Saaremaa valla territooriumil asub mitmeid kaitstavaid loodusobjekte, mille loetelu on kättesaadav Keskkonnaportaali veebilehel. Sealt leiab samuti teavet metsa, veekogude, kalanduse, jahinduse, keskkonnaseire ja muude loodusvaldkonna teemade kohta.
Saaremaa vallas on 39 kaitseala, mille hulka kuulub Vilsandi rahvuspark, 25 looduskaitseala ja 13 maastikukaitseala. Vastavalt looduskaitseseadusele on kaitseala inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust.
Kaitstavatel aladel liikumine on üldjuhul lubatud päikesetõusust päikeseloojanguni mööda olemasolevaid teid ja radu, kuid liikumisreeglid sõltuvad konkreetsest kaitseala kaitse-eeskirjast, mis võib kehtestada täiendavaid piiranguid või keelata liikumise teatud piirkondades täielikult, et kaitsta loodusväärtusi. Tutvu kõikide kaitse- ja liikumispiirangutega aladega Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses.
Samuti asuvad valla territooriumil 58 hoiuala, 166 püsielupaika, 70 kaitstava looduse üksikobjekti.
Vilsandi rahvuspark
Vilsandi rahvuspark on Eesti kõige merelisem rahvuspark ja saarterikkaim piirkond. Kaitseala pindala on 48 594,6 ha, millest 2/3 hõlmab meri. Siin asub Eesti maismaa läänepoolseim punkt – Nootamaa saar.
Vilsandi rahvuspargi eellugu ulatub aastasse 1910, mil loodi Vaika linnukaitseala – esimene kaitseala Baltimaades. 1957. aastal moodustatud Vaika riiklik looduskaitseala nimetati 1971. aastal Vilsandi riiklikuks looduskaitsealaks, millest 1993. aastal sai omakorda Vilsandi rahvuspark.
Vilsandi rahvuspargi eesmärgiks on kaitsta Lääne-Eesti saarestiku mere- ja rannikumaastikke, siinset loodust ja kultuuripärandit.
Rahvuspargi ala jääb Natura 2000 võrgustikku Vilsandi, Tagamõisa ning Karala-Pilguse linnu- ja loodusaladena, et kaitsta üle-euroopalise tähtsusega elupaigatüüpe ning liike ja nende elupaiku. Aastal 1997 kanti Vilsandi rahvuspark rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimistusse. Rahvuspark on alates 1990. aastast osa Lääne-Eesti saarte biosfääri programmialast, mis kuulub UNESCO võrgustikku.
NB! Enne tegevuste kavandamist looduskaitseliste piirangutega alal, veendu kehtivates piirangutes ja nõuetes.
Loodussõbrad, kes soovid edastada infot enda poolt läbi viidud loodusvaatlustega seoses (tuvastasid võõrliigi leiukoha), saavad info edastada loodusvaatluste nutirakendusse või rakendusse PlutoF Go.
Keskkonnakasutus
Keskkonnalubadega on võimalik tutvuda keskkonnakaitselubade registris KOTKAS.
- Võõrliigid
Võõrnälkjate (hispaania teetigu ja mustpea nälkjas) leiukohast teavita Keskkonnaametit, märkides leiukoha kaardile. - Raieload – info raielubade väljastamise kohta tiheasustusalal ja hajaasustusalal.
- Kalastamine ja harrastuspüük – teave kalastamise ja harrastuspüügi õiguste kohta.
- Väljakaevatav pinnas ja kaevetööd – info väljakaevatava pinnase, kaevise ja katendi kasutamise kohta.
Kontakt ja lisainfo
Keti Kaljuste
Looduskasutuse ja -kaitse peaspetsialist
Tallinna tn 10, Kuressaare
Eesti Maaülikool, loodusteadused (kõrgharidus)
Tallinna tn 10, Kuressaare
Viimati uuendatud 27.01.2026
