Lastekaitse

Lastekaitse peamine eesmärk on lapse õiguste ja heaolu igakülgne tagamine. Lapse heaolu on lapse arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud.

Lastekaitse lähtub alati lapse huvist

Lastekaitse kesksel kohal on alati lapse huvid. See tähendab, et kõigi last puudutavate otsuste puhul peavad töötajad hindama, milline on just selle lapse jaoks parim lahendus tekkinud olukorras. Seaduses on määratud, millele lastekaitsespetsialist peab tähelepanu pöörama, kui ta hindab lapse parimat huvi. Eelkõige tuleb mõelda sellele, kuidas lapsel säiliksid võimalikult lähedased suhted temale oluliste inimestega.

Lastekaitsespetsialistil on kohustus hinnata lapse huve vastavalt seadusele, seega vahel peab lastekaitse tegema otsuseid, mille suhtes vanemad või laps on eri arvamusel. Lapsel on õigus avaldada oma seisukohta teda ennast puudutavates asjades ning nende seisukohtadega peab arvestama vastavalt lapse eale ja arengutasemele.

Õnnelik laps
Naeratav laps

Lastekaitse ülesanded põhinevad seadusel

Lapsevanemad vastutavad esmajoones lapse hooldamise ja tema kasvatamise eest, kuid selle ülesande täitmisel on neil õigus saada abi riigilt läbi kohaliku omavalitsuse.

Eelkõige on meie eesmärk toetada abi vajavaid perekondi võimalikult varajases etapis, et vanemad suudaksid laste kasvatamisega ise toime tulla. Juhul kui vanemad ei suuda mingil põhjusel lapse heaolu eest hoolitseda, on lastekaitse valdkonna töötajal kohustus lapse ja perekonna olukorra parandamiseks sekkuda. Sellisel juhul on lastekaitse ülesanne kaitsta lapse heaolu.

Seega ei ole abi vastuvõtmine alati vabatahtlik, vaid lastekaitseseadus määrab, millal ja kuidas peavad lastekaitsespetsialistid hakkama lapse heaolu kaitseks tegutsema.

Lastekaitse kliendiks saamine

Kliendisuhe sotsiaalhoolekande või lastekaitsega algab tihtipeale nii, et vanemad või laps ise võtavad ühendust ja paluvad abi. Esmane kontakt võib alguse saada ka erinevate lapse ja perega seotud asutuste või kodanike pöördumisest lastekaitseteenistusse.

Lastekaitseteenistusse võib pöörduda ükskõik milline isik, kes on mures lapse heaolu pärast. Seda saab teha ka anonüümselt.

Laste ja peredega töötavad spetsialistid on kohustatud teatama abivajavast lapsest, kui nad kahtlustavad, et lapse kasvamine ja areng on ohus. Üldjuhul räägivad töötajad sel teemal kõigepealt perekonnaga. Ka politsei esitab teate, kui alaealine on toime pannud kuriteo, pruukinud mõnuaineid või olnud osaline perevägivallas.

  • Pere elus toimub suur muutus, mis võib mõjutada kõigi selle liikmete elu.
  • Vanemate jõud on raugenud, nad kannatavad psüühiliste probleemide, depressiooni või haiguste all.
  • Vanemad pruugivad palju ja tihti mõnuaineid.
  • Perekonnas kasutatakse vägivalda.
  • Laps või noor ise teeb asju, mis on talle ohtlikud või kahjulikud; ta pruugib näiteks rohkesti mõnuaineid, paneb toime kuritegusid või ei täida koolikohustust.
  • Laps peab kandma oma vanuse kohta liiga suurt vastutust oma perekonna igapäevaelu eest, näiteks vanema haiguse tõttu.

Lastekaitsespetsialist jälgib hoolikalt igat teadet ja pöördumist ning vajaduse korral alustab lapse ja perekonna olukorra hindamist. Lapse ja pere vajadustest tulenevalt võib olukorra leevendamiseks perele pakkuda erinevaid teenuseid  ja toetuseid või alustada juhtumitööd pikema ja ulatuslikuma abivajaduse katmiseks.

Enamasti on töötaja perega ühenduses ning kutsub vanemad ja lapse probleemi arutama. Lapse ja pere olukorra hindamisega seoses võib olla mitu kohtumist ning need võivad toimuda sotsiaalosakonnas, lasteaias, koolis või perekonna kodus. Kohtumistel räägitakse üheskoos sellest, miks teade on esitatud ning mida lapse ja perekonna abistamiseks saaks teha. Olukorra esmase hindamise käigus kohtub töötaja tihti lapsega ka ilma tema vanemate juuresolekuta.

Kui lapsele ja perele on kasu sotsiaalhoolekande teenustest ja toetusest, kuid nad ei vaja lastekaitseseadusel põhinevaid teenuseid, määratakse neile kindel töötaja selleks ajaks, kuni nad on sotsiaalhoolekande kliendid. Sotsiaalhoolekande teenuste kasutamine on vabatahtlik.

Kui lapse ja perekonna olukorra puhul on vajalik lastekaitse abi, algab koostöö lastekaitsega. Siis määratakse lapsele ja perele lastekaitsespetsialistiga. Kui abivajaduse hindamise tulemusena tekib spetsialistil mure lapse olukorra pärast, võidakse lastekaitset alustada ka olukorras, kus laps ise või tema vanemad ei pea seda vajalikuks.

Lastekaitse tööga ei alustata, kui olukorra esmase hindamise põhjal selgub, et muretsemiseks ei ole põhjust ning laps ja pere toetust ei vaja.

Kui lastekaitse töö siiski algab, võidakse last ja peret toetada näiteks sotsiaalse juhendamise ja nõustamisega, majandusliku toe, koduteeninduse, peretööga ning tugiisiku või tugipere määramisega. Tuge ja juhendamist võib saada paljudes pere argipäeva kuuluvates asjades, näiteks seoses lapse ööpäevarütmi ja magamise ning söömisega seotud asjades, samuti seoses lapse arengu ealiste probleemidega. Kui lapsele avatakse lastekaitse kliendisuhe, võidakse last ja peret toetada tihedamalt.

Kontakt ja lisainfo

Kerli Gutman-Laht

Kerli Gutman-Laht

Teenistuse juhataja

Tallinna tn 10, Kuressaare

Tartu Ülikool, sotsiaaltöö korraldus (kõrgharidus)

Tallinna tn 10, Kuressaare

Viimati uuendatud 09.02.2024

Kas sellest lehest oli abi?