Mida teenetemärgi saamine sinu jaoks tähendab?
Eks iga inimsüda on liigutatud kui teda tänatakse. Teenetemärk on ju tänu millegi eest. Mul on väga hea meel, et läbi minu isiku on seekord tänatud kunsti. Teenetemärgi ajajoonel on see esmakordne.
Kunsti ja kunstnike olulisus ühiskonnas pole aastate jooksul muutunud. Vabakutselise kunstniku loomingut ei tunnistata ametlikult siiski tööks. Äsja toimunud Kunstnike Liidu Suurkogul lubas uus valitud EKL-i president Maarin Ektermann, et juhatuse ülesanne on kunstnike loomingu suurem nähtavaks tegemine. Ma olen siiralt tänulik tunnustuse eest, mis on ühtlasi tunnustus kunstivaldkonnale.
Oled graafik, akvarellist, kalligraaf, kas midagi jäi esile toomata?
Lisaksin siia ka õpetajaameti, mis on väikeste vaheaegadega kestnud üle kahekümne aasta: Kuressaare Ametikool, Kuressaare Kunstikool, Saaremaa Kunstistuudio ja Ruhnu põhikool. Kunsti valdkonnas on õpetaja ja õpilane kolleegid. Kui õpetaja on avatud, siis õpib ta ka õpilastelt.
Kuidas see kõik alguse sai? Kas oled alati unistanud sellisest eluteest?
Algus on kõigil lastel tavaliselt nii, et joonistatakse ennem kui kirjutatakse. Minul oli kodus loomingut toetav keskkond, õde oli kunstiüliõpilane ja ema töötas kunstikombinaadis Ars. Kunstitee on suurim vabaduse tee, sest sa oled ise endale tööandja ja ka töö teostaja. Samas on see tee üks raskemaid, sest oma töö müümine ei ole kerge ja nõuab vastavaid oskusi.
Milline projekt või töö on sinu jaoks olnud kõige tähendusrikkam ja miks?
Kõige tähendusrikkam on olnud kunstnikuks saada ja sellel rajal püsida. See ei ole lihtsalt käeline oskus. Graafikakunst on väga peent tunnetust nõudev töö erinevate tehnikatega. Kuid mida joonistada ja mis sõnumit edasi anda, see nõuab mõttetööd ja südant õigeks tõlgenduseks.
Teine oluline projekt oli Saaremaale elama tulemine. Sellega laienesid minu vabaduse piirid tunduvalt. Meri on olnud alati minu lemmik. Meres on saared ja nende tundmaõppimine on kunstnikule nagu hingamine. Vahase, Abruka, Vilsandi ja Ruhnu - kõik eriilmelise loodusega, on kutsunud ennast jäädvustama.
Kui palju näitusi on sul kokku olnud?
Näitusi on olnud peale ülikooli lõpetamist väga palju. Aega on selleks ka olnud 45 aastat. Iga näitus on nagu kokkuvõte iseendale, aga ilma vaatajateta poleks näituste korraldamisel mõtet.
Äsja avas Kuressaare Raegalerii oma 30. tegevusaastat märkiva näituse. Mul on olnud õnn näidata oma loomingut Kuressaare Raegaleriis läbi nelja isikunäituse ja mitmete ühisnäituste. Olen tänulik kõigile, kes on aidanud näitusi korraldada ja ka kõigile neile, kes on tulnud neist osa saama!
Millised eesmärgid ja plaanid on veel täitmata?
Eesmärgid ja plaanid sisalduvad loomingus. Looming on kulgemine ja tee, mis on täis üllatusi. Tuleb neid ainult märgata ja vastu võtta. Kindlasti on üheks mõjutajaks ühiskonnas toimuvad protsessid. Kunsti hinnatakse alati rohkem kui on rasked ajad. Inimese hing pole kunagi rahul lõputu materiaalse küllusega. Hing vajab midagi muud. Kunsti ülesanne on inimest ülendada ja mõtlema panna vaimsete väärtuste üle. Selle eesmärgi täitmine kestab igavesti!
Mida tahaksid Saaremaa elanikele veel jagada või südamele panna?
Jagamine on andmine. Sellel sõnal on sügav tähendus, see tähendab ka loobumist millestki. Andmisrõõm on alati suurem saamisrõõmust ja keegi pole kunagi nii vaene, et tal poleks midagi anda. Üks hea sõna võib päästa päikese pilve tagant välja. Tänutunne, kui see tuleb südamest, soojendab nii andjat kui saajat. Kui süda on rahul, siis ta naeratab. Soovin, et inimesed rohkem naerataksid ja südamest!
Ta on väärtus, mida igal linnal pole
Külliki Järvila on paljudes oma töödes kujutanud Saaremaad ja Kuressaare linna. Ta on teinud kauneid ja ajatuid töid Kuressaare lossist ja raekojast. Aga ka näiteks Ruhnu ja Mustjala kirikutest.
Külliki Järvila Humala galerii on armas kunstniku pesapaik keset Kuressaare vanalinna, kust leiab endale meelepärase pildi iga külastaja. Ta on avatud igasugustele ideedele ja teostab alati oma tööd perfektselt ja õigeaegselt.
Esitasime Järvila Kuressaare linna teenetemärgi kandidaadiks, kuna ta on väärtus, mida igal linnal pole.
Kuressaare Kultuurivara