaare TK – Kuivastu mnt 33, Orissaare alevik
Piirkond: Laimjala, Orissaare, Pöide, Valjala
Tallinna Pedagoogiline Seminar, noorsootöö (kõrgharidus)
Orissaare TK – Kuivastu mnt 33, Orissaare alevik
Piirkond: Laimjala, Orissaare, Pöide, Valjala
Kristi Mägi-Sepp
Lastekaitsespetsialist
Tallinna tn 10, Kuressaare
Piirkond: Kaarma, Kärla
Tallinna Pedagoogiline Seminar, sotsiaaltöö (kõrgharidus)
Tallinna tn 10, Kuressaare
Piirkond: Kaarma, Kärla
Maarja Amur
Lastekaitsespetsialist
Tallinna tn 10, Kuressaare
Piirkond: Kuressaare
Sotsiaal-Humanitaarinstituut, õigusteadus (kõrgharidus)
Tallinna tn 10, Kuressaare
Piirkond: Kuressaare
Kairi Põder
Lastekaitsespetsialist
Tallinna tn 10, Kuressaare
Piirkond: Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme, Torgu
Tartu Ülikool, sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus (kõrgharidus)
Tallinna tn 10, Kuressaare
Piirkond: Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme, Torgu
Jaane Remmel
Lastekaitsespetsialist
Tallinna tn 10, Kuressaare
Piirkond: Kuressaare, Leisi, Pihtla
Tartu Ülikool, sotsiaaltöö- ja rehabilitatsiooni korraldus (kõrgharidus)
Tallinna tn 10, Kuressaare
Piirkond: Kuressaare, Leisi, Pihtla
Anna Maria Raukas
Lastekaitsespetsialist
Tallinna tn 10, Kuressaare
Piirkond: Kuressaare
Tartu Ülikool, kogukonnaharidus ja huvitegevus (rakenduskõrgharidus)
Tallinna tn 10, Kuressaare
Piirkond: Kuressaare
Mare Kurvits
Lastekaitse peaspetsialist-projektikoordinaator
Tallinna tn 10, Kuressaare
Tartu Ülikool, sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus (kõrgharidus)
Tallinna tn 10, Kuressaare
Seotud viited
Viimati uuendatud 03.07.2024