Vallavanem Rainer Antsaare sõnul ei ole muudatuste keskmes struktuuriskeem ega ametikohtade arv, vaid see, kuidas teha vallaga suhtlemine inimeste jaoks lihtsamaks ja tõhusamaks. „Kui inimene pöördub vallavalitsuse poole, ei huvita teda see, mitu osakonda meil on või milline näeb välja organisatsiooni skeem. Oluline on, et ta leiaks kiiresti õige kontakti, saaks oma küsimusele vastuse ning teaks, kes tema murega tegeleb,“ ütles Antsaar.
Struktuuri vaadatakse üle pärast aastatepikkust arengut
Saaremaa vald alustas ühtse omavalitsusena tegevust 2018. aastal. Selle aja jooksul on organisatsioon kasvanud ja arenenud ning vajadusest lähtuvalt on loodud uusi teenistusi, juhtimistasandeid ja vastutusalasid. Viimane suurem terviklik struktuuriotsus tehti 2022. aastal.
Nüüd hinnatakse, kas vahepeal kujunenud töökorraldus vastab jätkuvalt kõige paremini valla ülesannetele ja elanike ootustele. „Üheks oluliseks teemaks on juhtimisulatuse tasakaalustamine. Praegu on vallavalitsuses üksusi, kus juhil on väga vähe alluvaid, samal ajal kui mõnes osakonnas vastutab üks juht ligi 50 töötaja eest.“
Kavandatavate muudatuste eesmärk on muuta juhtimisahel põhjendatumaks ning vastutusvaldkonnad selgemaks.
Piirkondlik teenus jääb alles
Ülevaatamisel on ka teenuskeskuste töökorraldus. Analüüs näitas, et piirkonniti erinevad nii ülesanded kui ka töömaht. Samas kinnitas see vajadust säilitada kohalik kontakt piirkondades.
Kavandatava muudatuse kohaselt koondatakse piirkondlikku tööd tegevad inimesed ühtseks meeskonnaks. Eesmärk on muuta töökorraldus ühtlasemaks, vastutusalad selgemaks ning töökoormus tasakaalustatumaks.
Piirkondlikul tasandil suureneb lähiaastatel ka kriisivalmiduse tähtsus. Uute riiklike nõuete valguses nähakse tulevastel piirkonnahalduritel olulist rolli kriisideks valmistumisel ja kohaliku valmisoleku tagamisel.
Eesmärk on tugev ja jätkusuutlik organisatsioon
Vallavanema sõnul ei ole eesmärk võimalikult väike või odav vallavalitsus. Tähtis on kasutada olemasolevaid ressursse otstarbekalt ning pakkuda spetsialistidele selget vastutust ja konkurentsivõimelisi töötingimusi.
„Muudatuse õnnestumist ei mõõdeta kadunud ametikohtade või struktuuriskeemi kastide arvu järgi. Oluline on see, et vajalik töö saaks tehtud, vastutus oleks selge, vald suudaks hoida häid töötajaid ning saarlasel oleks lihtne vallaga asju ajada,“ märkis Antsaar.
Peamised muudatusettepanekud
Tugiteenuste osakonna ümberkujundamine kantseleiks
Vallasekretäri ja õigusteenistuse viimine vallavanema otsealluvusse
Rahandusteenistuse kujundamine eraldiseisvaks finantsosakonnaks
IT-teenistuse kujundamine eraldiseisvaks IT-osakonnaks
Kommunikatsiooniteenistuse ühendamine arendusteenistusega
Järelevalveteenistuse ülesannete viimine valdkondlikesse osakondadesse ning eraldiseisva teenistuse kaotamine
Turismisihtkoha juhtimise (DMO) funktsiooni väljaviimine vallavalitsuse struktuurist
Väikeste teenistuste ja juhtimistasandite vähendamine osakondade sees
Teenuskeskustest kui eraldiseisvatest struktuuriüksustest loobumine ning ühtse piirkonnateenistuse loomine
